www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 12 Dets, 2017 11:08

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: inimesed - nooremohvitserid
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2004 12:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
ja siia siis tulevad tuntumad ohvitserid auastmes lipnikust kaptenini...


Viimati muutis nublu, 04 Mär, 2004 12:47, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2004 12:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Leitnant Reinhold Sabolotny sündis 25. oktoobril 1895. a-l Iisakus. Oma hariduse sai ta Peterburgi Oldenburgi reaalgümnaasiumis ja seejärel astus polütehnikumi. Ohvitserikursuse omandas R.Sabolotny Konstantini suurtükiväekoolis 1915. a-l ja kinnistas õpitut I maailmasõja rinnetel. Sai haavata, põrutada ja kaks korda mürgitada.

Leitnant Sabolotny jõudis kodumaale Saksa okupatsiooni ajal ja asus kohe ka tegevusse põrandaaluse Kaitseliidu organiseerijana. Vabadussõja eel astus ta teenistusse 1. ratsarühgemendi koosseisu, kuid erialalt oli ta suurtükiväeohvitser ja seetõttu läks ta 29. novembril 1918. a-l üle laiarööpmelisele soomusrongile nr. 1, kus määrati patareiülemaks ja hiljem rongiülema abiks.

18. veebruaril 1919. a-l sai leitnant R. Sabolotny Irboska all raskelt haavata. Rivvi naases tagasi 14. märtsil juba soomusrongide suurtükiväe inspektorina ja sel kohal ta ka langes 01. juulil 1919 Landeswehri jälitamislahingutes Riia all. Tema surm oli suurtükiväelasele kohane - leitnant Sabolotny hukkus mürsuplahvatusest.

Vaid 23 aastaselt langenud diviisi suurtükiväeinspektor maeti Iisaku kalmistule, kus tema haual on tagasihoidlik rist. Noor ohvitser sai sõjakaaslaste hulgas äärmiselt populaarseks ja pälvis hüüdnime "Kartetsh". Vabadussõja ajalugu selgitab: "Selle (hüüdnime) oli ta saanud tänu oma harukordsele külmale verele ja osavusele suurtükitule juhtimisel. Tule juhtimise otstarbel läks leitnant Sabolotny alati isiklikult sinna, kus märk ja tulistamise tagajärjed olid kõige paremini vaadeldavad, seda ka siis, kui vaatlus oli seotud kõige suurema ohuga. Ühtki pauku ei lasknud R. Sabolotny täpse arvestuseta - kuhu mürsk oli määratud, sinna ta ka kukkus, külvates surma ja hirmu vaenlase ridades."

Pärast tema langemist jäädvustati sangari nimi laiarööpmelisele soomusrongile nr.6 120 mm suurtükiplatvormile "Leitnant Sabolotny Kartesch" nimetuse andmisega. Postuumselt austati I liigi 3. järgu ja II liigi 3. järgu Vabadusristidega. Leitnant R.Sabolotny hauasammas on ka üks vähestest, mis jäi puutumata nõukogude korra ajal ja on originaalis säilinud siiani.

Aluseks Hannes Walteri ja Tiina Tojaki raamat "Nad andsid kõik - Vabadussõjas langenud ohvitserid".-Tallinn, 2000.a.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2004 15:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Kapten Anton Irv sündis 17. septembril 1886. aastal Viljandimaal Viljandi vallas. Üldhariduse omandas Viljandi kihelkonnakoolis. Usutunnistuselt õigeusklik. Oktoobris 1907 asus teenistusse vene sõjaväkke ning vabastati teenistusest detsembris 1910. Teenis sel perioodil 192. polgus staabikirjutajana.
Enne Esimest maailmasõda töötas õpetajana.
Mobiliseeriti Maailmasõtta 24. juulil 1914, määrati teenima 8. augustil 1914. aastal 269. Novorževski polgu 7. roodu noorema allohvitserina. 21. oktoobril 1914 viidi üle polgu luurekomandosse. Lahingutes paistis silma erakordse julgusega, pälvides esimesena oma diviisist Georgi sõduriristide täiskomplekti. 1915. aastal ülendati ta vahvuse eest ohvitseriks ning määrati juunis 1915 polgu luurekomando ülemaks.
1917.-1918. aastal oli Irv 1. Eesti polgus. Saabus 1. polgu käsutusse 21. novembril 1917. Määrati 26. novembril rooduülemaks ning 18. jaanuaril 1918 polgu 2. pataljoni ülemaks. Vabastati teenistusest 5. aprillil 1918 seoses Eesti väeosade laialisaatmisega sakslaste poolt.
Vabadussõja algul võttis kapten Irv aktiivselt osa 1. soomusrongi formeerimisest ning sõitis selle rongi ülema abina 29. novembril 1918 Viru rindele. Detsembri algul jõudis esimene soomusrong rindele. Soomusrong oli küllaltki primitiivne – rongis oli kaks kolmetollist suurtükki, aga vaid ühe lukk oli korras. Nendele lisandusid 8 kuulipildujat kuulipildujavagunis ja 5 dessandi kuulipildujat. Kahekordsete puuseinte vahel oli liiv.
10. detsembril 1918. aastal nimetati kapten Irv sama soomusrongi ülemaks ning pärast kapten Partsi haavatasaamist 1919. aasta 23. jaanuaril soomusrongide divisjoni ülema kohusetäitjaks. Lisaks soomusrongidele olid tema alluvuses Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevi Malev, Scouts-rügement, Võru kaitsepataljon ning välisuurtükiväeosad. Petseri vallutamisel allusid soomusrongide divisjonile ka 2. ja 7. jalaväerügement. Oli sellel ametikohal kuni oma surmani. Kapten Irv langes lahingus 27. aprillil 1919 Egle raudteejaama lähistel.
Peale tema surma sai Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1 nimeks Laiarööpmeline Soomusrong “Anton Irv”. Kapten Irv maeti Viljandi surnuaeda. 1933. aastal püstitati talle Viljandis Pauluse kiriku mäele mälestussammas, millel teda kujutati talivormis. Kuju kavandi autoriks oli kunstnik Espenberg. Sovjetivõim lasi selle 2,9 m kõrguse pronkskuju lammutada.
Ohvitseri auastmed:
Alamlipnik 13.08.1915 (ülendatud vapruse eest)
Lipnik 06.11.1915
Alamleitnant 15.08.1916
Leitnant 19.09.1916
Staabikapten 25.06.1917
Kapten 08.04.1918

Aumärgid:
Georgi sõduririst IV – 12.01.15. (Nr. 232814)
Georgi sõduririst III – 30.01.15. (Nr. 5252)
Georgi sõduririst II – 06.03.15. (Nr. 5292)
Georgi sõduririst I – 08.03.15. (Nr. 2632)
Prantsuse Sõjamedal 22.02.1916 (Medaille militare)
Stanislav ordeni III järk mõõkadega 19.09.1916
Anna ordeni III järk mõõkadega 30.11.1916
Stanislav ordeni II järk mõõkadega 12.09.1917
Georgi mõõk 10.1917 (esildis 08.17.) Leitnant Anton Irve autasustati Georgi mõõgaga. PAF 9, 5.10.1917: Lahingus 29.01.1916, kui 269. polk oli sunnitud maha jätma kõrgendiku nr 1356, hõivas polgu luurekomando leitnant Irve eestvõttel selle uuesti ja võttis kogu rindelõigu juhtimise üle. Selle tagajärjel said teised roodud võimaluse hõivata oma endised positsioonid.

VR I/2 – 07.04.1922
VR II/3 – 23.02.1920
VR II/2 – 23.02.1920


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 17:25 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2005 3:52
Postitusi: 1720
Kas ja kui, siis kus on avaldatud järgmised käsikirjad:

ERA.2124.3.967
Pert, I. - mälestusi Vabadussõja sündmustest "Kilde kahest sõbrast. Kapten Ratassepp ja leitnant Sabolotnõi". Käsikiri

ERA.2124.3.1229
Sabolotnõi, Reinhold - mälestusi Vabadussõja sündmustest, I vihik. Käsikiri

ERA.2124.3.1230
Sabolotnõi, Reinhold - mälestusi Vabadussõja sündmustest, II vihik. Käsikiri

_________________
Pilt
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt