Gerhard Rahnulo (Püümann)

[ennww]

Hmm... Tegemist on autentse ajaloolise tekstiga. Pane siis strateegilisesse kohtadesse tärne .

[Eestileegion]

Kui alljärgnev tekst on sündsusetu, siis moderaatorid saavad korrigeerida.
Kell 6 algas edasisõit oma- ja küüthobustel. Südapäevaks oli patrull väljas Luga kaldal asetsevas Vor?b?no külas. Siin tekkis kompülil isu põdrajahiks. Kohalik eestlane teadis lähedases metsas põtru olevat. Nähtavasti oli aga kõrgemal pool juba kirja pandud, et sel päeval ei pidanud 2. Kompanii mitte leidma seda, mida tahtis. V??? Tehti suuskadel küll kõva sõitu, kuid põtradest polnud jälgegi. Õhtuks oli patrull ?le Sr?i jälle Veimarnis tagasi. Tulemuseks: kompülil ühel jalal hõõrutud kand ja teisel- reiel karb?kel.

7.02.1942

Laupäeva hommik. Hauptfeldwebel leidis, et kompüli asetäitja ltn. Kilgas oli tema voodi kohale seinale kirjutanud tema igahommikuse moto:
„Puts kihiseb ja kirbud jooksevad vittu...“
Hauptfeldwebel vandus, kirus ja kattis moto kinni seinal vaibaga. Õhtul tuli veel kord jutuks möödunud põdra „põnts“. Kompüli ja hauptfeldwebeli vahel läks vaidluseks. Lõpuks jäigi pealtkuulajaile selgusetuks, kas kompül ei teinud põntsupeaga vahet, kas ta nägi vene tüdruku putsi (NB! kui vaja, siis võin siin tekstis esinevad roppused tsenseerida- EL), milline olnud kompüli jutu järgi, päratu suur ja nabani karvane, või nägi ta hauptfeldwebeli perset, milline olevat, veltveebli enda kinnituse järgi, samuti rängalt karva kasvanud; või ei suutnud hauptfeldwebel ise eraldada, kus oli tema tagumik ja, kus tüdruku pärapool. Ltn Kilgas täiendas seda naljaõhtut veel looga, mille oli kuulnud kompanii relvurilt Juntsult?. Selgituseks olgu märgitud, et Junts on väike, tõsine mees, kes lora juttu ei aja. Junts jutustanud: „poisid olid külas vene tüdrukuid näinud. Tulid õhtul koju ja hakkasid naridel pihku lööma. Kurat! See võttis mul ka munni kõvaks. Ei aidanud muud kui hakkasin ise ka pihku vihtuma.“ Pole andmeid, kas see jutt viimaks isegi kompanii staabis mõnda meest vaiba all rahutuks ei teinud. Muide, õhtu lõppes väikse napsitamisega. Voori vanem ??? Juurik ja hauptfeldwebel ajasid pudeli juures juttu veel hilisööni. Lõpuks jäi juttu ajama ainult ??? Juurik üksi.

8.02.1942

Hauptfeldwebel ei tulnud üldse vaiba alt välja. Pani sisse uue laadungi, muutus hirmus vihaseks ning puges Jänku sängi uuesti põõnama. Kompaniis algas aga suursündmus- kantiini? Kuuba ja???tamine. muu hulgas oli saabunud ka paar tosinat preservatiive ning 60 pudelit konjakit. Puha prantsuse margid- Hennessy ja Bisquit. Märjukese ??? jagas kompül väga kristlikult: iga rühm (36 meest) sai 11 pudelit ja jagaja sai ka 11 pudelit. Preservatiive oli 160 pehe peale nii vähe, et oleks pidanud asutama kompaniis kondoomilaenutamis-punkti. Siis vast oleks kõiki hädalisi saanud rahuldada.
Õhtul asus kompül 6-mehelise patrulliga Klenno? poole taas teele. Päeval nimelt tuli pataljoni adjudandilt telefonogramm, et ülemleitnant Sa?blevski andnud käsu 2. Kompaniil lasta maha üks põder ja temale saata. Tema tahtvat selle läkitada jälle oma saksa kamraadidele rindel.

9.02.1942

Saabus telefonogramm, et ltn Kilgas on määratud pataljoni allohvitseride täienduskursuste juhiks ning peab 2 nädalaks sõitma Kingisseppa, koos 5 allohvitseriga. Õhtul oli siis pisikene lahkumise võtmine. Oleng oli väga suurejooneline- pudelikaelast Hennessy cognac´i ja suupisteks võileib kraakovski ja kõlma kartuliga.

10.02.1942

Kompül saabus põdrajahilt tagasi tühjade kätega. Täpselt nii, nagu ennustas hauptfeldwebel pühapäeval, kui oli rängas kassiahastuses. Õhtul toimus kompüli ja rühmüli vastukülaskäik Gulagi? Hauptmannile. Piduperemees oli taas täis jäänud kui pinal. Meie hauptmann lubas ainult magada 2 päeva järjest. Üks neist kahest päevast on juba alganud ning põhku poeb kroonikki, et ühineda „Spiissi“ vägeva norskamisega.

11.02.1942

Kompüli karbu?kel teeb t?i. tõmbab õlemuse parema jala hoopis sirgeks. Ja ega õnnetus tule kunagi üksi- karbu?e on siginenud kõrvale veel teine. Ltn Kilgas koos 5 ???ga asus teele Kingisseppa, kursustele, kus meestele antakse puhast saksa trilli. Saksa sideohvitser helistas, et tuleb ??? meie kompanii feld??? 1. Kompanile peafeldwebeliks. Valik langes meie 3. Rühma veltweblile H. KAASIK´ule, tubli mees ja hea suusataja. Kompül andis nõusoleku, kui mees ise on nõus. Telefonitoru (pikem loetamatu tekst) vandus aga, et tahavad hea mehe ära viia. Täna tuli ühtlasi teade, et meie kompanii on määratud suuskur kompaniiks ja saab 110 paari suuski. Esimene kompanii oli saanud aga marsikäsu Leningradi alla. Muide, tänane päev, oli üldse pereheitmise päev pataljoni elus. Esimese (19) kompanii ülem kpt KASK olevat arreteeritud, kompanii hauptfeldwebel lendu löödud ja meie majül ltn PENNO, hüüdnimega Schveik- kompaniiülema k.t. määratud. Kogu selle sekelduse põhjuseks olevat aga lugu saksa sideohvitseri ratsahobusega. To olevat olnud päris kena loom. Hakanud siis meeldima 1. Kompanii hobusemeestele. Need (pikem arusaamatu tekst) kinni ning talutanud hobuse oma talli. Sellest siis see pahandus sigineski ning kompüli vangla viis ja hauptfeldwebeli lendu lõi. Vahepalaks olgu öeldud, et ka meie kompaniil oli Tallinnas teine hauptfeldwebel, keegi postiametnik KÄNEL. To mees oli läinud (pikem arusaamatu tekst). To on aga mees, kes palju ei naljata, kui ei taha. Andis Kännule kulmu pihta ja on nüüd ise hauptfeldwebel. Meie kompaniis nimelt ei sallita mehi, kes end peksta lasevad. Õhtul oli kompüli käskjalg ja kompaniistaabi pillimees REMMEL normiviina jagamisest nii täis, et ajas ??? kohvi, soola ja suhkru. Nüüd tuleb paratamatult seda omapärast segu juua. Muide to REMMEL on meil ristitud juba P(R)ommeliks. Mees ise arvab ka, et saksa Aafrika ime-mees kindral P(R)ommel on tema sugulasi.
Kokkuvõtteks oli täna häbemata igav päev.

[oliver]

Väga tore ja autentne tekst
Konjakijagamine oli tõesti väga kristlik...

[Eestileegion]

Jätkan vahepeal soiku jäänud päeviku ümberkirjutamist.

12.02.1942
varahommikul läbi une kostusid pommiplahvatused Kingissepast. Vankad viisid taas oma tervitusi. Pakane oli metsa hommikuks pannud toredasti härma. Päevane tuisk aga pühkis selle ilu. Kompül põeb endiselt. “Jänku” tegi karutembu: K..mandas ?..rühma meestel maha mütsidelt ja kuubedelt saksa kullid. Kompanii staabis õmmeldi need siis usinasti meestele külge. Hauptfeldwebel sai esimesena endale õiged fressid. Näeb nüüd välja nagu pesuehta “Spi…a”. Nii on see ka hea. saab ometi kord visata käiselt lindi “… Wehrmacht”, milline oma kollase värvusega näis kui pimeda oma. Üks hobustest jäi haigeks- ei tulnud kust enam. Geräteverswalter?, kui asjatundja, soovitas hobuse perse taga meelitada: “piss,piss!”, et siis võtab ehk vee lahti. Nii just ei tehtud, aga hobune sai õhtuks siiski vee lahti.

13.02.1942
Eile just arutasime, et täna on kehv päev- 13. ja reede. Ja eks sega… läkski. kroonika nimelt. too hobuse lugu juhtus nimelt täna. eile oli aga hea päev. Staap loobus relvt.? KAASIK'ust ning kompanii ei tarvitse jääda ilma heast mehest. Kaasikul endal vedas samuti. Kompül lahkumise puhuks andis välja temale konjakipudeli, mis varem jäi saamata karistusena salaja põtra küttimas käimise eest. Karistus tuli peamiselt muidugi põhjusel, et Kaasik põdrast mööda lasi. Hiljem kui selgus, et Kaasik jääb paigale, polnud muidugi konjakit enam võimalik tagasi võtta.
Homme läheb Kingisseppa teise kompanii ?… Lubati nimelt anda välja veel meeskonnale uued saapad ja gaasimaskid.

14.02.1942
Suuski tuli, saapaid tuli, lumekuubi tuli ja sööki tuli. Saksa sideohvitser oli aga väga <sokeeritud, et kompanii oli endale fressi peale õmmelnud. Tuleb vist käskkiri, mis kogu selle “au ja uhkuse” laseb jälle ilusasti maha harutada. Eesti vabatahtlikud polevat, tolle preisi tõhu arvates, küllalt distsiplineeritud ja õpetatud, et võiks kanda saksa sõduriga võrdseid tunnuseid. Susi temaga!
Õhtul saab teatavaks, et öösel kell 4 algab uus retk partisanide ..ahale. Sedapuhku on käes kindlad andmed, meie enda arvates.

15.02.1942
Kell 04, õigem 04.30 läks lahti. Kompül vaevleb ikka veel karpunklite? küüsis, pearem jalg sirge, kui türgi sõja invaliidil. patrulli asus juhtima hauptfeldwebe. Vana Hunn ei puudunud endast mõistetavalt. Viltu läks juba alguses. Pimedas võttis paar meest liialt vasakule ning varsti oli patrull hobustega … lumevallide vahel. Pöörata ei saa kuskile. Oli sumamist kui õigele teele sai. Teekond kulges rahulikult. Oli esimene sulav… hommik sel talvel. Tee tublisti tuisanud. Krjanovo? külas kadus teeots käest. Hauptfeldwebel silmitseb laterna valgel kaarti. Selge tuleb minna edasi. Keegi possumeestest? arvab, et eelmisel korral oleks nagu mindud vasakule. Minema asutakse siiski otse. Varsti sumab esimene hobune sügavas lumes. pole teed. Ei aita!. Venelane on küll rumal inimene aga ütleb, et keel viib Kiievini. Hauptfeldwebel müristab osmiku uksele ning saab juhatuse, et tee Volpi? poole viib vasakult. Jälle tublisti sumamist sügavas lumes. tee üle välja on kitsas kui taevatee. Astub hobune või mees pisut kõrvale, ujub ta kohe kõhuni lumes. Volpist? püüdsime esimeseks kala- vene poisi, kes olevat olnud Kingissepa miilitsaülemaks. Naised lõid undama kui sireenid, kui Hauptfeldwebel tunnistas mehe arreteerituks. Läbiotsimisel leiti …põdra…i. Hea seegi. Edasi <Sadõritsa? sovhoosi poole, kust olevat partisane varustatud viljaga. Siin käpp peale aidamehele, öövahile ja brigadiirile. Peamees- sovhoosi vanem- oli aga kahjuks läinud. Sellele olid jõudnud jaole saksa välipolitsei päev enne meid. Aidamees ja öövaht olid eestlased, kümnik või brigadir- venelane. <Sadovitsas kohtusime ..? Mol?kovitsko?ga- 1. rühmuli ltn Mäesaluga. Tema oma meestega haaras teiselt poolt. Leitnandil oli saagiks keegi venestunud soomlane- tema juurest leiti paar püssi. Agentuurandmeil olevat ta aga GPU agent. Mehed kaasa ja tagasi Veimarni. Kompüli eesistumisel sai siis kompaniis staabis tehtud GPU’d. Toitlustaja, u?? JÄÄLAID mängis t<sekisti osa. Klobistas püssilukuga hirmuäratavalt ning hoidis vangidel püssitoru tagumikul. Tööd ja uurimist oli kuni kella 2-ni öösel. Siis oli asi selge. Viiest partisanist sai nende abistajast …? neli sellisteks meesteks, kelle kohta pan Moloskovi? kirus: “Pane tiivad perse ja ogni inglid valmis”! Nii jäi …põhja … ainult viies mees, sovetiaegne kooperatiivi kaupmees, kes oli endale sahistanud? ühe jahipüssi ja ühe vintpüssi. Sellega asuski ltn Mäesalu “võidukalt” Molot? poole sammuma. teised mehed said kõik aitäh eest vabaks. Ei vea meie kompaniil nende neetud partisanidega. Ikka on veel kadunud ja pihku jäävad ainult õiged mehed. Muide, suure poomise ja mahalaskmise ähvarduse saatel on kroonika juba kandunud 16. veebruari sisse. Andmeid uueks retkeks sai aga rohkesti ning kui kompül oma kurjast tõvest lahti saab, läheb lahti kindlasti uus jaht partisanidele.
Õhtul saabus kohale 1. kompanii kärnane lammas Hauptfeldwebel ..lla?, kes patukeste pärast kamandatud meile.

17.02.1942
Hommikune äratus oli venelaste poolt. Põrises, põrises üleval, kuni pillas kompanii staabi hoone taha pommi. Tuli suure sahinaga ning sadas mürtsatades? lähedasse metsatukka. Hommikul anti 2. R.K. ja voorirühmale häire. Poole tunniga olid mehed kogu vasrustusega reel ja suuskadel. Muide voorimehed osutusid kiiremaiks. Hiljem saadeti mehed muidugi pika ninaga ruumi tagasi. Polnud mingit väljaastumist, järgnes vaid üldine varustuse trall ja <svantsparaad. Kõige rohkem täielikuks osutus R.K rühm. Isegi jaoülem ja vahtkonna ülem oli endale hallivatimehed selga soetanud. Õhtul selgus, et uustulnukal SILLAL on 40-a sünnipäev. Kompül pani lauale pudeli konjakit. To polnud just päris ne?…, kuid siiski võrdlemisi täis veel. Rei? gsführer oli valmistanud suurepärase moorprae. Selle peale maitses magus tee ja Hennessy suurepäraselt. Nüüd käivad siis järeljutud. Kaks Hauptfeldwebelit istuvad koos sängil ja pajatavad. Lõpuks läks meie “Spiiss” jälle vaidlema Reichnung?führeriga kaardipaki pärast, milline olevat reff? läinud kaarti. Tõesti ei jõua oodata niikaua, kuni see lõpeb. Kroonik läheb magama. Homme seisab ees sõit kompüliga Kingisseppa.

18.02.1942.
Kingissepas sai käidud. Staap oli nagu staap ikka- kehv supp ja palju viina. sekeldusi selle tõttu ka palju. Üks kompül oli hoidnud jalga niikaua ukse ees kuni vene naised hilbud selga saavad ning sideohvitser patüliga enne sisse ei pääse. Teine kompül oli purjus peaga ajand kirvega taga oma rühmüli ning toaukse sisse põrutanud. Sideohvitser oli siis teinud korralduse, et staabi mehed oma viinanormi saavad kätte jaokaupa. Sakslasest Z?hlmeistrile oli lendva sisse löönud. Kui liigutas end pisut laua taga, siis halises nii südantlõhestavalt, et võttis kõrvalt vaatajalgi vee silmi. Tagasiteel Kingissepast olid sakslasest hobusemees ja Pilbas- muide see Pilbas on selline pilbas, et kaalub koos kasukaga 100 kilo- ninad nii õliseks teinud, et aina kraavi pidi sõitsidki. Hobusemeeste liikumine oli nii kehv, et kompül otsustas tee jalgsi maha marssida. Kr?nik-vaene mees- vantsis samuti 18. klm ülemuse kannul, mütsialune higist nõretamas. Kodu- Veimarnis selgus, et Hauptfeldwebel koos Sillaga olid ?lagis 3. rühma juures varustuse-, täi- ja <svantsparaadil olles “tõstma” hakanud. Oli kohapeal kõik juba ära tõstetud, siis sai sanitaruffz? käsu kompanii staabist kõik tilgad kokku otsida. “Spiiss” ilmus kompaniisse alles öösel ja, ime küll jumala kainelt. Kuhu tema selle purujommis küll toppis? Hommikul jutustas, et Gulagi hauptmann lasknud aina vene neisi eest läbi marssida, et kamrad aga valigu. Küllap see “Spiiss” siis valiski.

19.02.1942
Täna hommikul läks jälle põdrajahiks. Jahimeeskond pani samas- Vers?ni lähedal metsa põtru ajama. Vana Hunn nimelt teadis kinnitada, et metsasõnn olevat ??lasti sees. Sai siis kenasti positsiooni lagendike veerel sisse võetud. Pool meeskonda hakkas ajajaiks. Hunn, püsimatu nagu ta on, pani ringiga kuhugi metsa. Ajajad läksid küttide eest läbi, ent põdrast polnud haisugi. Pauku tehti ainult korra ja seegi läks kogemata lahti ühe ajaja püssist. Hunn jäi muidugi kadunuks. Tema teed käivad alati lainelt. Üldse meenutab see mees väga Tootsi Oskar Lutsu “Kevadest”. Kompül tegi 3 mehega veel väikse tuuri metsa. Vandus vana HUnni, kui silmas värskeid põdrajälgi hoopis teisal. Tuli koju ning sirutas end sängi pärast head suusaretke. Hunn ilmus kah kuski välja ning sai kompülilt kätte oma peapesu nurjunud põdrajahi eest. Muide, vahepalaks meenus, et veltv. Sillal on kombeks kõneleda unes. Aina kamandab mehi tühje viina- ja konjakipudeleid kokku tooma. Näib, et tema endises kompaniis tõesti oli viinavõtmist kõvasti.
Õhtul oli mäss ?rühmas. Hobusemees Pilbas oli eelmise päeva annud veel kõvasti lisa ning pani siis mürgeldama. Võtnud ruumi korrapidajalt püssi käest ning lubanud välja lüüa iga veltveebli ja uffzi?, kes aga julgeb “vanemkapral” Pilpa ette ilmuda. Voori alla 100-kilosed mehed olid puha surmahirmus. Üks meestest lõpuks jooksis kompanii staapi abi järgi. Kohale saadetud löögiüksusena võeti kaasa 2. rühmast vana Hunn. Pilbas mürgeldas ikka edasi. Voori meestelt oli peaaegu igaüks saanud opaka. Pilpale pandi rahustuseks käed ümber. Kui mehed veel ähvardasid viia nurga taha, siis olid paksul Pilpal palved lahti: “Ärge sõbrad, maha laske” Jäätigi siis mees ellu ja narile norskama. Kompül võttis mehelt aga viinanormid.

20.02.1942
Udune ja vaikne päev. Märkimisväärne vast ainult see, et kompül tegi oma ratsuga esimese sõidu. Tuli tagasi ja lausus: “Täitsa kama, kas ratsutad hobusel või naisel. Ühtemoodi teeb kerest kangeks”.

21.02.1942
Kompül asus hommikul teele Kingissepa poole. Kompaniisse oodati aga pataljoni arsti. Pidi tulema poistele kolerat süstima. Doktorihärra tuligi süstis kõik kompanii mehed läbi ja ei lausunud sõnagi. Õhtul saabus tagasi kompül koos kursustel olnud meestega ja lõpuks ometi feldposti pakkide ja kirjadega. Kompül sai oodatud kirjad, ajalehed ja pakid. Hauptfeldwebelile tuli tervelt 7 kirja aga mees ise ei tea oma õnnest midagi, sest läks küla peale, vist suusatama aga kroonikas sellest tavaliselt ei kirjutata. Kroonik paneb sule nüüd mõneks päevaks varna, sest lähetatakse pealinna.

22.02.1942 (NB! teistsugune käekiri, ilmselt ajutise krooniku kirja pandud).
Täna hommikul oli tõusmine varane, sest sõitsime Tallinna meie kroonik ja voorirühma vanem. Poisid “rabasid” neid oma soovidega, kes saatis raha koju, kes pakkisid jne. Elevus kirjade saatmises oli tingitud sellest, et eile õhtul saabus kohale hilinenud posti. s.o. feldposti saadetis ja nüüd vaja ruttu vastu kirjutada.
Kingissepa “sõjakooli” läks ka uusi õpilasi sest 1. lend tuli eile õhtal lõbusas tujus tagasi, olla oma mahvi saanud kätte.
Noh, heakene küll, oli staabis rabamist ja kui viimaks minek tuli siis tuli ka juba rong- see peeti staabi juures kinni ja hüpati sisse ja sõit jätkus. Hilinenud mehed aga pidid sõitma possudega Kingisseppa.
Rechnungsführer teenis täna ka oma igapäevast leiba, käis nimelt rühmades palka maksmas koos abilisega. Jõudes 2. rühma ja seal ka palgad ära maksta tuli järsku teade: maja põleb! Vaatame, ilm suitsu täis ja eks põleski vangilaagri juures asuv barakk, kus pesitses osa RK rühma.
Poisid rabasid oma kraami enamuses välja aga samas olevad sakslased oli hasartis: rabasid koridoris ühe ukse vahel ja ei saa edasi ega tagasi. Eks siis meie poisse ka neile appi ja päästsid nii mõndagi. Nende tuli läks lahti sakslaste- Todti meeste käst. Sellest ka päeva motto: Todt ehitab ja põletab!
Kompanii staapi saadeti ka sõna juhtunust ja siis tulid ka kohale kompül, Hauptfeldwebel ja RK veltveebel JÄRVELA, kes oli eriti närviline. Temal oli tulle jäänud leib ja sutsud ja mis ta vaene nüüd teeb.
RK mehed paigutati ära 2. rühma ruumidesse ja elu läks vana viisi edasi.
Õhtul tuli pat. staabist korraldus telefoni teel, et tuleb tugevdada sest homme on ju “võitmatu Punaarmee” aastapäev ja võib midagi juhtuda.

23.02.1942
Rechnungsführer läks täna hommikul ?friednejesse palkasid maksma. Jumal temaga! Jäälaid jagas jällegi toitu ja snapsi ja elu läks rahulikult.
Aga pealelõunal läks lahti mürtsuks. Rechnführer tuli tagasi retkelt ja olles sisse võtnud vastavad alkoholinormid hakkas jällegi oma tavalist moraalijutlust pidama. Teemadeks oli jällegi kadumaläinud kaardipakk ja ka toidu mitteõiglane jaotamine.Nimelt kuskil olla saadud täna 33. kompvekki mehe peale ja siis vastu kõiki ootusi ainult 21! Saades 33. kompvekki olnud mehed õnnelikud! Toitlustaja andis omast käest juurde 14. kompvekki ja nüüd oli neil uffz? maailma õnnelikum mees.
Muide, see suur lärm oli tingitud sellest, et polnud põrutajat-Hauptfeldwebelit. Aga kui too viimaks tuli, siis öeldi ainult: suu kinni ja too väsimatu suu jäi kinni klõpsti ja mindi parema meelega Moloskoviezi palkasid maksma.
Täna on ka tähtis päev- Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtu. Spiess käis vastavalt ka 2. rühmas lipu valmistamiseks juhtnööre andmas, poisid ainult nohisesid oma ette aga kui Hauptfeldwebel välja tulnud ja aknast möödunud, kõlanud kui ühest suust: “Vaba Eesti, ta poegade kodu…”
Spesss muheles: vaata, kus on kuradi täitsa poisid, nina ees nohisevad aga seljataga…
Noh ilus, Vabariigi aastapäev tuleb ka vastavalt vastu võtta. Iga mees tõi välja oma normiviina ja võeti mis võtta oli: Jutustati igasuguseid lugusid, mis aga juhtus, joodi Eesti Vabariigi terviseks ja peeti vastavad kõned. Tuli jälle üks vana asi möödunud põntsu ajast, nimelt Hauptfeldwebelperse ja vene tüdruku putsi asi. Nimelt jõuti ühel häälel otsusele, et Hauptfeldwebeli perse oli p-st väljas, ise aga sees. Poisid, koerad jälle naeravad, et on see “Spiess” ikka isemoodi mees. Tuleb p-st välja perse ees, kuna harilikud surelikud tulevad pea ees!
Noh, heakene küll, toodi mis tuua oli ja võeti, mis võtta oli. Kompül tõi oma Hennessyd ka välja ja neile pandi ka “kabelimats”.
See võttis ka mõne mehe magama ja nad ei saanud olla tunnistajaks järgnevaist sündmustes, mis arenesid järgmiselt: Hauptfeldwebel, pillimees REMMEL, san-uffz HAARIK ja toitlustaja Jäälaid võtsid voorirühmast hobuse ja sõitsid juba tuttavasse “rohelisse majja”. Seal oli tehtud kõva mürtsu, eritai aga “Rommel”, kes olla ajanud naisi taga ja hiljem sadanud trepist alla koos oma lõõtsaga. San-uffz Haaviks naistega pole tegemist teinud, oli parema meelega väljas külmetanud. Hobune tegi ka omale sooja ja tegi tuurisid ümber maja, koju oli tuldud ka suure mürtsuga. Remmel oli tulnud paljajalu, vedades lõõtsa oma järel lohinal. Kui tunnimehed olid parooli küsinud, siis ta sellekoha pealt pole kuulnud, sest külma tõttu olid kõrvad rooste läinud.
Hauptfeldwebelt saime näha aga alles hommikul, kes teab, kus tema teed käisid.

24.02.1942
Hommikul oli uni tõesti magus nagu armsad lugejad võivad arvata. Kell võis olla 07. paiku kui Hauptfeldwebel tuli 2. rühma meestega. Mehed laulsid: Vaba Eesti, ta poegade kodu’t. Ja staabis ka kõik kohe ribinal-rabinal riidesse, sest muidu võib saada sõitu kauase magamise eest.
Tänase päeva tähistuseks olid 2. rühma poisid valmistanud sisni-must-valge rahvuslipu, mis oli püstitatud rühma eesruumi katusele. Esimest korda lehvis Veimannnis Eesti lipp!
No oli ikka uhke tunne südames.
Kella 12 paiku oli kompüli poolt 2. rühma ülevaatus, kus kompül pidas päevakohase kõne ja lauldi ühiselt : Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…
Hauptfeldwebel kadus jällgegi koos “Rommeliga” ja ilmus alles hilisõhtul. Tüdrukud olid aga Remmeli pilli ära lõhkunud ja vaene mees pidi jällegi hakkama seda parandama.

25.02.1942
Hommikul tuli meile staapi jällegi uus teenistuja- Pikopishi? blondpäine lauljanna. Paistab olevat hoopis korralikum eit, kui olid seda eelmised vene-köögikanad.
Kompül koos “Spiessiga” läksid maad kuulama Klenna poole, seal olla nimelt kuskil heinu lohakile jäetud ja põhimõte on: mis ripakil, see ära. Hiljem mindi hobustega pimeduse katte all järele heintele ja toodi need ära.
Hauptfeldwebel ütles ise: “Käisin vargil”.
Õhtul tuli pataljoni staabist telefoniline korraldus: võtta meestelt allkirjad selle kohta, et mehed on teadlikud käskkirjast: märkusi rüüstamisest ja saagitsemisest.

26.02.1942
Täna oli kantseleis suurpuhastus. Pesti tubasid ja klopiti voodiriideid. Jänes sõitis läbi rühmad ja korjas allkirjasid. Muidu möödus päev harilikus tempos.

27.02.1942
Hommik oli täna jälle äärmiselt vilu. Varahommikuse rongiga sõitis siia 1. rühmül koos “Jänkuga”. Kuna kompül sõitis jällegi ära, siis härra “Moloskowitzy hallparun” võttis vastavad “poosed” sisse kompüli voodis ja nii see päev möödus.

28.02.1942
Kuna täna oli jällegi toidu- ja viinajagamine, siis tuli õhtul jöllegi vastav võtmine. PURRES’ele ja HAAVIK’ule tehti ülesandeks tuua mõned vene tüdrukud ja see käsk ka täideti. Tehti siis vastavat tantsu ja hiljem jälle vastavad kojusaatmised. “Jänku” ja Jäälaid tegid sellle.? asterrli, mis oli mõlemal esimene siis Venemaal.

01.03.1942
Poisid tulid hommikul tagasi kui kurva kuju rüütlid. Mälestus oli see, et lapsed kisanud, kukk laulnud, kits oli mökitanud ja keegi lasknud ämbrisse sorr-sorr.
Tuli Kingissepast jällegi siia pataljoni arst ja koos meie “doktoriga” tehti jällegi vastavad süstimised. Lõunatoiduks oli täna maitsev hernesupp, aga siiski mõned mehed nurisesid, et supp olevat vilets. Kompüli korraldusel ei anta neile meestele homme suppi ehk lihtsalt üteldes: “suppi nix”. Homme on kavatsetud jällegi põdrajaht aga arvatavasti jääb jaht siiski ära, sest ilm on vahepeal muutunud halvaks, sajab lund ja tuiskab kõvasti.

Jätkub...

[Tapper]

Tänud.
Selline on elu. Fanfaariga tuututajatele se muidugi ei istu
Ära siis üle aasta teemat ripakile jäta