Karl Liidak

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
fredo
Uudistaja
Postitusi: 18
Liitunud: 20 Okt, 2005 21:07
Kontakt:

Karl Liidak

Postitus Postitas fredo »

Kui kellelgi on andmeid, siis oleks väga huvitatud Karl(Kaarel) Liidaku(EV viimane põllutööminister 1944) saatusest, ja eluteest. Teada on, et elas varjunime all loomuliku surmani ENSV-s.
aitab kommunismist
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Elulugu, mis ilmunud raamatus Tõotan ustavaks jääda... (koostanud Mart Orav ja Enn Nõu) lk 1574-1578 (kopeerin siia pdf-ist, seega kursiive veidi kadunud):

LIIDAK, Kaarel (a-ni 1936 Karl (Karp) Liidemann; 12. XI 1889 Pärnumaal Sindis – 16. I 1945 Pärnumaal Karksi-Nuias, maetud Karksi-Nuia luteriusu Rahumäe kalmistule Sootside hauaplatsile), EV Rahvuskomitee liige ja esimees III–VIII 1944, O. Tiefi valitsuse põllutööminister alates 18. IX 1944.

Isa Sindi kalevivabriku kangur Kaarel (Karp) Liidemann (1861 Taali vallas – 1919 Pärnus, suri kaitseliitlasena sõjavangide laagri valvamisel saadud tüüfusesse), ema kangur Juuli Liidemann (sünd. Kuller; 1863 Sindis).

Oli 26. XI 1915. a-st abielus kooliõpetaja Meeli Liidakuga (Amalie Liidemann; sünd. Kunst; 24. II 1894; isa Sindi vabrikutööline Jaan Kunst, ema vabrikutööline Karoliine Kunst, lätlane).

Tütar kehakultuuriteadlane Leida Leesment (a-ni 1935 Liidemann, siis Liidak; 11. VI 1918 Turkestanis Samarkandi oblastis – 3. VII 1998 Rootsis Malmös; abielus dr. agr. Ants (Hans Karl) Leesmendiga (1915–1996; Jäärja valla Lanksaare suurtalu omaniku Kaarel Leesmendi (1879–1942, hukati Sosvas) ja Emma Leesmendi (sünd. Mälberg; 1886–1940) poeg); tütred Tiina Leesment-Bergh (1. VII 1945) ja Reet Leesment-Sepp); tütar Aino Soots (a-ni 1935 Liidemann, siis Liidak; 17. I 1920 Turkestanis Samarkandi oblastis); tütar Evi Leesment (1927).

Õppis Sindi ministeeriumikoolis 1899–1904, töötas Sindi kalevivabrikus ja õppis kodus 1904–1906, õppis Volmari (Valmiera) Õpetajate Seminaris 1906–1910, saades algkooliõpetaja kutse. Õppis kodus keeli ja sooritas gümnaasiumi lõpueksami Pärnu gümnaasiumi juures eksternina 1911, Moskvas Peetri Põllumajandusakadeemias (hiljem Timirjazevi nim. instituut) 1911–1917, praktiseeris suviti majapidamistes ja Venemaa katsejaamades, lõpetas I järgu õpetatud agronoomi astmega (esitatud tunnistuste ja tööde alusel Tartu Ülikooli poolt tunnistatud samaväärseks magistrikraadiga 1926). Atesteeriti Eestis põllutöökooli õpetajaks. Oli Tartu Ülikooli õppeülesandetäitja põllumajandusteaduskonnas 1933–1937, õpetades ühiskondlikku agronoomiat; agraarpoliitika ja ühistegevuse professori kt. 1942–1944. Kuulus Moskva Eesti Üliõpilaste Seltsi a-st 1911 (ka abiesimees), üliõpilasseltsi “Liivika” vilistlaskogu liige a-st 1929 (ka juhatuses).

Töötas Sindi kalevivabrikus töölisena 1903. Et vältida mobiliseerimist I maailmasõtta, läks Turkestanis Näljastepi põllumajanduse katsejaama, kus oli praktikal kevadest 1916–1917 ja tööl sooldunud maade (maaparanduse) osakonna juhatajana 1917–1920 (sõjaväeteenistusest oli vabastatud Vene ajal kui üliõpilane, siis eriteadlane puuvillakasvatuse rajoonis Turkestanis).

Opteerus Eestisse XII 1920. Oli Põhja-Eesti Põllutöökooli õpetaja 1. I 1921–1924 Tallinnas ja Jänedal (suvel 1923 N. Liidus prof. Prjašnikovi laboratooriumis erialasel tööl, uurides toorfosfaate), Riigi Põllutöö-Katsejaama asutaja, juhataja ja programmi koostaja Kuusikul 1. VIII 1924–1. VII 1929 (mh. aretas “Kuusiku nisu” sordi, väga talvekindla ja saagirikka) ning ühtlasi kohaliku karjakasvatuskooli õpetaja selle asutamisest 1926–1929. Oli Talumajanduse Nõuandebüroo juhataja Tallinnas 1. VII 1929–1932 (kuni büroo likvideerimiseni; mh. tegev jaoskondliku agronoomilise nõuandekorralduse rajamisel (konsulendid)), Põllutöökoja nõuandetalituse juhataja 1. IV 1932–1935 (mh. Maanoorte organisatsioonide keskkomitee loomine Põllutöökoja juures, Üleriikliku Maanoorte Ühenduse loomine), põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna direktor 15. IV 1935–1940 (mh. iseseisva põllumajandusliku kõrgkooli idee eestvõitleja, agraarkava lõplik väljatöötaja, põllumajandusliku ühistegevuse ümberkorraldaja, uudismaade ülesharimise aktsiooni algataja jm.). Oli Rahvuskogu II koja liige 1936–1937 (valitud Põllutöökoja, Agronoomide Koja ja Meierite Koja esindajate poolt; osales uue põhiseaduse eelnõu komisjonides). Riigi Viljasalve direktor 1940; Põllumajandussaaduste Kokkuostu Keskuse juhataja 1940–1941, suvel 1941 varjas end Jõgeval direktor Mihkel Pilli juures.

Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse põllutöödirektooriumi põllumajandusvalitsuse juhataja 1941–1942. Saksa okupatsiooni ajal varjas end Karksi-Nuias väimehe venna Leeli talus Karl Lepiku nime all ja hiljem Tallinnas insener A. Lepiku korteris IV–IX 1944. Saatis abikaasa koos kolme tütrega Rootsi 20. VIII 1944.

Tegev Rapla Põllumeeste Seltsis (esimees 1925–1929), Eesti Agronoomide Seltsis (juhatuses 1927–1936, abiesimees 1932–1934), Eesti Sordiparanduse Seltsis (juhatuses a-st 1927), Eesti Sooharijate Seltsis
(juhatuses a-st 1927), Kirjastusühisuses “Agronoom” (juhatuse liige 1926–1932, nõukogus a-st 1932), Maatulunduskapitali Nõukogus (esimees a-st 1935), Konjunktuuribüroos (juhatuses a-st 1930), Agronoomide Kojas (esimees 1935–1939 ja II korda 1939–1940), Eesti Kartulikasvatajate Ühingus (juhatuses a-st 1929), Katseasjanduse Büroos (juhatuses 1927–1930, esimees 1930–1935), Eesti Maapangas (nõukogus a-st 1935), AS Eesti Vosvoriit (juhatuses 1936–1937), PK Eesti Võieksport (nõukogus a-st 1936), Tõuaretuse Komitees (juhataja), Sordiaretuse- ja Katseinstituudi Jõgeva Sordikasvanduses (kuratooriumis), OÜ Tallinna Külmhoone (nõukogus a-st 1937), Asundusnõukogus a-st 1938, Eesti Agronoomide Kojas (esimees a-st 1935).

Pärast N. Liidu II okupatsiooni 1944 varjas end Karl Lepiku nime all mitmel pool, viimati Viljandimaal (varjajad Lehte Soots-Kõdar, Karksi-Nuia koolimajas X 1944–XI Hilja Lill (7. X 1905 Valgamaal Vaoküla vallas – 4. VII 1997; arreteeriti 5. V 1945, sõjaväetribunali 18. II 1946 otsusega mõisteti §58-3 alusel 7 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele, mh. K. Liidaku varjamise eest), siis Kallitite pere Rimmu vallas Meose talus (taluperenaine Otilia Kallit (sünd. 1892) arreteeriti 5. VI 1945 ja mõisteti §7-35 alusel 5 aastaks sunnitöölaagrisse)). Raskelt haigestununa toodi südamehäirega I 1945 Nuia haiglasse (juhataja dr. Kirotar), kus suri. Maeti Karl Lepikuna, talituse pidas ap.-õigeusu preester Vainola. NKGB ekshumeeris laiba III 1945, otsides Jüri Uluotsa.

Hulk artikleid põllumajanduse (väetus, maaharimine, sordid jms.), agraarpoliitika, kutsehariduse, maaideoloogia jm. kohta, samuti arvustusi (ka ps. K. T., Robi). Avaldanud kirjatööd: Põlluhein ja selle väetamine (S.l., 192-?); Kunstväetus — mõjuvaim abinõu viljasaakide tõstmisel (Tallinn, 192-?);
Kunstväetised põllumeeste ja asunikkude ühiskatsetes 1924 a.: Katseasjanduse Nõukogu juhtnööride järele Põllumajanduse Päävalitsuse (põllutöö-koolide), Asunikkude Liidu ja Tartu Maakonnavalitsuse korraldatud katsete aruanne (Tallinn, 1925); 1924 a. väetuse ühiskatsete õpetus: Tarvitagem kunstväetisi! (Tallinn, 1925; äratrükk); Põllumajanduse arenemise tingimused ja katsetöö ülesanded Põhja-Eestis = Die Entwicklungsbedingungen der Landwirtschaft in Nord-Eesti und die Aufgaben der staatlichen landwirtschaftlichen Versuchsstation (Tartu, 1925; äratrükk); Kõrreviljakasvatus (Tallinn, 1926; koos N. Rootsiga); Põlluhein ja selle väetamine (2. täiend. tr.; S.l., 1926); Kunstväetuse tasuvuse õigest hindamisest (S.l., 1927); Lubilämmastik ja selle tarvitamine (S.l., 1927); Prantsuse kainiit ehk sülviniit (S.l., 1927); Väetuse õpetus: Tarvitamiseks põllutöökoolidele ja tegelikkudele põllumeestele (2. parand. ja täiend. tr.; Tallinn, 1927; koos J. Lehtmanniga); Kunas ja kuidas kunstväetisi külvata (S.l., 1927); Kaalisool — superfosfaadi paarimees (S.l., 1927); Põlluheina kasvatus (Tartu, 1928; äratrükk); Riigi põllutöökatsejaam Kuusikul (Tallinn, 1929; äratrükk); Põllumajanduslik kirjandus ja kirjastus: K.Ü. “Agronoom’i” 10 a. tegevuse puhul (S.l., 1929; äratrükk); Karjasööda-taimede ja pindalade väetamine (Tallinn, 1930); Lühike väetuse õpetus: Väetised ja õige väetamine meie talu oludes (Tallinn, 1930); Agronoomilise nõuandetöö korraldus ja sisu (S.l., 1930; äratrükk); Mõtteid agraarprogrammi koostamiseks (Tartu, 1931; äratrükk); Superfosfaat, toomasjahu ja fosforiit ning kaalisool ja kainiit niidu väetistena (Tallinn, 1931; äratrükk); Meie talu laudasõnnik (S.l., 1931; äratrükk); Asugem rohumaid parandama (Tartu, 1934); Mõtteid eesti rahvuslikust ideoloogiast (Tartu, 1934; äratrükk); Kas tunned maad: Sõelumatut mõttekillustikku Eesti ehitajaile. Valik artikleid ja kõnesid aastaist 1931–1935 uuesti ümbertöötatud ja täiendatud väljaandes (Tallinn, 1935); Maa ja maailmavaade (Tallinn, 1935; äratrükk); Meie valmiva agraarkava võimalikust ulatusest ja laadist (Tartu, 1936; äratrükk); Suunad ja kavad: Valik agraarpoliitilisi ja maaühiskondlikke artikleid aastaist 1936–1939 (Tallinn, 1939).

Koostanud Kunstväetuse seinatabeli (S.l., 1927). Toimetanud maanoorte liikumise häälekandjat Tõusev Maa (Tallinn, 1933; tegevtoimetaja); seeriaväljaannet “Väikepõllumehe kirjavara” (1924–1928). Ajakirja Uus Talu peatoimetaja a-st 1928; toimetanud raamatud Väike Põllumehe Kirjavara: “Väikepõllumehe Kirjavara” täiendatud koguväljaanne (Tallinn, 1929; koos Th. Pooli ja J. Metsaga); Jaoskondliku agronoomilise nõuandetöö korraldus, metoodika ja praktika: (Talumajandusnõuande Büroo 1929.–31. a. tegevusest) (Tallinn, 1932).

Tema kohta vt. Aksel Marga ülevaade Kaarel Liidak: Tema tööst ja ideoloogiast (Uppsala, 1985); mälestusteos Prof. Kaarel Liidak 110: Maarahva elujõud III (Tartu, 1999).

Eesti Agronoomide Seltsi auliige 1936.

Valgetähe teenetemärgi III klass 24. II 1938.
Reppin
Liige
Postitusi: 226
Liitunud: 08 Juun, 2005 14:23
Kontakt:

Postitus Postitas Reppin »

Lisan täienduseks lõigu Karksi Sõnas juulis 2003 ilmunud Ahto Jänese artiklist "Püsse võis leida ka maanteekraavist":

Mandri-Eestis lõppes sõjategevus 25. septembriks 1944, kuid verised heitlused kestsid Saaremaal kuni novembri lõpuni. Suur hulk Eestist taandunud Saksa vägedest koondus Kuramaale, kus äge vastupanu jätkus 1945. aasta maikuuni. Dramaatilised sündmused hargnesid 1944. aasta septembri lõpul HaapsalustlõunapoolPuiserannas, kuhu kogunesid viimasele istungile Tallinnast evakueeritud Uluotsa Tieffi valitsuse liikmed – ministrid. Seejärel pidid nad mootorpaadiga lahkuma Rootsi. Neile järele saadetud paadi olid aga Saksa sõjaväelased merel konfiskeerinud. Et nõukogude väed lähenesid Haapsalule, hajusid valitsuse liikmed laiali. Saksa Julgeolekupolitsei (Gestapo) oli “unustanud” Tallinnas nende nimekirja hävitada, mille tulemusena NKVD organid arreteerisid peagi kõik valitsuse liikmed. Rootsi õnnestus pääseda vaid pea ministri kohuseid täitval Jüri Uluotsal. Põllumajandusminister Kaarel Liidak asus Karl Lepiku nime all end varjama Nuias. 1945. aasta jaanuaris ta haigestus ning 16. jaanuaril suri Nuia haiglas. Tema põrm sängitati Nuia Rahumäe kalmistule. Kuulsa põllumajandustegelase õiget nime teadsid vaid kooliõpetaja Hilja Lill, haigla tollane õde Salme Rausk ja arst Leo Kirotar. Kõiki neid kuulati korduvalt üle, isegi kirst kaevati välja, veendumaks, et pole tegu pea minister Jüri Uluotsaga. Hilja Lill ja Salme Rausk arreteeriti 1945. aasta suvel ning küüditati Siberisse. Hilja Lille mälestusi võib lugeda kaheköitelisest koguteosest “Eesti rahva elulood”, mis ilmus 2000. aastal I köite avaloona./.../

Artikkel täies mahus: http://www.karksi.ee/web/?id=1001
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist