August Rei ümbermatmine
August Rei ümbermatmine
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
***
NÄGEMUSED
August Rei
Neil öil, mil südant muljub mure raudne ring,
Peas mõtted keerlevad kui ehmund linde kari
Ja uni põgeneb kui tabamatu vari
Ning puhkust asjatumalt ootab väsind hing —
Neil öödel sinust mõtted lahkuda ei saa.
Sest tean: ma puhkust leiaksin vaid sinu rinnal,
Kui jälle kõnniksin ma sinu pühal pinnal —
Mu õnnetu, mu ristilöödud kodumaa.
Ja nagu rändaja fatamorgaanat näeb,
Nii näen sind enda ees. Just nagu kaunist filmist
Pilt pildi järel veereb mööda vaimusilmist,
Kui südant näriv mure hetkeks vaiki jääb.
Näen võimsaid varemeid. See oli ordu kants.
Mäe serval seisis ta, mis tõuseb peagu loodis.
All orus puhkab järv kui rohelises voodis
Ja varemete ümber mühab puude krants.
Sa kauneim Eesti linn, kuis võlub mind su sarm,
Kuis joovastab mind sinu vaikne, karge ilu,
Kuis naudin Lossimäel su puiesteede vilu,
Mu veetlev Viljandi, mu nooruspõlve arm!
Ja äkki teine pilt: näe — linna siluett,
Mil võistlejat ei ole. Näe, kuis taeva poole
On Oleviste sihtind torni nagu noole.
Ja vaata, teine torn — just nagu minarett!
Näe, Toompea, muistne Kalevite kaljutipp,
Ja seal Kiek in de Kök, Pikk Hermann, Niguliste —
Kuis uhkelt vaat'vad üle puude roheliste!
Ja ülal lehvib sini-must ja -valge lipp.
Veel palju pilte näen, mis nägemuste vöö
Mu ette toob. Ja iga pilt mult tummalt küsib:
Kas ülekohus tõesti igavesti püsib
Kas igavesti kestma peab orjaöö?
Ei iial, iial mõistus jaksa tajuda,
Et rahvas, kes kord jumalate jooki joonud,
Kes olnud vaba, oma õitsva riigi loonud,
Võiks jääd'valt musta orjaöösse vajuda.
Ei iialgi, ei iial seda olla saa!
Aeg tuleb — võidutuli jälle üles loidab,
Uus vabaduse hommik sulle jälle koidab,
Mu üle kõige kallim maa, mu kodumaa.
tänud!
tänud ilusa pildi materjali eest.kas saaks andmedeesti riigipeade kohta millal nad eesti mulda on sängitatud
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
16 isikut ilmselt riigijuhina arvesse tulevad. Nagu näha,
- on Eesti mullas kohe Strandman, Meri (2, neist ainult üks loomuliku surma järel)
- on maetud ümber Eesti mulda Päts, Warma, Rei (3)
- maetud Rootsis Uluots, Kint, Mark (3)
- teadamata kohta on maetud Tõnisson, Birk, Piip, Kukk, Akel, Jaakson, Teemant, Eenpalu ( 8 ).
KOKKUVÕTE: Eesti senisest 16-st riigipeast on ainult üks surnud oma kodumaal loomulikku surma ja siia kohe ka maetud.
*
Otto (August) Strandman
Laskis end maha, kui NKVD ametnikud tulid teda vangistama. Maetud Tallinna Siselinna kalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10700
Jaan Tõnisson
1940 detsembris vangistati NKVD poolt, mõnedel andmetel lasti 1941. a juulis Tallinnas maha. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10701
Aadu (Ado) Birk
Vangistati NKVD poolt 14.06.1941, oli Sosva vangilaagris, mõisteti surma, suri enne otsuse täideviimist. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10702
Ants Piip
30.06.1941 vangistati NKVD poolt, suri vangilaagris. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10703
Konstantin Päts
30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 1954-1956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10699
Juhan (Johann) Kukk
1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10704
Friedrich Karl Akel
17.10.1940 vangistati NKVD poolt, lasti 03.07.1941 Tallinnas maha. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10705
Jüri Jaakson
14.06.1941 vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale, mõisteti surma ja lasti maha. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10708
Jaan Teemant
23.07.1940 vangistati NKVD poolt, tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21.10.1941 10 aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole. Matmiksoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10711
August Rei
Oli maetud Stockholmi Metsakalmistule. 27.08.2006 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10714
Kaarel Eenpalu
27.07.1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10715
Jüri Uluots
Maetud Stockholmi Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10716
Aleksander Varma (Warma)
Urn oli Högalidi kirikus Stokholmis. 25.08.2002 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10717
Tõnis Kint
Maetud Stockholmi Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10719
Heinrich Mark
Tuhk puistatud mälestushiide Stockholmi Metsakalmistul.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10720
Lennart Meri
Maetud Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10721
- on Eesti mullas kohe Strandman, Meri (2, neist ainult üks loomuliku surma järel)
- on maetud ümber Eesti mulda Päts, Warma, Rei (3)
- maetud Rootsis Uluots, Kint, Mark (3)
- teadamata kohta on maetud Tõnisson, Birk, Piip, Kukk, Akel, Jaakson, Teemant, Eenpalu ( 8 ).
KOKKUVÕTE: Eesti senisest 16-st riigipeast on ainult üks surnud oma kodumaal loomulikku surma ja siia kohe ka maetud.
*
Otto (August) Strandman
Laskis end maha, kui NKVD ametnikud tulid teda vangistama. Maetud Tallinna Siselinna kalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10700
Jaan Tõnisson
1940 detsembris vangistati NKVD poolt, mõnedel andmetel lasti 1941. a juulis Tallinnas maha. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10701
Aadu (Ado) Birk
Vangistati NKVD poolt 14.06.1941, oli Sosva vangilaagris, mõisteti surma, suri enne otsuse täideviimist. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10702
Ants Piip
30.06.1941 vangistati NKVD poolt, suri vangilaagris. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10703
Konstantin Päts
30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 1954-1956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10699
Juhan (Johann) Kukk
1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10704
Friedrich Karl Akel
17.10.1940 vangistati NKVD poolt, lasti 03.07.1941 Tallinnas maha. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10705
Jüri Jaakson
14.06.1941 vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale, mõisteti surma ja lasti maha. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10708
Jaan Teemant
23.07.1940 vangistati NKVD poolt, tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21.10.1941 10 aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole. Matmiksoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10711
August Rei
Oli maetud Stockholmi Metsakalmistule. 27.08.2006 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10714
Kaarel Eenpalu
27.07.1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses. Matmiskoht teadmata.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10715
Jüri Uluots
Maetud Stockholmi Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10716
Aleksander Varma (Warma)
Urn oli Högalidi kirikus Stokholmis. 25.08.2002 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10717
Tõnis Kint
Maetud Stockholmi Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10719
Heinrich Mark
Tuhk puistatud mälestushiide Stockholmi Metsakalmistul.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10720
Lennart Meri
Maetud Tallinna Metsakalmistule.
http://www.president.ee/et/vabariik/rii ... ?gid=10721
Viimati muutis MOrav, 29 Aug, 2006 15:54, muudetud 1 kord kokku.
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Mõned omaaegse Eesti poliitikategelased on Rei tegevust II Maailmasõja ajal kahtluse alla seadnud. Toon siin ära paar tsitaati Eesti diplomaadi Oskar Mamersi mälestusteraamatust "Häda Võidetuile":lk.180-181
Tsitaat samast raamatust 282-283:
Rei ilmumine 1940 augustis Stockolmi on tõesti kummaline. Kas ta tõesti ka sellise seletuse oma saabumise kohta välja tõi, on raske uskuda."Rei ühes prouaga on Stockholmi tulnud," oli suur uudis, millest Selter seekord Genfis võis mulle teada anda.
Uudis oli suur, sest Eestis toimunud putši ajal viibis Rei saadikuna Moskvas. Kõlas uskumatuna, et need kirglikud inimeste püüdjad, küüditajad ja nendega kauplejad võisid nii tähtsa saagi nagu annekteeritud riigi saadiku lasta välismaale sõita.
Küsisin, kuidas see võis juhtuda. "Enne Riigikogu valimisi lendas Rei Eestisse, et valimistest osa võtta. Riia lennuväljal ümber istudes, istus ta aga lennukisse, mis läks Stockholmi, ja mitte sellesse, mis pidi lendama Tallinnasse. Nad istusid lennukis taha sügavale, kus Rei tõmbas kaabu silmadele ja tõstis palitukrae üles, nii et ametnikud kes kontrollisid passe ei pannud teda tähele."
Niisugune lihtsustatud võte tšekistide petmiseks tundus mulle sama usutavana kui hundi kamufleerimine vanaemana viimase voodis, pärast seda, kui ta vanaema oli alla neelanud. Kuid ma ei peatunud pikemalt Rei asja juures, vaid küsisin: "Mis on saanud teistest Moskva saatkonna ametnikest?"
"Nõunik Ojansoo abikaasaga sõitis Eestisse. Moskva jaamas oli neid saatmas hulk diplomaatilise korpuse liikmeid ühes Narkomindeli esindajatega. Eestisse aga Ojansood ei jõudnudki."
"Ja mis sai teistest saatkonna liikmetest?"
"Nende saatusest ei ole midagi teada."
Tsitaat samast raamatust 282-283:
Siit tekibki väike kahtlus, et kas Rei viimase sõja ajal ei olnud mitte Laskurkorpuse meestega ühes pundis? (ülekantud tähenduses muidugi)"Ei, kui me diplomaadid enam ei esinda Eesti ja eesti rahva huve, vaid ainult omaenda huvisid, siis on see leivaküsimus ja eks nemad ka taha elada. Me ei tea ka, kas nad on aktiivselt osa võtnud sellest eestlaste ässitamisest sakslaste vastu, millest kubiseb väljaanne "Päris Eesti". Aga sa ei ütelnud mulle veel, mis on sinu mulje "Päris Eestist"?"
Kolleegi, kellele nüüd ise küsimuse esitasin, pidasin Vene asjade tundjaks ja arukaks meheks üldse. Ta vastus oli lühike: "See "Päris-Eesti" võiks sama hästi GPU poolt trükitud olla."
"Mis arvad, kes annab seda välja Stockholmis?" küsisin.
"Kes teab? Väljaandjad eelistasid anonüümseks jääda. Võib-olla on Rei seda toimetanud."
"See on muinasjutuline lugu, kuidas Rei abikaasaga pääses 1940. aastal Moskvast Stockholmi," tähendasin.
"Millest sa räägid?"
Rääkisin, mida teadsin Rei lennukivahetamisest Riia lennuväljal ja enda peitmisest tšekistide eest ülestõstetud palitukrae vahele.
"Mis lorajutt see on? Kust oled seda kuulnud?" küsis kolleeg.
"Kuulsin seda Selterilt Šveitsis 1940.a. augustikuus."
"Tühi jutt!" vihastas mu endine kolleeg. "Ta ostis piletid Stockholmi Moskva Inturistist ja Riias peeti tema pärast Stockholmi lennuk 2 tundi kinni, missuguse aja jooksul GPU ametnikud helistasid Moskvasse ja Tallinna küsides, mida teha Reidega. Tal lasti reisi jätkata pärast seda, kui Moskvast ja Tallinnast oli vastatud, et Reid võivad jätkata lendu Stockholmi. Kui sa ei usu, siis küsi kolonel Sinkalt, kuidas asi oli, ta oli sel ajal ühes Reidega Moskvas."
Kui ma kord pärast seda jutuajamist istusin ühes lõunalauas kõrvuti kolonel Sinkaga, tuli see asi mulle meelde. Kolonel Sinka kinnitas, et see mida kuulsin Genfis paar kuud pärast Reide saabumist Stockholmi, oli vale ja hiljuti mulle jutustatud versioon oli õige. "Rei ostis mitte ainult piletid Inturistist, vaid moskvas muretses ta endale ka vajalikud viisad. Ta ajas oma Stockholmi sõidu asju Moskvas päris ametlikult," ütles kolonel Sinka.
Mis "riksaga" Rei suure sõja aal liikus, on muidugist põnev teema torkida!
Kaheldava väärtusega tegevused hakkasid aga ikka aastaid ennem pihta - näiteks Eenpalu - Einbund, üks värvikamaid mõttekohitsejaid eesrinnas!
Käisin paari päeva eest jällekord Pitkat välja kaevamas... Milline nauding! Ei leidnud! Juba teist korda! Mees, kes seadis kahtluse alla VR andmise konjunktuursetel alustel, keda ajas oksele Pätsu ja Laidoneri vürtspoodniku mentaliteet, kes põgenes kommunistidest venelaste massimõrvast ja tuli ja külvas lootusetuses lootusetut ideed jällekord võidelda ise ja enda, ning lähedaste eest! Kalevipoeg kahvatub!
Paraku ei tea tänapäevased kommunaalpoliitikud midagi Kalevipojast, rääkimata Pitkast. Je**l Sõtnika!
Kaheldava väärtusega tegevused hakkasid aga ikka aastaid ennem pihta - näiteks Eenpalu - Einbund, üks värvikamaid mõttekohitsejaid eesrinnas!
Käisin paari päeva eest jällekord Pitkat välja kaevamas... Milline nauding! Ei leidnud! Juba teist korda! Mees, kes seadis kahtluse alla VR andmise konjunktuursetel alustel, keda ajas oksele Pätsu ja Laidoneri vürtspoodniku mentaliteet, kes põgenes kommunistidest venelaste massimõrvast ja tuli ja külvas lootusetuses lootusetut ideed jällekord võidelda ise ja enda, ning lähedaste eest! Kalevipoeg kahvatub!
Paraku ei tea tänapäevased kommunaalpoliitikud midagi Kalevipojast, rääkimata Pitkast. Je**l Sõtnika!
Varasemaid diskussioone üle vaadates sattusin siia ja lasen end vastama provotseerida.Arnold kirjutas:Mis "riksaga" Rei suure sõja aal liikus, on muidugist põnev teema torkida!
Kaheldava väärtusega tegevused hakkasid aga ikka aastaid ennem pihta - näiteks Eenpalu - Einbund, üks värvikamaid mõttekohitsejaid eesrinnas!
Käisin paari päeva eest jällekord Pitkat välja kaevamas... Milline nauding! Ei leidnud! Juba teist korda! Mees, kes seadis kahtluse alla VR andmise konjunktuursetel alustel, keda ajas oksele Pätsu ja Laidoneri vürtspoodniku mentaliteet, kes põgenes kommunistidest venelaste massimõrvast ja tuli ja külvas lootusetuses lootusetut ideed jällekord võidelda ise ja enda, ning lähedaste eest! Kalevipoeg kahvatub!
Paraku ei tea tänapäevased kommunaalpoliitikud midagi Kalevipojast, rääkimata Pitkast. Je**l Sõtnika!
http://et.wikisource.org/wiki/Pidulik_s ... oru_lossis
Ei tea, kuidas teistel, aga minul on küll lahe mõelda, kuidas Pitka Pätsile 80.000 krooni ulatas (eekudes teeb see üle saja korra rohkem) ja ta siis täis oksendas (huvitav, miks sellest ajalehes ei kirjutatud?). Või kuidas ta 1937. aastal kuus kuud järjest Rahvuskogus midagi muud peale oksendamise ei teinud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist