www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Juun, 2019 18:42

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 32 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2008 21:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1516
Asukoht: Tallinn
oleeg kirjutas:
Hillart kirjutas:
Tsiteeri:
Kui juttu on "suvesõjast-1941", siis pole veel keegi maininud sellist teada-tuntud raamatut, nagu "Eesti rahva kannatuste aasta", kus on päris ülevaatlikult selle 1941.aasta suve metsavendade kangelasteod kenasti kiras. Ja vaevalt, et miskit sealt välja jäi.


Jäi ikka! Asi nimelt selles, et raamat anti välja enne kui maakondlikud uurimused valmis said. Eks muid probleeme olnud ka.

terv
o

Vähe teisiti see oli, st maakondlikud KL/OK ajalood said 1943 enam-vähem valmis (eks neid täiendati küll edasi kuni 1944) ja neid kasutati "Eesti rahva kannatuste aasta" I - II kirjutamiseks. Kuid kogu see raamatus esitatud materjal oli hoopis midagi muud, kui malevate ajalood, see esitati impersonaalselt, ilma inimeste nimesid, nende kodutalusid jms kirja panemata (mis OK malevate ajalugudes olid ju viimaste detailideni - ja on tänini Riigiarhiivis). Miks?? vast mingi natsionaal-sotsialistliku propagandateaduse järgi, aga mina ei tea. St "Eesti rahva kannatuste aasta" ei ole mingi allikas metsavendade kohta (erinevalt mitmest muust asjast). Aga põhjus ei ole küll enne-hiljem mõõtkavas.

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Metsavennad
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2019 12:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1468
Nõukogude võimule oli kasulik eksponeerida igasugust vastupanu ja allumatust okupatsioonile banditismina ehk labase kriminaalkuriteona. Salajases ametkondlikus asjaajamises tehti aga rangelt vahet kriminaalsel ja poliitilisel banditismil, millest viimast käsitleti nn nõukogudevastase elemendi ühe tegevusvormina. Aastatel 1944–1947 juhtis Eesti territooriumil metsavendadega peetavat võitlust Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi (SARK) banditismivastase võitluse osakond (BVVO), mis allus NSV Liidu SARK-i samanimelisele osakonnale. Viimane nimetati 1944. a lõpus ümber Banditismivastase Võitluse (BVV) Peavalitsuseks. 1947. a alguses anti BVVO koos hävituspataljonidega Eesti NSV Siseministeeriumi (SM) koosseisust üle Riikliku Julgeoleku Ministeeriumile (RJM). Sarnased muutused toimusid paralleelselt ka Lätis, Leedus ja Ukrainas. Tegemist oli pretsedendiga, sest NSV Liidu SM-i kompetentsi kuulus banditismivastane võitlus. veel kuni 1950. aastani, mil BVV peavalitsus läks üle RJM-i alluvusse. Selle sammuga tehti lõpp eelkõige propagandistlik-ideoloogilistest kaalutlustest ajendatud tööjaotusele, kus peamist osa vastupanu mahasurumisel etendas julgeolekuorganite asemel hoopis siseministeerium, mille esmane funktsioon oli kriminaalkuritegevuse ohjeldamine. Otsus kinnitas veel kord, et enne II maailmasõja puhkemist okupeeritud Euroopa territoorium moodustas Kremli silmis eraldiseisva tsooni, kus ülekaalukalt domineeris poliitiline banditism ehk relvastatud vastupanuliikumine. NSV Liidus registreeritud kõigist kriminaalbandedest tegutses okupeeritud Balti riikides vaid tühine osa, 1946. a seisuga 5,6%. Aastatel 1947–1953 juhtis Eestis metsavendlusega peetavat võitlust Eesti NSV RJM-i 2-N osakond. Nõukogude julgeolekuorganite terminoloogia kohaselt oli tegemist banditismi likvideerimisega. Moskvale edastatavas aruandluses oli kõige olulisemaks näitajaks likvideeritud bandiitide arv, mille jagunemine tapetuteks ja vangistatuteks omas vaid statistilist tähendust. Nõnda olid end varjavad inimesed asetatud väljapoole seadusi ja jäetud ilma elementaarsematestki inimõigustest. Moskvast nõuti vastupanu võimalikult kiire ja lõpliku mahasurumise nimel üha karmimaid abinõusid. Eesmärgiga eraldada end varjavad inimesed nende toetajaskonnast otsustati represseerida terved perekonnad. 1949. a märtsis toimus Eestis, Lätis ja Leedus massiküüditamine, mille käigus saadeti Eestist välja nii seni tabamata kui ka varem mõrvatud metsavendade pereliikmed, valdavas osas vanemad, naised ja lapsed. Vastupidi Moskva ootustele tõid massirepressioonid endaga kaasa uue metsa varjujate laine ja võitlus jätkus. Järgnevalt avaldame aastaraamatus kaks NSV Liidu riikliku julgeoleku ministri Semjon Ignatjevi (1904–1983) käskkirja aastatest 1952 ja 1953, mis suunasid Eesti NSV RJM-i tegevust ühes suuremas rünnakus relvastatud vastupanu alistamiseks. Eesti NSV riikliku julgeoleku minister oli siis Valentin Moskalenko (1908–1984), kes korduvalt isiklikult osales arreteeritute piinamises ja peksmises. Etteruttavalt võib öelda, et midagi kardinaalselt uut ei suutnud Nõukogude tšekistid nüüdki välja mõelda: nii nagu varasematelgi aastatel pandi põhirõhk sõjalistele operatsioonidele, piinamistele ja vägivallale. 1953. a alanud operatsioonide üheks tulemuseks oli vendade Richard ja Rafael Vähi metsavennasalkade hävitamine ning liikmete mõrvamine Võrumaal. Nende salajase massihaua leidmisest ja hukkunute tuvastamisest andsime põhjalikuma ülevaate aastaraamatus 2012. Dokumentidest parema arusaamise huvides võib
vajada mõningat selgitust NSV Liidu julgeolekuorganite ettekujutus Eesti vastupanuliikumise olemusest ja struktuurist. Nüüdseks on hästi teada, et enamasti tegutsesid Eesti metsavennad väikeste eraldiseisvate salkadena, kontaktid välisriikidega olid olude sunnil harvad või puudusid sootuks. Peamiselt tegeleti enese varjamisega, kuid avastamise korral oldi valmis oma elu relvaga kaitsma. Isoleeritus välismaailmast ja -sidemetest tekitas sageli lootusetuse tunde, kuid teisalt aitas säilitada konspiratsiooni ja vältida sissekukkumisi. Nõukogude julgeolekuorganite jaoks, kes tegelesid ühteaegu nii luure kui ka vastuluurega, moodustasid metsavennasalgad ehk banded nn nõukogudevastase elemendi kõige madalama osa. Teooria kohaselt juhtis Eestis bandede moodustamist ja tegevust nõukogudevastane põrandaalune (ka nõukogudevastased organisatsioonid), kuhu kuulusid vaenulikult meelestatud haritlased, endised sõjaväelased, poliitikud jt. Nende jälitamine oli peamiselt RJM-i 5. osakonna ülesanne. Juhtiva põrandaaluse kohta usuti, et selle liikmed saavad omakorda suuniseid sõja eel ja ajal lääneriikidesse põgenenud rahvuskaaslastelt ehk Eesti emigratsioonilt, mille agentuurne töötlemine oli suuresti RJM-i 1. osakonna kompetentsis. Mõistagi ei saanud oma tegevuses olla iseseisvad ka Välis-Eesti kogukonnad – Nõukogude julgeolekuorganid käsitlesid neid Lääne luureteenistuste käepikenduste ja tööriistadena. Kaua kestvas vastupanus NSV Liidu okupatsioonivõimule süüdistati lääneriikide propagandat ja vaenlase agentuurkombinatsioone. Kirjeldatud ideoloogiliselt laetud ahel ilmneb selgesti siin avaldatud NSV Liidu RJM-i käskkirjadest ning sellest lähtuvad ka dokumentides esiletoodud puudused ja nõuded töö parandamiseks. Paljud metsavennad tabati tõepoolest agentuurtöö abil, kuid enamasti pärinesid koostööle hirmutatud inimesed nende endi lähemast tutvus- või sugulusringist. Veelgi enam väärib tähelepanu nõue käivitada operatiivtöö iga end varjava inimese vastu eraldi ja kinnistada iga- ühele nimeline vastutav operatiivtöötaja. Peale julgeolekuorganite operatiivtöötajate kaasati inimjahti hävituspataljonid, miilits, siseväed, raudtee- ja piirivalveüksused. Ainsaks motivatsiooniks tabada inimene elusana oli võimalus kasutada teda kaaslaste löögi alla meelitamiseks. 1953. aastal Moskvast koordineeritud rünnak kujunes tõeliselt ohvriterohkeks: Eestis tapeti tšekistide poolt ainuüksi veebruaris-märtsis 43 ja vangistati 165 inimest.
Lisaks leiab alt lingilt NSV Liidu riikliku julgeoleku ministri Semjon Ignatjevi käskkirjad 1952 ja 1953 aastatest seoses metsavendlusega.
https://www.kapo.ee/sites/default/files ... t-2018.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 32 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt