www.militaar.net

Ma olen siin mõelnud, et milline võiks olla tänapäeva metsavend. Juhul, kui midagi ida poolt taas siia popsatab.
Arvan, et üheks tunnuseks võiks olla suhteline sarnasus spiooniga - vale-identiteet, hea navigeerimis- ja märkamatuks jäämise oskus. Teiseks võiks ta olla varustatud tänapäevase satelliitside aparatuuriga (mis mahub ju tegelikult mobiili ära juba), mis oleks kas päikesepaneeli või siis termopaari-toitega. Võib-olla on elektrooniline sõda isegi tähtsam. Kui omad infot, siis oled juba poolenisti olukorra peremees.

Informatsiooni edastamine okupeeritud Eestist läände on äärmiselt tähtis tegevus.

Jah. Nn kiivrikaamerad oleks omal kohal. Või hoopis selline püssikaamera: http://www.thefirearmblog.com/blog/2009 ... s-shotcam/

ants431 kirjutas:Elektroonika juppe vedeleb praegusel ajal igas prügikastis. On tarvis osata neid kasutada. Ma ei mõelnud mingit suure saatja ehitamist vaid näiteks kaugjuhitava pommi plahvatama panekuks kuni pool km kauguselt. Koosneb ühest transist, natuke traati, patarei. Samuti mõtlesin signaali saatmist sõbrale.

Jah- kallis mees, lugu on selline et CRT monitorides leiduvatest juppidest sa küll nüüd saatjat-vastuvõtjat kokku ei pane. Heal juhul saad putitada vana monitori, kui selleks tahtmist on

Isegi "üks kord elus õigeks keeratavat kella" ei õnnestu prügist toota... Lihtloogikat on tänapäevases prügis vähe. Poes maksavad säärase riista jaoks komponendid kokku alla saja krooni. Noh, ja walkie-talkied mida saab äärmiselt lihtsalt modida pommi käivitamiseks, maksavad ka suurusjärgus 400 krooni.

Muidugi ei maksa unustada et kuigi võimaliku vastase elektroonika tase on lääne omast endiselt 20 aastat maas, suudavad nad need ülilabased raadiosütikud distantsilt ka ise plahvatama panna. Või segada sidet, nii et sinu nupulevajutusest pole tolku.

Puht proffesionaalsest huvist küsiks et mismoodi töötab "ühest transist, natuke traati ja patarei" koostatud raadiosütik ?

-----

Aga ka teemast: kas põhjanaabritel on ka kellelgi kogemust nende klaasfiibrist punkritega ?

Dan kirjutas:Muidugi ei maksa unustada et kuigi võimaliku vastase elektroonika tase on lääne omast endiselt 20 aastat maas, suudavad nad need ülilabased raadiosütikud distantsilt ka ise plahvatama panna. Või segada sidet, nii et sinu nupulevajutusest pole tolku.

Õige.

Sõjapidamine pole mäng, vaid on vaja tarkalt tegutseda - mänguasjadega mängides vaenlane võib-olla naerab ennast surnuks, aga tõenäolisem on, et Eesti patrioot saab surma ilma, et tekitaks vaenlasele märkimisväärset kahju.

Ma olen päris kindel, et korralike distantslõhkeseadmetega varustatud ja hea ettevalmistusega siss hävitab vaenlase kolonne ja peale kauba jää ise ellu.

Ka need korralikud distantslõhkeseadmed on suhteliselt odavad. Näiteks tshetsheenid on teinud edukalt distantslõhkeseadmeid tava käsiraadiojaamadest. Kui konstrueerida ja valmistada Eestis suurtes kogustes nii need ülimalt tähtsad "vidinad" on odavad ja annavad samas töö eestlastele.

Juhani Putkinen kirjutas: Ka need korralikud distantslõhkeseadmed on suhteliselt odavad. Näiteks tshetsheenid on teinud edukalt distantslõhkeseadmeid tava käsiraadiojaamadest. Kui konstrueerida ja valmistada Eestis suurtes kogustes nii need ülimalt tähtsad "vidinad" on odavad ja annavad samas töö eestlastele.

Äkki saaks mingitest odavatest raadio teel juhitavatest mänguautodest veidike odavama alternatiivi sellele, arvatavasti on saatja signaali vaja natuke küll võimendada.
Aga kõige odavam muidugi ise juppidest kokku panna, kes elektroonikaringis käinud on, saab kindlasti hakkama ja eks internetist leiab ka õpetusi.

Kui nüüd plastkirstude juurde tagasi tulla, siis minge paluge mõne edasimüüja juures luba sellises plastpütis paari - kolmekesi päevake veeta - siis lõpetate lolluste rääkimise ära!

Kui selline suuremat sorti isoleeritud tünni on maa sisse kaevatud ja ka ventilatsioon ehitatud, nii seal sees on päris mõnus olla.

Kindlasti parem kui tava punkris mis on niiske (ahjut ei tohi kütta nagu nii).

Auk tuleb kaevata niikuinii!

Ja miks ahju ei tohi kütta? Kui oskad siis sealt ei tule suitsugi mitte.

Kui selline suuremat sorti isoleeritud tünni on maa sisse kaevatud ja ka ventilatsioon ehitatud, nii seal sees on päris mõnus olla.

Ma ei viitsi hetkel hakata otsima andmeid, palju inimene eraldab vett ööpäeva jooksul - olenevalt keskkonnast võib see olla halvemal juhul liitrites. Ja mittes õllekust väljutades - ainult hingates ja higistades!
Aga kui ma vaatan oma kodukülas Tartus "miljööväärtusega kaitsealal" eestlasest "ehitaja" ponnistusi niiskunud ja lagunevate vundamentide katmisel mittehingava penoga ja liitekohtade täitmisega makroga, siis ma ei ole eriti optimistlik selliste lollide ellujäämisvõimalustes tiba ekstreemsemates oludes. Lugedes, et loll eesti ehitaja läheb sama tarkusega metsa mittehingavas virtsapütis "vabadust" kaitsma - no ajab naerma, kui nutma ei ajaks!

Kordan, et see ventilatsioon on äärmiselt tähtis selles punkris.

Ventilatsioon EI ole üks toru "tünnist" välja.

On vaja kaks toru õieti - ja veel maskeeritud õieti. Ütlen veel, et need torud EI tohi olla metallist.

Lõpetage see punkritest fantaseerimine ära, praegu pole 1940. aasta.

Igasugu jälgimisseadmed on niipalju edasi arenenud, et baseerumine kindla asukohaga punkris garanteerib sissigrupile kiire lõpu.

Tänapäevastes sissisõdades on end ainsate elujõuliste lahendustena kinnitatud asumine tsiviilisikute keskel või tegutsemine pidevalt liikuvate gruppidena. Mis tähendab, et ka oht tsiviilelanikest abistajatele on tublisti kasvanud.

Kuigi hr Putkineni ideed on põhimõtteliselt õiged, tundub mulle siiski, et paljud tema (ehk siis ka Soome) sissisõja ideed on PRAKTIKAS Eestis ära proovitud juba 1940ndatel ning ammu maha maetud kui ebasobivad. Soomlased on küll tublid ja hakkajad, aga Eestiga võrreldavat sissisõja kogemust neil ei ole.

Näiteks igasugu varakult ettevalmistatud punkrid, teadaolevad varustuse peidukohad, keskne juhtimine jne on ekslikud ideed, mida Eestis on vere hinnaga kontrollitud.

Ainukesed ajas vastu pidanud lahendused on olnud tsentraliseerimata väikesed salgad, ainult salga liikmetele teadaolevad punkrid ja isiklikud varud.

Kapten Trumm kirjutas:Ainukesed ajas vastu pidanud lahendused on olnud tsentraliseerimata väikesed salgad, ainult salga liikmetele teadaolevad punkrid ja isiklikud varud.

Punkri asukohtasid polegi vaja avalikustada. Teab ainult need kellel vajalik.

Isiklikud varud on vaja olla korralikes peidikutes milles need ei rikne ja on vajadusel kätte saadaval.

Nimelt on vaja tegutseda väga väikeste salgadena, maksimaalselt jao suurustena, üldiselt lahingpaar või pooljagu.

Aga sissid ei saa nii sama passida kusagil tee ääres, et äkki vaenlane sõidab kohale või jookseb sülle. Selleks on vaja luure ja side. Kõige parem kui on mobiilne üleriigiline juhtimispunkt kuhu luureandmed laekuvad ja kust saa anda korraldusi nendele väikeste sissisalgadele.

"Millest teavad need kellel vaja" -> kinni võetakse üks ja temalt pekstakse välja kõik.

Täpselt selline saatus tabasi 1941. siia partisanide jaoks maha jäetud varusid. Sellest teadsid vähesed, kuid kinni püüti ainult üks ja temalt said sakslased teada kõik.

Reetureid on kõikjal - iseäranis ohtlikud reeturid asuvad "struktuurides", kes pole rahul näiteks enda käekäiguga ja seetõttu asuvad iseenda karjääri nimel tööle vastase heaks. Oli sellised Eestis 1940 (kuigi sellele eelnes iseseisvus ja võidukas Vabadussõda) ja on neid ka praegu. Ja on neid ka Soomes.

Keskne juhtimine on jama sellesuhtes, et kui see avastatakse vaenlase poolt siis võib sealt igasugu jama tulema hakata. Öeldakse, et kuskilt tuleb varustuse kolonn aga tegelikult saadetakse hoopis helikopterid.