Eesti kaitsmine

[soesilm]

Ja neid teeksid kõik EV kodanikud ... esimesena naeravad su välja Ahti Kuusk ja Inrdrek Susi, siis solvuvad su peale Claus Petermann ja Pavel Ivanov ning viimaks kaotad sa järgmiseks 20 aastaks võimaluse Clausi ja Pavel poegadega.
Millega sa mõtlemise kiirust, lugemise või mõttest arusaamise kiirusest erinevalt mõõdad?
Sulle on venkud ikka hullult haiget teinud!

[Gfreak]

Oluline on vahet teha venelastel ja punaneegritel!

Punaneegrid ei ole probleem mitte ainult sõjaväes, vaid kogu ühiskonnas. Nad on ühiskonna väärareng, nende OMA loogika järgi.

[Brigadir]

Lisaks veel, et seaduse ees on meil kõik võrdsed ja kõik muud inimõiguste jutud. Rääkimata kondist, mis lendaks vene meedia hambusse järamiseks. Käes on aeg, kus paljud Lääne ühiskonna vabadused hakkavad ka Eestis ühiskonna vastu pöörduma.

[soesilm]

Vahet on võimalik teha vaid äärmustel. Ja siin ei loe mingid EU või muud regulatsioonid ehk inimõigused.
Kui paljud nendest Juhani testide ja inimõigusteväliste mõõtmiste järgi eestlasteks kvalifitseerunutest kodanikest (puhta eesti nimega ka veel), annavad riigikogu valimistel hääle samale parteile, kellele ka eespool nimetatud "punavenelased"? Parteile, mis semmib VF valitseva parteiga? Need on ju ka siis "vastased". Tõmbame siis ikka joone kohe sealt kus vaja ... kes meist on ÕIGE eestlane? Või mis?
Ja lõpetuseks. Arvake ära millise KL maleva üks malevkond on 90% "teise nimega"? Kes on seal kes?
Kas Juhani läheb "testidega" ees ja hakkab siis alles külgmiine hajutama või vastupidi? Või tegi KL-i astumine kohe ka 100% kindla usupuhastuse?

[oleeg]

Oleks vaja teostada eestimeelsustestid...

Huvitav, mida seal küsima peaks?

Paraku on senini veel eestase lemmiktoiduks teine eestlane ja sellest tulenevalt on selle meelsuse ja riigikorra kohta küsimine nagu vastu tuult ......
Pigem tuleks läheneda meetodil "Kuidas kuts külale..." ent ka selle meetodi puhul on üks jama: see"küla" ei ole pea 20 aasta jooksul suutnud oma tahtmisi formuleerida ja neist lähtuda.

terv
o

[nokkloom]

http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_ ... d=29359199

Kui vastavad alla 35, siis pole asja relva taha.

[Juhani Putkinen]

Soomes iga ajateenija peab läbima testid - igaühele ei saa ju automaati või kuulipildujat kätte anda.

Ei tule köne allagi, et saaks allohvitseriks või ohvitseriks ilma keeruliste testideta.

Testidega on võimalik selgeks teha kus suunas automaadi toru on kui sõjaks läheb.

[kaur3]

soesilm küsis:

kuidas sa selekteerid need, kes moppi korral välja ei ilmu? Kas ainult keeleoskuse järgi? Või kui natuke oskab ja jutud käivad, et on norm "eesti mees" siis ikka võtad? Või ainult perekonnanime järgi? Saad aru, seda piiri ei ole võimalik tõmmata mujale kui KODAKONDSUS. Lisanduvad veel mõned nüansid (a la Kapo hinnang vms) aga põhimõtteliselt ei ole teisiti võimalik. Ja kui sa räägid kõige rohkem motiveeritud sõdurite saatmisest KL-i, siis see on veel viletsam lahendus.

Ma ei pea silmas ainult keeleoskust ja kodakondsust. Ma pean silmas koos tegutsemise tahet. See tahe selgub alles peale pikaajalist koostegutsemist. Ma olen kindel, et juba tänasel saaksid teha ajateenistuse lõpus sotsiomeetrilisi teste, tuleks välja see, et kellega minnakse luurele või mitte. Kui kordusõppuste süsteem töötaks, siis saaks testide ja sõelumisega edasi minna. Tänasel päeval pannakse aga kõik mehed automaatselt struktuuridesse kirja ning sidusus ja meelsus ei ole mingisugused argumendid, kuigi peaksid väga olema.

Kas vaatad kogu op struktuuri üle ja jagad tsentraalsed üksused (tagala, side, tuletoetus) KL-i vahel ainultsinuleteadaolevaimelahendusega laiali või saad nendesse üksustesse ainult motivatsioonita võitlejaid Ja nagu sa isegi tead, on motivatsioon vahel ainuke väärtus mõne mehe juures. Nii et minu arvates "põhimõtteliselt" ei ole vaja asju ümber vaadata. Vähemalt nende põhimõtete järgi. Tööd aga oleks vaja küll rohkem teha ... siis poleks seda jama vaja.

See kuidas funktsioone edaspidi väljavalitud meeste vahel valitakse on juba teine küsimus. Esimese sammuna tuleb välja valida mehed, kes tahavad ja suudavad omavahel koostööd teha. Minu arvamus on selline, et KL peaks olema ajateenistuse edasijõudnute tase, kus pidevate õppuste (mitte suure intervalliga regulaarsete kordusõppustega) käigus ehitatakse meeskonda ning lihvitakse oskuseid. Juutide armeed tuuakse selle sidususe koha pealt pidevalt eeskujuks, kuid tuleb meelde tuletada, et neil ei ole seal armees. 65 protsenti erinevatest maailma nurkadest juute, 10 prossa egiptlasi, 10 prossa süürialasi, 10 prossa Liibanonist ja 5 prossa Jordaaniast.

Ja neid teeksid kõik EV kodanikud ... esimesena naeravad su välja Ahti Kuusk ja Inrdrek Susi, siis solvuvad su peale Claus Petermann ja Pavel Ivanov ning viimaks kaotad sa järgmiseks 20 aastaks võimaluse Clausi ja Pavel poegadega.

Süsteem peab olema aus ja andma kõigile võimaluse. Kui mehed on kummivenitajad, siis tuleb nad olenemata nimest ja rahvusest välja rookida.

[Unto Pulkkinen]

Minu arvamus on selline, et KL peaks olema ajateenistuse edasijõudnute tase, kus pidevate õppuste (mitte suure intervalliga regulaarsete kordusõppustega) käigus ehitatakse meeskonda ning lihvitakse oskuseid. Juutide armeed tuuakse selle sidususe koha pealt pidevalt eeskujuks, ...

Olen nõus!
EKL instruktori- ja vahendresursseid oleks hea tugevdada, et oleks võimalik anda rohkem täienduskoolitust.
On vaja olla regulaaarmee ja on vaja olla ositi vabatahtlik EKL.
On ka vaja olla nende koostöö.
On siiski vaja olla territoriaalkaitse ja teisalt strateegilised regulaarsed jõudud.
Sõjaväel on tõenäoliselt käed täis tööt regulararmee üksuste tootmisega ja ajateenijadega.
Sõjaväel on palju profesionaalseid instruktoreid.
Kas võiks rohkem olla niimoodi, et instruktoreid läheb EKL:st sõjaväele, näiteks poole aasta ajaks ja selle järgi tagasi Malevasse?
Ja vastupidi, et sõjaväe instruktoreid oleks sama aja Malevis ja tagasi?
Selle moodi natukene erinevad oskused siirdusiks mõlemis suunis ja koostöö tuleks tihkemaks.
Olen nõus ka sidususe suhtes.
Kui noored ajateenistuse läbi käined mehed tulevad Malevasse, seal on vanemad mehed, kes andavad isamaalise eeskuju.
Noored mõistavad samal, et on tähtis teha oma osa isamaa ja rahva, oma perekonna ja tuttavide heaks.

[kaur3]

Üks vana Hvostovi arvamuslugu 1999. aastast.

Kirglikud kõned rahvuse mehemeelest, mida peetakse kõhuvolti väristades, ei muutu jälgiks sellepärast, et kõnelejad satuvad vastuollu ligimese armastamise kahe tuhande aastase moraaliga või patustaks poliitilise korrektsuse vastu. Ei, kaugel sellest. Jälestust tekitab nende juttude irrutatus tegelikkusest. Sest apelleeritakse omadustele, mis iseloomustavad Teises maailmasõjas võidelnud ja/või end metsavendadena tõestanud vanemat põlvkonda. Rahvuse tulevik on seevastu hedonistlikult meelestatud; selle põlvkonna "mehemeele" avalduseks on oskus olla ohu kerkimise ajal seal, kus on kõige ohutum.

Ei ole meie hulgas spartalasi, kes suudaks heloodid maas ja vagusi hoida. Asso Kommer oli, aga tema kuulutati paariaks. Milline iroonia, meie ainus tõeliselt sõjakas rahvuslane eliminieeriti õigus(rahvus)riigi seadustega! Mõelgem sellele, et küsida, mida on väärt verbaalne agressiivsus, kui seda ei toeta valmisolek füüsiliseks vägivallaks? See on põlastusväärne.

Ja sellega jõuan ma taas sõjapealikute juurde. Heaolu nimel rabavad inimesed usuvad (tahavad uskuda) kahte asja: esiteks seda, et Eesti ei satu kunagi konflikti, ja teiseks seda, et kui satubki, siis saab see olema konventsionaalne konflikt. Selline comme il faut sõda, kus järgitakse Haagi konventsiooni, kus kõik relvastatud isikud on tähistatud riiklike sümbolitega, st on andnud ühele riigile truudusevande; kus kõrgemad staabid kontrollivad vägede tegevust, ühesõnaga ­ ei mingit Balkanit või nagu vanasti öeldi, "transvaali".

Ma ei tea, miks, aga selline enesepetmine ulatub kõige kõrgema tasemeni välja. Ometigi on algusest peale olnud selge, et Eestis saab relvastatud konflikt toimuda ainult rahvusliku vaenu samaaegse plahvatamisega. Balkaniseerumine on meie pärisosaks. Ja Kaitsevägi? Balkaniseerumine käristab ka Kaitseväe. Eesti noorte meeste defitsiidi katmiseks võetakse Kaitseväkke teenima umbkeelseid kodanikke, kes moodustavad kõigist sõdureist kümnendiku ja mõnedes väeosades ligi poole (muuseas, seda just Viru pataljonis, mis on meil üks kolmest lahingväeosast!). Ehk otse öeldes, Kaitseväes õpetatakse välja ka vastaspoole tulevasi sõjapealikuid.

Miks ma käin Kaitseväe kordusõppustel? Si vis pacem, para bellum. See on nagu vaktsineerimine enne gripilaine saabumist.

http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/1999/17 ... Essee.html

Teine lugu 1998. aastast.

Tõsi küll, KLi prognoosimatus on suhteliselt ebameeldiv nähtus ka meile endile. Me ei tea, milliseid lootusi võib KLile panna. Kui ma kirjutasin eelnevalt eesti sõjalistest traditsioonidest ja militaarkultuurist, mille olemus jääb ikkagi kaunis ähmaseks, siis KLi traditsioonides pole kahtlust – nii kui püssirohuvingu tõuseb, nii hakkab üks vääramatu jõud kaitseliitlast metsa vedama. Ehkki siin peabki esitama küsimuse, mida on kaitseliitlasel metsas teha?

Metsavendluse seisukohalt on olukord drastiliselt muutunud:
1) nõukogude võimu ajal kolhoosikeskustesse koondatud ja seal aeglaselt välja surev eesti maaelanikkond ei saa partisane toetada;
2) sõdimine metsas annab okupatsiooniväele mugava võimaluse kordasaadetu varjamiseks maailma üldsuse eest, aga sõjaliste kuritegude avalikustamine on tänapäeval otsustava tähendusega;
3) metsas sõdimine tähendaks sõdimist oma elu eest, aga mitte “surmavaenlase vastu”.
Meie aga lähtume vanamoelisest eeldusest, et eesti mehed peaksid võitlema Eesti Vabariigi eest. Või me ei peaks sellest enam lähtuma?

Tänane päev sisendab siiski midagi muud – igaüks vaatab ise, kuidas ta tagab oma heaolu ning julgeoleku. Peaks eesti mees tõesti kunagi veel kord sõdima hakkama, siis kardetavasti ta sellest põhimõttest lähtubki. Nii et ta ei hakkagi sõdima või kui hakkab, siis kusagil sellises kohas, kus sellel puudub igasugune mõte? Näiteks mõnel soosaarel.

http://www.sirvilauad.ee/?q=node/83

[Juhani Putkinen]

Hetkel vesteldakse tankidest Eesti kaitsmisel. Leo Kunnas tahaks, et Eestil oleks eraldi tankipataljon ja mehhaniseeritud pataljon (IFVdega). Nendest Leo arvates moodustatakse taktikalisi lahingugruppe. Tankipataljonidel peaks olema oma orgaaniline lähimaa õhutõrje.

See Eesti Tankivägi võiks heal tahtmisel olla võitlusvõimeline aastal 2015 ja heal tasemel aastal 2017.

Kas seda "Putkineni strateegiat" on enam vaja pärast tankivägede asutamist?

Leol on minuga sama arvamus, et on vaja hoida "Tallinn" enda käes ja tankivägedest oleks selle eesmärgi saavutamiseks kasu. Olen nõus. Poolet sellest Putkineni strateegiast on ikka alles - pole jõudu terve Eesti kaitsmiseks vaid ainult "Suur-Tallinna".

Tankivägedest oleks kindlasti kasu - saaks teha efektiivseid vasturünnakuid vaenlase rünnakukiiludele. Kas või kahepoolse tiibhaarangu. Mul pole midagi öelda tankide vastu JUHUL KUI nende kaitseks on kah korralik õhutõrje olemas. Aga kas see korralik õhutõrje ikka tuleb? Tankipataljoni koosseisu õhutõrjetankid? Kui ei tule nii asi p:s.

Igatahes need sissid, sissiväljaõpe ja ettevalmistused sissisõjaks ON VAJA sellest sõltumata kas on takid või mitte.