www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Sept, 2020 1:56

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 60 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 11:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2008 22:52
Postitusi: 320
Mul ka mõned tuttavad, kes jõesuus teeninud, räägivad härdusega kuidas sai öösel, telk ja suitsev ahi seljas, joostes, vaenlasega kassi ja hiirt mängida. Heale telgile esitatavatele nõuetele peaks lisama juurde: hea jookstavus öisel ajal - siis on täiuslik.
Ise arvan, et kui vastase maapealne patrull juba rebasehaaki on jõudnud, siis ei ole enam telgiga mitte kuhugi paar kilti edasi joosta, et taas rahulikult uinuda soojaksköetud ahju taga. Siis on selleks korraks üritus lõppenud, sest ilmselt on ala ümber piiratud ja ka kopter on õhus. Piirajate ja kopteri jaoks ei ole vahet mitu kilomeetrit sa "telgijooksu" teed, nende jaoks oled sa ikka samas kohas.

Rootsi telkmanteltelgist rääkides, siis see on ka vägagi sobiv "telgijooksuks". Jao telk nööbituna kaalub ca 8kg. Nööridest lahti ja pakkimiseks kulub treenitul umbes minut. Plekkahju pole vaja kaasas kanda, sest küttekehaks on priimus kaaluga ca 1kg, või rootsi priimused, mis mahuvad tasku.
Lisaks on see telk täiesti tuulekindel, vihmakindel, sulustab sooja, madal siluett hoidmaks sooja magamistasapinnal ja maskeeringuks.
Materjal on küllaltki rebenemis ja sädemekindel. Puuduseks on külls see, et materjal ei hinga, hakkab pähe tilkuma ja seetõttu peab ventileerimise eest hoolitsema.
Võrreldes Eesti ja Vene telkmantli tegumoega on rombil eeliseks lõputu võimaluste hulk seda vastavalt meeste arvule telkideks nööpida. Ühest mantlist saab teha endale varjualuse või tuulevarju. Alates kahest mantlist on juba võimalik telke hakata nööpima, mis on täiesti vihma ja tuulekindlad (tormikindel nööpimine).
Kasutatav ka vihmajopena ja täiendava tuuletõkkena seljas.

Nii nagu Rootsi sooja pesu kasutatakse Eestis relvapuhastus kaltsuna, nii kasutatakase Rootsi telkmantleid meil paremal juhul koormakattena. OPTIMUS priimuseid üritatakse petrooli asemel piiritusega tööle panna ja kuna see alati ebaõnnestub siis visatakse see nurka ja kantakse maha.
Väljaõppest puudub see töökindel majutusmudel täiesti.

Vägisi meenub vanasti hästituntud lugu, kui Nõukogude Liit andis Aafrika neegritele tasuta Bellaruss traktoreid koos kõikide haakeriistadega: neegri panid traktorile suure käru taha ja vedasid sellega kogu külarahvast korraga linna turule ja tagasi. Kui kütus otsa lõppes, siis lükati traktor kraavi, teepealt ees ja küsiti Nõukogude Liidult uut traktorit, sest vana ei töödanud enam.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 13:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1351
Asukoht: Tartu
Tsiteeri:
Ise arvan, et kui vastase maapealne patrull juba rebasehaaki on jõudnud, siis ei ole enam telgiga mitte kuhugi paar kilti edasi joosta, et taas rahulikult uinuda soojaksköetud ahju taga. Siis on selleks korraks üritus lõppenud, sest ilmselt on ala ümber piiratud ja ka kopter on õhus. Piirajate ja kopteri jaoks ei ole vahet mitu kilomeetrit sa "telgijooksu" teed, nende jaoks oled sa ikka samas kohas.


Ei maksa olla nii pessimistlik. Eks seda venelasele peopesade näitamist jõua alati teha. Kuni kuskil on rinne, mille toetuseks sissid tegutsevad, ei jaksa ka venelased, vaatamata oma tohutule inimressursile, suuri metsa-alasid sisse piirata.

Eemaldumisrutiinid on väljatöötatud ja neid on vaja harjutada. Isegi kui vastane rebasehaagi tunnimehest mujalt mööda tuleb ja ootamatult laagrisse satub, tuleb ikkagi üritada ta tulega siduda, koli kaasa haarata ja siis end lahti rebida. Kui siis ka satutakse ootamatult piiravale ahelikule, siis nii tihedalt seda vastast ikka ei ole, et läheda maa pealt tulevahetusse sattudes temast läbi ei murraks. Korralikult etttevalmistatud varitsusse sattumise välistab korralik väljaõpe, maastiku tundmine ja eemaldumisrutiinidest kinni pidamine.

Ja siis need kopterid. Kui tunnimees vaenlase jalaväega kaasasliikuvat kopterit enne ei kuule, kui alles siis, kui vaenlane rebasehaagi juures nähtavale ilmub, siis võib ta kasutuna maha lasta. Tõenäosus, et kopteriga korralikult ettevalmistatud laager enne jalaväe kohalejõudmist avastatakse on olematu. Muidugi, kui eirata elementaarseid maskeerimisnõudeid siis on mehed kopteri tulealla jäämise ka ära teeninud.

Jõesuus oli meil neid telke natuke palju. Harjutamise mõttes anti igale jaole metsa minnes üks kaasa. Tegelikult on ka talvisel ajal telke vaja vaid 1-2 tk rühma kohta. Ainult puhkavale jaole. Lahingülesandel olevad jaod, kel suurem tõenäosus vaenlasega kokku puutuda, telki kaasa ei vea.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Rootsi telkmantel
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 15:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Juun, 2008 23:23
Postitusi: 210
Sven kirjeldab minu mõtteid. Teglikult on nii, et koos Roosti varustuse saabumisega ei võtnud me üle kontseptsiooni kuidas seda kasutada nii nagu see oli Rootsi armee jaoks välja töötatud vaid kukkusime midagi oma leiutama. Sama oli see ka Rootsi telmantlitega, peamine iseloomustus oli: paksud, jama, vakstu jms.
Näide: See ei puutu küll "sissi ööbimisse" aga kui me saime Mudel 66 (aasta 1966) rakmed Roostist, siis peaks olema idioodile ka selge olema , et neid ei saa komplekteerida M 90 (aasta 1990) seljakottidega ning kui kui meil on M 90 seljakotid reservi jaoks tuleks osta juurde ka M 90 rakmed.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Sissitelk müügil
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 16:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Juun, 2008 23:23
Postitusi: 210
Sissitelk müügil: http://www.varuste.net/tuotteet2.asp?_i ... eiriteltat

Positiivne on see , et seal on ka juhend telgi püstitamiseks, sest olen näinud erinevaid variante kuidas Soome sissitelki on võimalik valesti üles panna.
Pilt sissitelgist talveoludest on siin: http://mikko.tuomela.net/galleries/army ... lunta2.jpg


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi telkmantel
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 17:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Heigo kirjutas:
Sven kirjeldab minu mõtteid. Teglikult on nii, et koos Roosti varustuse saabumisega ei võtnud me üle kontseptsiooni kuidas seda kasutada nii nagu see oli Rootsi armee jaoks välja töötatud vaid kukkusime midagi oma leiutama. Sama oli see ka Rootsi telmantlitega, peamine iseloomustus oli: paksud, jama, vakstu jms.
Näide: See ei puutu küll "sissi ööbimisse" aga kui me saime Mudel 66 (aasta 1966) rakmed Roostist, siis peaks olema idioodile ka selge olema , et neid ei saa komplekteerida M 90 (aasta 1990) seljakottidega ning kui kui meil on M 90 seljakotid reservi jaoks tuleks osta juurde ka M 90 rakmed.


Kaitseväes on ka selliseid idioote, kes on andnud Kevadtormiks välja muidu Rootsi varustust kasutanud meestele tollal uued Galvilinda suured seljakotid. Proovige komplekteeritud rakmetele (st katelok tagapaunas) panna täis seljakott peale ja te ei kahtetse - eriti kui pikem mees on, kellel paelad juba paljaid rakmeid kandes viimase otsa peal on.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 20:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2008 22:52
Postitusi: 320
Madis22, köetav telk on väga suur soojajälg. Kui kopter teab umbkaudugi ala kust sisse otsida, siis selle soojajälje ta ka leiab. Sõltuvalt küll asjaoludest (tuul, metsa kõrgus, reljeef, kopteri mudel jne) on võimalik, et kopter jälgib sisside tegevust nii, et sissidel pole sellest õrna aimugi ja samas võib ka hävitada.
Kui sissid kedagi väga segavad ja otsustatakse nende vastu midagi ette võtta, siis ei saadeta nende jälgi mööda käima ainult üht jaosuurust gruppi kellega saaks siis tõesti kassi-hiirt mängida, vaid ikka tehakse suurem operatsioon: kopterid, haarang, kammimine, jälitajad jne.
Sellisesse olukorda sattununa on ainus tee sooritada väljamurre ja lahtirebimine. Läbimurdmise hetkel saadakse juba täpselt teada kus sissid on ja lahtirebimine saab juba päris karm olema. Ma ei kujuta ette, et sellises olukorras on võimalik, et kellelgi on telk seljas, ahi seljas ja vaiad kaenla all. Saaks hing ja lihakehagi ära päästetud.

Rootsi telkmantlitest rääkides: ega Kaitseliidul ei olegi muud majutus varianti kui Rootsi jaotelk ja Rootsi telkmantlid (mida ei kasutata ega anta naljalt väljagi).
Jaotelk on tõesti avar ja soe aga patrullima sellega ei lähe, rääkimata "telgijooksu" tegemisest.
Selle patrulli osa kataks ilusasti ära telkmantel. Lihtsalt tuleb see ladudest välja anda, relvastusse võtta, taktikasse sisse lülitada ja väljaõppega katta.
Hind null krooni, kasutusvõimalused väga mitmekesised, lollikindel-vastupidav, sisuliselt saab võitleja rakmetaskusse 1kg kaaluva kaasaskantava maja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 21:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Nov, 2004 22:05
Postitusi: 308
Asukoht: Tallinn
Lupus kirjutas:
Ühest telkmantlist saab väga ilusa "bibi". Ja üks mees mahub sinna ära kah ,varustus ja relv veel ka. Kitsas on muidugi . Kui keerad siis keerad KP l ka külge :-) . Aga vihm ei saja otse pähe ja tuule eest ka varjul

Seljakoti paned jalgade poolsesse bibi otsa, rakmed ja kiiver pea alla, hoiab tuult väga edukalt. Jalgade poole võib panna madalamale ja pea osa normaalsele kõrgusele- häire ajal hea välja hüppata.
Ajateenistuse ajal panime kaks telkmantlit kokku, kaks Garl Gustavit keskele koos sihikute ja AK4-dega ja ruumi oli ülegi.
Võib olla see ainult minu arvates nii, aga bibi all magada oli hoopis parem kui telgis, telgis ju köetakse tavaliselt õhust niiskus ära(ahi punane) ja alles jääb suhteliselt kuiv õhk, mis hakkab mõjutama nina ja suu limaskesta. Ehk siis koha ja nohu ei teki külmetusest vaid kuivast õhust.

_________________
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Telk
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 0:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Juun, 2008 23:23
Postitusi: 210
Köetava telgi eelis on küttekeha ja inimene on selline loom kes tahab sooja.
1.Korraliku varustusega /riietusega võib õppustel metsas magada eriti kui tead, et õppused reedeks lõppevad. Tegelikult kui riided on niisked ja märjad, siis on köetav telk ainuke koht, kus neid kuivatada.
2. Kui tegemist on hajutatud tegvusega on köetav telk ainuke koht, kus on võimalus ka haavatut elus hoida kuni õnnestub mingi variant leiutada, et haavatut evakueerida.
3. Meie sõduri riietus on kohandatud pigem paraadile. Meie kliimas peaks vormirrietuse kontseptsioon olema sarnaselt Soome ja Rootsi armeele.
4. Näiteks Soome sissitelgi kütmisel on oluline, et selle ahjujupi kütmist peab ka õppima. Juba puude ettevalmistamine metsas võtab parasjagu aega, kus juures tänapäeva sõduritele tuleb ka selgitada, et kõik raagus puud ei ole metsakuiv ja sügisest kevadeni on lehtpuud ilma lehtedeta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Vabandan juba ette ja taha
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 4:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Aug, 2007 18:05
Postitusi: 366
Tere taas.

Mehed, see millest te räägite, on miski kaugluure teema. Kuskil keegi käib miskit vaatamas baaslaagrist kus miski majutus pysti ja vahetatkse välja vaatlusposti miski mega olulise sölme juures, a la loetakse vaguneid. Saan aru, ok.

Soome sisside asjatundjad, mitu päeva oli ryhma iseseisev tegevusaeg vastase liinide taga? Mitme päeva moona talvetingimustes suudeti kaasta tirida? Kelkudega?
Kui see oli yle 4 - 5 nädala siis no commetns ja mina olen astronaut. Ehk siis nendel on miski aeg, millal ringi tuulavad ja siis omade juurde täiendama. Muidu lihtsalt ei saa. Välja arvatud luure ja suvisel ajal, ilma lahingkontaktita. Lihtsalt vaatlevad ja kannavad ette.

See et miski sirmi all magab sellest ma saan aru, lahe, romantika, no nädal aega, aga kui sul tuisk uksest sisse kimab ja temperatuur on -20c ja riided on märjaks higistatud ja saapad on märjad hakkab asi väga väga jahedaks minema. Vaja kytet. Probleem 1.

Järgmine probleem on see et söda ei ole öppus. Igavesti sa sama puumiini yles ei kaeva ja edasi ei tassi. Rusikareegel on selline et miskigi lahingkntaktiga ryhm vajab ööpäevas korra laskemoona, toitu ja haavatute evakueerimist. Kui nyyd seda ei ole mis sa siis teed? Karjud valang valang? Ryhma yhe lahingu moona vajadus koos TT relvadega on kuipalju? No kymneid kilosid! Peidikutes? No jaah.
Praeguse seisuga viiaksde metsast aiapostid kahh minema... Ja ma tahaks seda meest näha kes julgeks laskemoona ja relvi peitma hakata peidikutesse kriisi olukorras. Mine ylke seda mönele mehele, kes on materijaalselt vastutav millegi eest. Kuulake mis ta ytleb ja rääkige meiele kahh. Probleem 2.

Haavatud mis ? Laseme mahasurra? Probleem 3.
Ja ise poeme köige sygavamasse metsa peitu?
Millega me sidet peame? Kus raadiote akusid laadida? Probleem 4.

Keegi mainis miskit läbimurdest ja lahtirebimisest. BTR -iga vöi BMP -ga vöidu jooksma? Vöi kopteriga? Saage aru, et nad ei hakka isegi maanduma mitte. Praktikas need mehed fikseerivad: Liikumine maapinnal, raketilöök nr1 - 12 kuni liikumine löppeb. Siis ehk vistakse kedagit maha ja vaadatakse yle mis sela sebis. Vöi kutsuvad lähimad motolaskurid tsekkima ja jäävad ise tiirlema. Probleem 5. Ellujäämine eest ärajoostes on nadivöitu.


Lahendused?
Ignoreerime probleeme ja elame stressivabalt edasi kuni asi päriselt jamaks läheb ja siis vahime suurte silmadega teineteisele otsa et mis me nyyd teeme? Nadi.

Minuarust ei ole muud praktilist lahendust kui see, et kuskil peavad olema miskid tugipunktid, mida on vaja tuimalt enda käes hoida. Kus saab mehed majutatud, söödetud, akud laetud, esmane esmaabi antud ja kus on paar veoauto koormatäit nänni, mida siis kyalistele jagada, 6 grammi kaupa. Miskist sellisest laagrist siis käivad jaod ryhmad ylesandel väljas ja tulevad miski aja pärast tagasi. Yle kolme ööpäeva inimene lihtsalt ei pysi jalul. Ok, kövemad pysivad aga ei ole enam adekvaatsed oma tegemistes.

Ehk siis kokkuvöttes on ikkagi miskit oma varianti vaja aretada selle sissiteemaga ja kogu see välioskuste asi peaks olema miskis kontekstis, baaslaager, ajutine patrullaager, vaatluspunkt jne jne.

Aga jöudu ja vabandan veelkorra ette ja taha. Asi on vajalik ja teema on vajalik aga msiki kontekst on kahh vajalik.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 9:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Juun, 2007 22:22
Postitusi: 556
seltsimees UR, ärge tormake.

esiteks, kas keegi kuskil väitis et nende telkmantlitega peaks aastaid elama metsas??--vöibolla 1-2 ööd/päeva
teiseks, kas seltsimees ur teab kui palju siis moona läheb vaja? mitte kümnetes kilodes, vaid kindlasti sadades.
kolmandaks, ei tasuks arvestada üldse mingisuguse sidevõimekusega, ja isegi kui oleks raadiojaamad siis need lihtsalt peilitakse välja.

bmp-ga võidu ei jookse, see on selge, kui jõutakse seltsimees gustaviga bmp-le tere öelda on hästi, kui ei, siis on ilmselt kõik, aga suu ammuli ei saa ka vaatama jääda, jagu ei jookse puntis koos nagu metssead, nad lähevad igaüks äkki oma teed?

kokkuvõte on õige, peabki aretama, see ei olegi ballett.

_________________
paraadil näeme, raisk


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 10:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1351
Asukoht: Tartu
Hajutatud tegevuse ajal, kui põhirelvad on binokkel, suundantenniga raadiosaatja ja 200...500...1000g lõhkeainet detonaatoriga, on rühma moonakulu kuus tonn toitu ja tonn lõhkematerjali/laskemoona. Laskemoonakulu sel ajal on väike. Täpsemalt - laskemoona kasutatakse ainult siis, kui kõik on tuksis. Tonn toitu ja tonn lõhkematerjali lähevad kumbki kuupmeetrisesse peidikusse.

Ütlen juba ette ära, et selle lõhkematerjaliga ei juhtu midagi seni, kuni detonaatorid eraldi hoida. Kuupmeetrise peidiku ettevalmistamine ja täitmine võtab jaol julgelt vähem kui päeva. Kui sõjaks on vähegi aega ette valmistuda, siis sissid suudavad ladustada kahe-kolme kuu varud paari päevaga ja see tuuakse peidikutele piisavalt lähedale kasvõi furgooniga tsiviilveokiga.

Igasugune suurem baaslaager tõmbab tähelepanu. Paratamatult on selle ümber rohkem liikumist ja üsna pea toimub seal sissimise asemel sissepiiratud rühma/kompanii kaitselahing. Kui rühma puhkealas on vaid üks telk ja lähima järgmise telgini on 3...5 või enam kilomeetrit, siis korraliku maskeerimise korral on seda pea võimatu leida. Muidugi kui see panna lageda künka tippu, siis on s*tt majas.

Lisaks puhkavale jaole on aga ümberkaudsetel võitlusaladel hulk lahingülesandel olevaid sissigruppe, kes on vaatluses/varitsuses. Need grupid on ennast julgestanud passiivsete ja aktiivsete miinidega, nad sulgevad oma tegevusalasse sisenevad teed miinivaritsustega. Selleks et mingi maadmööda liikuva transpordiga jõuda telgi lähedusse, tuleb enne läbida mitmed varitsused. Neis ei pruugita miine lõhata, aga info saadetakse edasi igal juhul. Kui lahingülesandel olevalt grupilt tuleb info, et alasse saabunud kolonn jalastub ja hargneb maastiku läbiotsimiseks, siis pakitakse koli kokku ja hüljatakse ala kuni vastane on lahkunud.

Sissivastase meetmena on päris edukalt kasutatud just kopteriga väikese luuregrupi sisside tõenäolisse tegevuspiirkonda viimist. See siis leiab sissid üles ja kutsub neile õhurünnaku kaela. Seda meetodit on edukalt kasutanud britid ja austraallased Malaias, valged Rhodesias, venelased Afganistanis. Kopterite endiga sisside otsimine on väga kulukas ja aeganõudev tegevus. Kopterite vastu aitavad kerged õhutõrjeraketid, mida meil ei ole, rasked kuulipildujad, mille kaasalohistamine ei ole mõtekas, varjumine ja kopterite tuld juhtiva luuregrupi hävitamine.

Kui me räägime üksikust metsavennast, kes varustamiselt sõltub kohalikest, siis on tõhusaim meetod maaelanike piinamine ja ahelikega metsa kammimine.

Meil on väljatöötatud taktika, meetodid, protseduurid. Probleem on selles, et neid ei õpetata enam. Ja seetõttu on enamusele headest kaasvõitlejatest sissimine müstika, mida nad tahavad hirmsasti lahendada liht-jalaväe kombel: tugev kaitsepositsioon, varitsus automaatide ja kuulipildujatega, ilma miinidega julgestamata, infovahetus ainult alt üles ja tagasi ning sedagi ilma raadiosaatjata.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 11:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2008 22:52
Postitusi: 320
Ikkagi Rootsi telkmantlitest rääkides:

Rombikujulised Rootsi (ka Norra) telkmantlid on universaalsemad kui Eestis toodetud vene malli ruudukujulised.
Rombe saab lõpmatult kombineerida telkideks vastavalt vajadusele ja meeste arvule.
Kaherealine nööbisüsteem võimaldab kokkunööpimist tuule, tormi ja vihmakindlalt st, et tõesti saab telgi.
Materjal on sädemekindel ja ka vastupidavalt lollikindel.
Kasutatav ka vihmariidena (tõsi, kapuutsi ei ole).
Eestis toodetu kasutusvõimalused on väga piiratud. See mida mina tean ei saanud isegi venemoodi kapuustsiga vihmamantliks teha. Hea kerge muidu küll ja meenutab natuke vananaiste SUURRÄTTI, mida on hea õlgadele tõmmata, kui jahe hakkab. Millist salapärast kontseptsiooni see toode toetab, ei saa mina aru.

Olukordasid, kus on vaja esmast, iseseisvat ööbimisvõimekust tuleb ette sõjaolukorras lõputult. Ja seda mitte ainult sissides vaid ükskõik kus.
Telkmantel koos katelokk-priimus süsteemiga (nn. ühemeheköök) annab erakordse sõltumatuse ja tegevusvabaduse ükskõi kui väikesele üksusele- kuni armeeni välja, ükskõik mis olukorras.
Mõelda kui lihtne on üksuse ülemal viia ellu oma plaani, kui ta ei pea absoluutselt mõtlema majutusprobleemidele, teades, et esmane iseseisev majutus on juba iseenesest tagatud sõduri tabelvarustusega ja väljaõppega.
Kuipalju effektiivsemalt saab ära kasutada olemasolevaid jõude, kui üksuse väikseim lüli ei sõltu enam telkkonna suurusest.

Rootsi telkmantlid on meil olemas ja hind kaitse eelarvele 0 krooni. Kuipalju neid tegelikult on ei tea aga ilmselt brigaadi jagu.
Teada on, et neid ei kasutata nii nagu peaks või ei kasutata neid üldse. Olen harva kohanud koormakattena. Ilmselt ladudes peetaksegi seda koormakattekileks- vanamoodsaks, vakstuseks, kasutuskõlbmatuks.

Kui riigil puudub kontseptsioon, mille toetamiseks varustust toota, siis tuleb olemasoleva varustuse (resursside) ja võimaluste põhiselt see kontseptsioon luua. Oma kõikide võimaluste mittekasutamine on ebaeffektiivne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 11:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2008 22:52
Postitusi: 320
Meil on välja töötatud taktika, meetodid ja protseduurid!

Kes see oli kes need välja töötas? Millele toetub lahenduste autoriteet?
Kui õpetus sisaldab "telgijooksu", 200 grammiseid lõhkelaenguid ja vabastatud alade eitamist, siis ongi vast parem, et...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 12:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1351
Asukoht: Tartu
sven kirjutas:
Meil on välja töötatud taktika, meetodid ja protseduurid!

Kes see oli kes need välja töötas? Millele toetub lahenduste autoriteet?
Kui õpetus sisaldab "telgijooksu", 200 grammiseid lõhkelaenguid ja vabastatud alade eitamist, siis ongi vast parem, et...


Jutt läheb demagoogiliseks.

Taktika on väljatöötanud suures osas soomlased (aga ka rootslased, norrakad) ja seda on kohandatud eesti oludele. Neid, kes sellest osa võtnud on, on eeldatavalt rohkem, kui mina suudaks neid nimeliselt meelde jätta või siin üles märkida. Lahenduste autoriteet .... Õigus! Kui vähegi võimalik, siis kahtleme autoriteetsuses. Tühja sest teiste aastatepikkusest katsetamisest ja arendamisest. Parem on ikka asju ise nullist välja mõtlema hakata.

Sõda on raske, isegi ohtlik ja vahel tuleb tõesti pingutada. Lahingülesande täitmisel peab oskama hakkama saada optimaalsete vahenditega - kui mõne töö jaoks piisab 200g lõhkeaine klotsist (jalaväe vastane traatmiin, puu langetamine) siis ei tohiks selleks rohkem kasutada. Tugevalt kindlustatud tugipunktil, vabastatud alal ja alal, millel liikuvate vaenlaste kohta on ülevaade, on suur vahe. Kindlustatud tugipunkti ja vabastatud ala kaitsmine ei ole eriti sissisõja teemad, sellega võib tegeleda ka sissi-väljaõppeta jalavägi.

Ajutiseks majutuseks on telkmantel väga hea. Kui telkmantlitest annab teha köetud telgi, siis selleks eraldi telki mitte ainult et pole vaja, vaid selle kaasa vedamine on üksusele asjatu koormuse lisamine.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Telk
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2009 12:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Juun, 2008 23:23
Postitusi: 210
Toetan Sveni igati. Küsimus ongi selles, milleks midagi tehakse.
Ma ei ole näinud ühtegi põhjalikku Eesti sõdurivarustuse kontseptsiooni.
Telkmantlid tellitakse jälgides ilu või jumal teab mida võib olla Scoutpataljoni soove.
Kogu see vehklemine meenuta särgi rebimsit rinnal: meile on parimad rakmed, ilusamad telkmantlid jne. Ma olen veendunud, et neid rahuajal kasutatvaid varustuselemente ei jätku mobilisatsiooni korral reservist kutsutud meestele. Teine suur probleem on ka selles, et me olem võõrdunud lihtsatest tööriistadest ja töövõtetest, mis on sõdurioskuste üks aluseid. Seega ka telkmantlitest telgiehitamine on üks suur ja keeruline töö ja osaliselt "NATO sõdurile" ka liigne ja keeruline tarkus. Omal ajal olin suhteliselt üllatunud kui ma nägin Soomes kasarmu seinal postreid, kuidas vesta noaga puud või kasutada tööriistana kirvest või kasutada telkmantlit varje loomiseks ilmastiku eest. Nüüd ma mõistan, me oleme samala kaugel oma praktiliste oskustega lagenud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 60 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt