Juhani Putkinen kirjutas:
Aga sellest "veresaunast" kallaletungini ei sugugi ole vaja nädalaid või ööpäevi, vaid loetud tunnid.
Seega selleks kallaletungiks on vaja valmistuda ette hoolega. See võib juhtuda nagu välk pilvedeta taevast.
Kas Vene armee varustusse on vahepeal tekkinud mingid teleportatsiooniseadmed, millega on momentaalselt võimalik Eesti idapiiri äärde liigutada paar lahinguvalmis diviisi, mis oleksid vajalikud EEsti vallutamiseks ja territooriumi kontrolli all hoidmiseks?
Minu teada sellist seadeldist venelastel veel ei ole, mistõttu on absurdne rääkida, et Venemaa suudaks Eestile ilma igasuguse eelhoiatusajata kallale tungida.
Leningradi sõjaväeringkonnas on keskmiselt vaid 40 000 meest, millest suurema osa moodustavad kadreeritud üksuste perosnal ja tagalaüksused. Ainsateks reaalselt kõrges valmisolekus olevateks väeosadeks on Pihkva õhudessantdiviis ning mingid väiksemad Spetsnazi üksused. Tankidiviise Leningradi sõjaväeringkonnas pole, on vaid mingid üksikud tankipataljonid.
Põhimõtteliselt on venelased võimelised mingid osas Pihkva diviisist tõesti väga väikese ellhoiatusaajaga Eestisse paiskama, aga sellega üllatus ka piirduks. Dessantväed suudavad iseseisvalt vanlase tagalas ilma abivägedeta tegutseda vaid lühikest aega ning vajaksid üsna kiiresti "päästmist" suurte ja maad mööda tulevate regulaarvägede poolt, ilma abivägedeta hävitatakse toetuseta jäänud dessant üsna kiiresti. Selliseid abivägesid, mida saaks ilma eelhoiatuseta mobiliseerida ja Eestisse paisata, täna Leningradi ringkonnas aga pole. Kui venelane hakkaks reaalselt sissetungiks valmistuma, siis oleksid sellel järgmised luure poolt aegsasti tuvastatavad indikatsioonid:
a) Leningradi sõjaväeringkonnas olevate kadreeritud üksuste täitmine reservväelastega, ulatuslike lahingõppuste läbiviimine, konserveeritud tehnika lahingvalmidusse seadmine, moonavarude ladudest välja võtmine jne, lahingvalmiduse tõstmine Leningradi ringkonna lennuväes, samuti Balti laevastikus;
b) Täiendavate tanki- ja motolaskurüksuste koondamine teistest ringkondadest;
Nii a) kui ka b) varianti pole võimalik märkamatult ja lühikese ajaga läbi viia, vaid vastupidi - igasugune reaalselt sõjaks valmistumine oleks kergesti tuvastatav kõikide luure liikide poolt. Sellist strateegilist üllatust nagu suvel Gruusia puhul, pole meie piiride ääres võimalik venelasel teostada. Erinevalt Leningradi sõjaväeringkonnast on Põhja-Kaukaasia ringkond võrreldes kõikide teiste ringkondadega suurima vägede kontsentratsiooniga ning seal viibib pidevalt maksimaalne hulk kõrges valmisolekus elukutselisi üksuseid (aga ka seal ei saadud pärast sõja algust hakkama ilma teistest ringkondadest kiiruga koondatud õhudessantvägedeta, kuid vajalikud motolaskur- ja tankiüksused on seal pidevalt kohal).
Seega ei näe mina praegu võimalust, kuidas Venemaa suudaks ootamatult Eestile kallale tungida. Ja ühe Pihkva polguga Eestit ikka ära ei võta. Meil on piisav eelhoiatus selleks, et Eesti kaitsevägi aegsasti mobiliseerida ning sellisel juhul ei piisa ka kõigi Leningradi ringkonna 40 000 mehe koondamine Eesti vastu, vaid tuleb tuua mehi teistest ringkondadest. Mis võtab taaskord aega.
Teiseks, on igati loogiline, et Eestile kallaletungides peaks Venemaa samaaegselt vallutama minimaalselt Läti ja Leedu (ning alustama sõjategevust Poola vastu), et lõigata kogu regioon maa poolt ära ülejäänud Euroopast. Vastasel korral poleks Eesti-vastasest operatsioonist suurt tolku, sest NATO vajuks kogu oma võimsusega mööda maad kohale. Selline operatsioon nõuaks aga Leningradi sõjaväeringkonnas olevate vägede mitmekordistamist ning täiendavate üksuste koondamist Kalinigradi oblasti kaitseks, mida taaskord pole lihtsalt võimalik kiiresti ja märkamatult läbi viia. Selline vägede koondamine tähendaks aga kas Vene armee mobiliseerimist või kõikide võitlusvõimeliste üksuste äratoomist Kaukaasiast ja Kaug-Idas. Ja kas te tõesti arvate, et Gruusia ja Hiina jäävad sellist asja käed rüpes pealt vaatama?
Ühesõnaga - Vene armee praegune võimekus on selline, et igasuguse stsenaariumi korral jääb meile piisavalt aega, et mobiliseerida nii enda kaitsevägi kui ka tuua siia piisavalt NATO vägesid veel enne esimesi kahuripauke piiril, mis muudaks aga sissetungi Venemaa jaoks mõttetuks.
Kui Venemaa kujutaks kaga tõesti endast samasugust hambuni relvastatud kolossi nagu Külma sõja ajal, kui venelastel oleks üks täielikult komplekteeritud tankidiviis Ivangorodis ja teine Pihkvas, siis oleks ka Eesti riigikaitse korraldus teistsugune ning Eestis paikneksid alaliselt NATO liitlaste üksused. Nii nagu nt Külma sõja ajal Lääne-Saksamaal. Kuni Venemaa aga seda pole, ei maksa ka asjatundmatult paanikat õhutada.