www.militaar.net

Ma lihtsalt märgin, et teeäärse sissisõja (Eesti oludes enim levinud vorm) tegevused jäävad lühiajalisteks ja neid on lihtne tõkestada kolonne saatvate lahingukopterite abil.

Ei ole lihtne. Igat kolonni ei jõua julgestada kopteriga. Ei jõua ka ameeriklased. Küll aga kutsutakse neid toetuseks kohale, kui varitsus on toimunud.
Ma ei tea venelaste kõiki tehnilisi ja protseduurilisi nüansse, kuid USA puhul, saab koptereid tunda vaid väiksem osa (ja lollakaid) sisse. Isegi kui kopter jõuab 5 min jooksul kohale, on sihtmärgisiss enamasti läinud või nähtamatu või keskkonnast eristamatu.

Sisside ühe sidevahendina pean mina kindlasti võimalikuks sots.meediat ja telefone. Näiteks ei kavatse ma sissina oma "luurajale" mitte mingit raadiojaama eraldada. Tema (luuraja) majast (positsioonist) möödumisel, tuleb tal lihtsalt edastada sõnum: Mulle Kalevi kommid enam ei meeldi. ... ja ma tean, et Tallinn - Pärnu mnt 64km, suunaga Pärnu, liigub sõnumi saatmise hetkel vastase kolonn ... Tehku seda SMSi, FB või millegi muuga. Loomulikult on võimalus, et kõik need võrgud on maas. Selleks tarbeks on mul teised luurajad, teiste vahenditega ja vähemas arvus kohtades.

Minu sissiharjutustel on kasutatud nii andmesidet kui kõnerezhiimi. Andmesidel (raadioteel) saab anda täpse info milline kolonn liigub.

Varitsusest vaenlase suunas näiteks 5 km aga võib-olla on vaatleja kes näeb teele ja hoikab raadiosse ainult kaks sõna: "neli karu".

Veel Stingeridest sissidel.

Polegi vaja, et igal sissijaol oleks hunnik Stingereid. Juba sellest oleks suur kasu kui vaenlane teaks, et osal sissirühmadest on Stingerid täitsa olemas. See teadmine juba vähendab motivatsiooni otsida sisse taga kopteritega. Kui sissid vahepeal kusagil lasevad koperdaja alla, siis motivatsioon langeb veelgi.

Ei ole lihtne. Igat kolonni ei jõua julgestada kopteriga. Ei jõua ka ameeriklased. Küll aga kutsutakse neid toetuseks kohale, kui varitsus on toimunud.
Ma ei tea venelaste kõiki tehnilisi ja protseduurilisi nüansse, kuid USA puhul, saab koptereid tunda vaid väiksem osa (ja lollakaid) sisse. Isegi kui kopter jõuab 5 min jooksul kohale, on sihtmärgisiss enamasti läinud või nähtamatu või keskkonnast eristamatu.

Noh need mõned brigaadid, keda meile külla oodata on, varustatakse taolise julgestusega päris kindlasti, kolonnis sõitjate piiratud nähtavust (maastik) arvestades ma vene ohvitseri saabastes nii rumalat asja kahe silma vahele ei jätaks. Ülejäänud kolonnidega, sh logistilistega on jah tõenäosuse teema, sest tundub, et koptereid igale poole ei jagu. Arvan, et vaatepilt Võru ja Tartu vahel olevast PAT kolonnist, 2-4 lahingukopterit teeäärse ala kohal tiirutamas (kui olukord õhus võimaldab) on üsna reaalne vaatepilt. Kes tahab varitseda, peab sellega lihtsalt arvestama.

https://i.pinimg.com/originals/3d/d5/eb ... 173447.jpg

Ma arvan, et logistikakolonnidel alguses pole lahingukoptereid saatmas, aga BTRe küll.

Kui aga mõni logistikakolonn hävitatakse täielikult - mitte üks masina ei pääse sihtkohta, siis logistikakolonnidel on koperdajad kaitseks.

Taolise tegevuse puhul soovitaksin droonide puhul vastata ebasümmeetriliselt
Kopterite puhul ei pruugi need passiivsed meetmed aidata, sest piloodil on silmad ja kontakti koht on ka visuaalselt leitav, suitsu, lasusähvatuste ja plahvatuste kaudu.
Taolise teeäärse tegevuse puhul võibki kopterite kasutamine (mida venelased alustasid juba Afganistanis) olla piisav varitsejate maha surumiseks (lihtsad passiivsed meetmed, eks!), kuid piisab kontakti alustamisest, kui positsioon on reedetud ja vastasseis "õhuga" muutub sümmeetriliseks - võidab see, kellel on suurem tulejõud ja rohkem ressursse.

Droonilt on ju samuti näha, kui aktsiooniks läheb. Ja kui droonil juhtub "tiiva all" midagi olema, siis saab varitsust päris edukalt rappida. Pole Stingeritega kedagi "välja ilmuvat" või "kohale tulevat" alla lasta.

teravmeelsesse kohta korralikult üles pandud rasket miinivaristust, mida initsieerib üks lahingpaar, astumatta käsitulerelvadega kontakti, on väga raske avastada, ei jõua ei hindid ega krokodillid skanneerida madallennul kõiki teeääri üle.

Ei ole kasu btrist, kui ta ei tea, kuhu lasta, kui miinid õhku lendavad. Siss ei pruugi olla miinivälja taga.
1-2 "kleimoorikest" ei ole miinivaritsus...

Droonid naljalt ikka ei näe metsa alla, kui seal just suuremat üksust ei ole asjatamas.

Ega helikopter ei ole ka mingi imeasi, kui üks kopter hõljub kuskil ja tunneb ennast hästi, siis ka Gustaviga võib selle palagani ära lõpetada.

kõike saab teha, kui vaid vahendeid on( väga, väga palju miine ja peidikute võrgustikud), või metsasid maha ei lõigata...

Droonilt on ju samuti näha, kui aktsiooniks läheb. Ja kui droonil juhtub "tiiva all" midagi olema, siis saab varitsust päris edukalt rappida. Pole Stingeritega kedagi "välja ilmuvat" või "kohale tulevat" alla lasta.

Minu tähelepanekuid pidi peab selleks metsas/võsas päris peakohale oskama tulla, ega sellised 7 km kaugused täppislasud nagu Afganistani puudeta kõrbemaastikul, nagu Hollywoodi droonifilmides aset leiavad, meil väga võimalikud pole. Lisaks pole venelastel veel taolisi droone, kuigi jah, eks nad tegelevad nende loomisega.

Taoline aparaat on ju suuruselt ja müralt Cessna väikelennukiga võrreldav, kui liiga ligidale tuled (võsas muudmoodi ei näe), siis küllap ka raketi saad
Nagu Jeemenis: https://www.youtube.com/watch?v=zvPAUo6kTyU

Minu väiksed ideed ja mõtted:

Nii nagu venelaste taktikat näinud erinevates avalikes materjalides, siis okupeeritud alal võimaluste korral liigutavad nad kopteripaari välja ja need hakkavad varitsuspaiga kohal ja selle ümber ringidena ala läbi kammima. Selle kohta on hea näide tšetšeenide videost, kus peale varitsust kopterid kohale tulid, ära ringitasid ja leidmata kedagi minema lendasid.

Peale kopterite tuleks suurematel kolonnidel ikkagi arvestada eeljulgestuspatrulli ja külgnevatel paralleelteedel liikuvate patrullidega, kelle ülesanne oleks sel juhul leida kohene marsruut kolonni ümberpaiknemisele (idee poolest saaks neid hävitava varitsuse korral kasutada kotti püüdva üksusena, et ära lõigata sisside taganemistee). Ma arvestaks oma plaanides ka sellega. Nii mõnigi idee on tavaliselt suht enesetapp just liiga tiheda teedevõrgustiku tõttu ja mina atv või maasturiga tee peale sõitma ei roniks, vähemalt mitte koheselt.

Lisaks võib suurtel kolonnidel olla vahel normaalseid torusid julgestamiseks, mis rauapilve varitsuse suunda saadavad (seega eeldab täielikku hävitavat varitsust ning kv stiilis automaatide ja cg-dega seda ei tee, tuleb kasutada palju miine - sama jutt, mida kirjutatud)

See kopterite teema on teil ülemõtestatud. Paaril Kevadtormil lendas midagi ringi ja nüüd kõik kardavad.

Venelastega on konkreetselt keiss, kui kopteril on peale opilt tulemist kasvõi paar-kolm kuuliauku, ei lenda
see masin järgmised kaks-kolm nädalat kuhugi. Enne täielikku ekspertiisi ja remonti. Ja ettenihutatud lennubaas ei oma kindlasti kohe uusi kerepaneele, voolikuid, juhtmeid, elektroonikaplokke laoseisuna.

Eskadrilli ülem kes sellise remontimata masina välja saadab läheb otsejoones tribunali alla. Kopter, isegi soomustatud lahingukopter ei ole BTR kus kohast saab välja astuda kui rehv tühjaks läheb.
Nendel kõrgustel millel tavaliselt sõjas tegutsetakse ei päästa piloote ka autorotatsioon. Tegu on sisuliselt mõrvakatsega. Ja tribunal sõja-ajal ei ole mingi halduskohus.

Niisiis, tegelikult oli vaja need neli Apatchet automaatidest üle valada ja tegelikult järgmised kaks nädalat ei ole teil taevas ep midagi.
Aga sellest ei ole populaarne rääkida, mängu ilu kannatab.

Ja tegelikult : https://youtu.be/qJaZtAYM9KU?t=1m33s

Olen ka kuulnud (õigemini kuulma pidanud) õpetust, et kõige efektiivsem õhutõrje on taevasse suunatud neegritelekas.

Mi-24/28 pole kindlasti käsirelvadest laskmise koha pealt kuidagi võrreldavad Apachega, nende vahe on selles, et esimesed on mõeldud tegevuseks lahinguvälja kohal, Apache on mõeldud lahinguvälja mõjutamiseks varjest. Vaata vahelduseks kasvõi pilte kabiini paksusest. Mi-28N, mis on Ostrovis asuva 15. armeelennväe brigaadi relvastuses, on lihtsalt "kaugtöö" versioon "tavalisest", st sama paksust rauast.

Üldiselt lõpevad taolised johnrämbolikud automaatidest tulistamise katsed sellega nagu on hakanud lõppema seni leivanumbriks olnud kusti varitsused moodsate tankide ja IFV-de vastu - vastane näeb sind lihtsalt piisavalt kaugelt ja kütab sulle kättesaamatust kaugusest. St see pole toimiv taktika. Toimiv taktika on selline, et kompanii vastutusalas pannakse sobivatele kohtadele (katused, kõrgendikud, lagendike ääred) positsioonidele kantavate ÕT rakettidega laskurid ja vastase kopterite laskeulatusse ilmumisel tulevad need varjest välja ja likvideerivad kopterid. Või ajavad eemale.
Ma saan aru, et kui pole midagi, tulebki hädas tulistada, aga seda ei saa toimivaks ÕT taktikaks pidada (kantavate ÕT rakettide kasutamine on raudselt toimivam).

Neid Stingereid lihtsalt peab saama ka sissidele.

Aga nagu me teame neid pole.

Külgmiine aga peaks olema laos ja valmistatakse juurde. Vahepeal on ka kohti kust võiks ennustada vaenlase lahingukopteri ilmuvat madalal lennukõrgusel. Sinna kohta võiks paigaldada hulga külgmiine suunaga ülespoole. Siis kui koperdaja paistab olevat nende kohal - vajutatakse nupule.

Üks kord kopteripiloot nägi minu külgmiini katsetuse ja mainisin talle, et neid võib kasutada ka kopterite vastu. See mõte talle eriti ei meeldinud.

Samas kui liiga rahulikult ringi jalutada, siis võib ükskord ühtteist pähe sadada. Niisama koptereid varitsuskohta saata on raharaiskamine ja (isegi) venelastel pole seda niimoodi üleliia - pigem ikkagi mingi ülesanne ja tegevuskava neil on. Kasvõi luure õhust, tuvastamaks meie liikumist kuskile suunda, et kasutada neidsamuseid BTRe ette liigutamiseks. Imevahend see muidugi pole.

Juhani Putkinen kirjutas:Külgmiine aga peaks olema laos ja valmistatakse juurde. Vahepeal on ka kohti kust võiks ennustada vaenlase lahingukopteri ilmuvat madalal lennukõrgusel. Sinna kohta võiks paigaldada hulga külgmiine suunaga ülespoole. Siis kui koperdaja paistab olevat nende kohal - vajutatakse nupule.
Üks kord kopteripiloot nägi minu külgmiini katsetuse ja mainisin talle, et neid võib kasutada ka kopterite vastu. See mõte talle eriti ei meeldinud.

Kui kõrgele need miinid reaalselt kopteritele ohtlikud on kui sõjasaladus pole?

See on nüüd küll täiesti lahtisest uksest sissemurdmine, helikopterivastased miinid on olnud olemas juba u. mingi 40 aastat?! Võib googeldada helikopterimiina, helicopter mines jne... lennuvahenditele ohtlikud kusagilt 100m kõrgusest.