Sissitegevus sundis Vene diviisi taganema

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

jackpuuk kirjutas:
tolkkk kirjutas:Kodanik Putkinenil ilmselt puudub usk meie regulaarvägedesse. Mulle jääb mulje, et laseme vastasel pikalt sisse tungida ja kui esimesed üksused on Jägala viadukti juures, siis hakkam neid üüratuid tagala kolonne suundmiinidega peedistama :wall:
Kas keegi on Eestis märganud mingeid regulaarvägesid (arvestatavaid)? :roll:
Kas keegi on Eestis märganud mingeid sissiüksusi (arvestatavaid)? Pärast Piirivalve sissiüksuste lammutamist.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Minu arusaam on, et eraldi sissiüksusi praegu moodustada ei ole mõtet sel lihtsal põhjusel, et pole kellesti midagi moodustada. Kas moodustame üldostarbelised üksused või VG-d.
Kaitseliidus on küll üle 10 000 liikme, kuid minumeelest on neist reaalselt tegusaid ja kasulikke kuni 2500 ja miski 2500 on kindlasti täielik ballast. Lisaks on kehtestatud tervisenõuded ja kõiki ei saa enam määrata SA ametitesse. Kaitseliidus on 15 malevat ja kui iga malev suudaks välja panna 1 korraliku jalaväekompanii lahingugrupi keskmiselt 200 inimesega, tähendaks see juba 3000 kaitseliitlast. Kompanii on üldiselt Kaitseliidu taktikaline lagi. Võib küll midagi suuremat kokku panna, kuid see on selline suhteliselt kahtlaselt organiseeritav ja tagatav tegevus.

Kaitseliitlaste (vähemalt paremate) puhul tuleks arvestada ka seda, et nende motivastioon sõltub palju huvitava tegevuse olemasolust, ehk huvilistel peaks olema võimalikult palju variante väljaõppes osalemiseks. Ei ole õige nii, et vot nüüd paneme malevkondade-kompaniide arvelt parimatest kokku miski VG ja malevkonna õppustele neid enam ei kutsuta. Ja ka teistpidi. Lõpuks ei ole piisavat osalust kumbalgi üritusel ja KL lammutamise aktsioon kannab järjekordselt vilja. Kaitseliitlasi on üldse keeruline kokku saada, kui just RÕK sundi ei ole. Nüüd on KL üksusi hakatud solkima ka tavaliste reservistidega. Milleks kaitseliitlasi üldse siis vaja on?

Samas ei ole sissitegevus või nimetame seda, kuidas vaja, ka mingi raketiteadus või tuumafüüsika ja esmalt peab iga siss evima tavalise jalaväelase taktikalisi oskusi ja teadmisi nii üksikult kui allüksuse koosseisus tegutsedes. Õige pole ka see, kui me õpetame 500-st mehest vaid 50-le sissi ja ülejäänud ei jaga sellest midagi. Võib-olla ei saa me just neid 50 meest mingil teadmata põhjusel sissitegevuses rakendada ja teised ei jaga matsu. Umbes sama, mis õpetame ühe rühma ründama ja teise kaitsma. Nonsenss.

VG-de kontsentreerimise ja malevate territoriaalallüksustest meeste äravõtmise asemel, tuleks keskenduda hoopis maleva multifunktsionaalsusele ja iseseisva võitluse võimele kogu malevas.
Selleks tuleks igas territoriaalmalevkonnas/-kompaniis luua kohe selline struktuur, et seda oleks võimalik rakendada iseseisva tugevdatud rühmana VG-na. Näiteks 3 laskurjagu, 1 MP meeskond, 1 TTK meeskond, pioneerigrupp, juhtimisjagu, tagalajagu. Sissialuste õpe peaks kuuluma edasijõudnute programmi ja laienema kõigile.
Kui selgub, et sissitegevus ei ole üldse päevakorras ja vaja on hoopis rinnet riivistada, saab territoriaalmalevkondade baasil kohe kokku panna maleva jalaväekompanii lahingugrupi. Sellesse saab iga malevkond panna välja oma jalaväerühma + oma osakesed kõiksugustest kesksetest toetusallüksustest (MP, TTK, tagala, side jms).
Kui aga maleva rindekompanii vaenlase poolt laiali pekstakse vaenlane läbi sõidab, saavad järele jäänud rühmad koonduda ja jätkata omakorda sissitegevusega vaenlase tagalas. Võimalust-mööda jagatakse ka maleva kesksed eriala-allüksused jälle laiali, sest koondatult pole neil enam midagi teha.

Toetusallüksused peavad muidugi teatud tihedusega ka rahuaja erialaväljaõppes kokku saama ja koostööd treenima, aga see ei tohiks olla probleem. Nende üksuste rahval oleks võimalik osaleda nii oma territoriaalmalevkonna rühma õppustel, kui malevas keskselt organiseeritavas erialaõppes.
Probleem on hoopis, kui malevas on ette ära sildistatud, et Nuusatku mehed on kõik best miinipildurid ja Tõstamaa rahvas best pioneerid. KL on territoriaalsusel toimiv organisatsioon ja tuleb tõele au anda, et 0-ist erialaõppe läbiviimine on üsna kahtlase väärtusega tegevus. Rääkimata asjaolust, et vabal inimesel on ise õigus valida elukohta ja kui ta ei sobi näiteks miinipilduriks, ei peaks ta sellepärast veel teises maakonna otsas infotundides käima. Selle asemel tuleb hoopis uurida iga kaitseliitlase tegelikku tausta ja vaadata, kuhu ta sobib, samas territoriaalsusprintsiipi mitte unustades. Näiteks kes on kunagi ajateenistuses olnud tankitõrjuja, ei tohiks sattuda pioneeriks ja vastupidi, sest ajateenistuses õpitu on 3x kvaliteetsem, kui KL-is saab teha ja spetsialsitsid on hinnalised. Isiklikult ma ka ei usu, et kõik ühe valla mehed on ettevalmistuselt (ja hingelt) jalaväelased, teised õhutõrjujad jne. Personali arukas valik, käsitlemine ja jaotus on üliolulised tegurid.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

hummel kirjutas:Kui aga maleva rindekompanii vaenlase poolt laiali pekstakse vaenlane läbi sõidab, saavad järele jäänud rühmad koonduda ja jätkata omakorda sissitegevusega vaenlase tagalas.
Minu seisukoht on, et kaitseliitlasi on vaja kasutada nimelt kohalike sissidena. Mitte püüdagi teha nendest tava jalaväekompaniisid.

Keskmine kaitseliitlane EI osale riigikaitselises väljaõppes aasta jooksul nii palju, et ta oskaks korralikult nii tava jalaväe (kaitselahingud, viivituslahingud ja ründetegevuse) kui ka sissitegevuses vajalikud oskused. Sissiks omas maakonnas ta sobib aga suurepäraselt.

Juhul kui püütakse teha tava jalaväekompaniisid, nii neid ka kasutatakse tava jalaväekompaniidena kusagil mujal kui oma maakonnas - see aga on eestlastest patriootide kuritegelik raiskamine. Tava jalaväekompaniid ja pataljonid on vaja ehitada üles ajateenistuse ja kordusõppuste baasil. Kaitseliitlastest aga on vaja moodustada nimelt väikseid sissiüksusi - kes harjutavad oma maakonnas näiteks varitsuste tegemist külgmiinide, suundkildmiinide ja igasuguste IEDtega.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Hea hummel, ma pole valvekoer aga näed jälle kohtusime!
Reservväelastega ei solgita miskit. Lihtsalt Georgia puhuks korrastatakse ridu päris inimestega. Kui liikmeid rohkem, siis võetakse ka tavalisi reservväelasi vähemaks. Nii ma olen asjast aru saanud.
Sa ütled: ... kuid minumeelest on neist reaalselt tegusaid ja kasulikke kuni 2500 ja miski 2500 on kindlasti täielik ballast. Ehk ongi karm tõde, kuid samas on need inimesed ju keskmised reservväelased. Ja sellised moodustavadki meie kaitseväe sõjaajal. Saad aru - meil ongi tööliste ja talurahva armee. Me lähemegi sõtta reservväelastega. Öelda et 50% on täielik ballast, on a) kaitseliitlasele näkku sülitamine b) vastu tuult sülitamine (seega oled vist juba 2x saanud ) :P c) ballastita ei püsiks asi püsti. Massi on vaja! Ja siin pole midagi isiklikku. Lihtsalt ma näen asju teisiti :wink: Mitte tingimata õigesti ...
Ja Juhani - no õpetame kõik Rapla-, Järva- ja Läänemaa mehed territoriaalseteks sissideks. Mida nad siis külgmiinidega laskma hakkavad? Diversante? Või ootavad, kuni okupant nende koduni jõuab? Vot see on ressursi raiskamine. Nagu filmis Malev! :D
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Kas keegi on Eestis märganud mingeid sissiüksusi (arvestatavaid)?
Kas sissid (seda enam terved üksused) peaksid rahuajal olema märgatavad? Eeee ... :write:

Mida tähendab arvestatav sissiüksus ? 3 meest paljaste kätega ? 300 meest sama paljaste kätega ? Või 2 meest millegagi + sidekanaliga ?


See ta on ... See, mida Sa Juhani endale Soome eeskujul ette kujutad, ei hakka siin kunagi tööle ... Vanemad teevad kõike saksa täpsusega vene kombe kohaselt, nooremad nii nagu on õpetatud. Kui pole õpetatud ... :wall:

terv
o
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Vastaksin ka siis. Kaitseliidust halvustavalt kõnelda ei ole jah ilus, arvestades, et ma ise sinna kuulun alates 1995 ja eelnevalt 1993 õpperühma läbisin.

Täpsustame.
See esimene 2500 on kindlasti paremad, kui ajateenijad ja ma austan nende võitlustahet ning samuti mitte vähem tähtsam - nende head ettevalmistust. Nimetaksin neid fanaatikuteks. Kui rühmitada nad omaette kompaniideks, oleksid need kindlasti võrdlemisi tugevad, usaldusväärsed ja kardetud vastased. Eriti, kui sõdivad maastikul, mis on neile tuntud. Seepärast peaksin õigeks nende koondamist nii, et nad ei oleks segatud tavaliste reservistidega tänavalt. See konks on ka, et RA saavad nad nii iga-aastaselt kokku treenida. Kusjuures see sissindus ei ole ka neil mingi ületamatu asjaolu - pigem kontingent oleks just huvitatud vastavast enesetäiendusest ja nõus vaba aega ohverdama, kui vaid koolitataks.
Enamuses nende isikute baasil pidasin silmas neid kompanii lahingugruppe, mis peaksid moodustama nagu maleva tuumiku. Neid malevate üksikkompaniisid saab ühtse operatiivjuhtimise vajadusel näiteks KRK peale koodnpataljoniks kokku liita. Aga võib olla ka vajadus rakendada eraldi eri kõrvalsuundades.

See viimased 2500 ehk nn "ballast" aitab jah omal moel paremaid välja paista, kuid nende sõjalise ettevalmistuse taset ja vastupidavust hindaksin ajateenijate omast märksa viletsamaks. Moraal võib olla samahea või natuke paremgi, kuid ei päästa...

Ülejäänud 5000 on siis selline ajateenijate kesktasemel mass või ka see teatav osa, kes ei kuulu üldse KL SA koosseisu (toetajaliikmed tegevteenistuses, pensionärid vm). Kes siiski rakendatavad, peavad mingi rakenduse leidma. Minu ettepanek selles osas on kasutada neid KL täiendreservina, malevkondade sisekaitserühmadena ja ka lihtsalt kaitseväe reservistidena, kui nad on ajateenistuses omandanud teatud väärtuse.

Kaitseväe reservi kuulumine KL-i on minu arvates asi mida tuleks võimalikult soodustada, mitte vastandada KV reservile. KL õppusele peaks olema mees ikka oodatud, kuigi ta on KV reservist. Nii saab ta ju oma mil teadmisi-oskusi pidevalt vormis hoida ja noh patriotism ka. Samuti tuleks ajateenistuses vastavalt rohkem rõhku pöörata KL astumise propagandale. Aga no mis ta sinna läheb, kui talle üldiselt midagi teha ei taheta anda. Saunas ja muudel seltskonnaüritustel käimine on ka tore küll, aga mitte päris see...

Minu eelmise postituse mõte ei olnud tegelikult aga üldse kiruda KL-i liikmeid. See oli vaid ühe lõigu suunitlus. Peamisena pidasin silmas ikkagi paindlikuma organisatsiooni vajalikkust KL-is. Ma ise nimetaks seda enda pakutavat lahendust "vertikaalseks ja horisontaalseks struktuuriks korraga", kus nn vertikaalsuund märgib kiiret ühildatavust suuremaks üksuseks ja horisontaalne suund kõigi ressursside samakiiret lahutatavust väiksemateks üsna iseseisvateks üksusteks (allüksusteks).

Sissisõda on kindlasti oluline teema ja selleks peavad valmis olema rohkemad (KL) üksused-allüksused, kui miski loetud sajad inimesed Eesti peale. Samas need loetud sajad valitud mehed peaksid olema struktuuriliselt kasutatavad ka regulaartegevuses, kui sissitegevus mingil põhjusel päevakorda ei tõusegi. Sõidab aga vaenuvägi soomusrusikaga territooriumist lihtsalt läbi, jättes KL-i julmalt enda tagalasse, on sissinduse sarnane tegevus päevakorras kõigil kohalikel allüksustel, mitte vaid selleks koolitatud käputäiel. Ka siis, kui kokkuvõttes tuleb jälle omade juure välja jõuda.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

soesilm kirjutas:Ja Juhani - no õpetame kõik Rapla-, Järva- ja Läänemaa mehed territoriaalseteks sissideks. Mida nad siis külgmiinidega laskma hakkavad?
Nad hakkavad külgmiinidega laskma vene vägede lahingüksusi, mis püüavad Tallinnani jõuda, ning peamiselt vene vägede logistikakolonne.

Hetkel Eesti ei suuda kiiresti mobiliseerida märkimisväärseid üksusi takistama vaenlase sissetungi. Heal juhul jõutakse kusagil Tallinna ringtee paikku vaenlast kinni pidama.

Ega vaenlane loll ole. Ta teeb dessantid ka Pärnu ja Rohukülla. Polegi vaja väga suurte jõududega teha, sest Eestil pole midagi vastu panna.
metsaline
Liige
Postitusi: 247
Liitunud: 23 Dets, 2008 20:14
Kontakt:

Postitus Postitas metsaline »

Arvata võib, et ei tulda Eesti peale nii, nagu Pihkva dessantnikud omal aal teletorni pääle... Selle vasta tõmmataks ju tee vahepeal mitmest setmest kohast kopaga läbi... A mine sa tea, kuid seekord on saatjateks "emahirved" ja SU-25d... Kahtlased ja vaenulikud piirkonnad põletatakse eelnevalt maha...
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Ma loodan, et me ikka teemas püsime.
Hummel - tundub nagu ma oleks eelnevalt valesti aru saanud. Nüüd ma olen küll nõus.
Juhani - minu arvates peab siss (loe: stay behind forces) ründama tagalat. Kui nad esimese esheloni lahinguüksustega mõõtu võtavad, ei ole selles ju mingit erinevust lahingurühmast.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

soesilm kirjutas:Juhani - minu arvates peab siss (loe: stay behind forces) ründama tagalat. Kui nad esimese esheloni lahinguüksustega mõõtu võtavad, ei ole selles ju mingit erinevust lahingurühmast.
Õige!

Sissid ründavad peamiselt tagalat.

Aga külgmiinide ja distantslõhkeseadmetega nad võivad ohutult kurnata ka lahingüksusi.

Ca. 30 m kaugusel teest on miin või miine - vaenlasel on neid väga raske avastada.

Ca. 500 m kaugusel istub hästi maskeeritud augus siss ja vajutab nupule kui näiteks juhtimissoomuk või raadioauto on miini kohal.

Tulles teema juurde tagasi. Soomlased ümberpiirasid aastal 1944 kaks Soome tungivat vene diviisi (176.D ja 289.D) ja võtsid nende diviiside raskerelvastuse endale trofeeks. Soomlaste sissiüksused olid nende diviiside logistika kallal - näiteks leitnant Heikki Nykäneni üksus hävitas vaenlase 30 veoauto tagalakolonni, mis oli viimas suurtükimürske lahingüksustele.

Kolm vene merejalaväebrigaadi (69., 70. ja 3.), tankibrigaad ja pioneeribrigaad püüdsid tulla nendele ümberpiiratud diviisidele appi - aga tulutult. Soomlased jäid võitjaks lahingtandril ja venelased pidid põgenema. Sissitegevusel oli suur osa selles tõrjevõidus.

http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... o_1944.htm
Raido88
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 11 Juul, 2009 15:32
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Raido88 »

Huvitav kui võtta ette üks vaenlase kolonn ja rünnata/kottida pisteliselt alates riigipiiri ületamisest kuni neile ülesandeks antud rindelõiguni jõudmiseni erinevate võitlusgruppide poolt nii päeval kui öösel nii liikumisel kui laagris, siis mitme päeva jooksul vastasvõitleja zombistub (ca vist kolme magamata ööga on valmis) ehk lihtsaltöeldes esmasest võitlusvõimest on alles paremal juhul 75%, sest siis hakkab võitleja tegema juba vigu ei pane enam tähele miine/traate, muutub ohtlikuks ka oma kamraadidele kui automaadi kaitseriiv maas on, mõni söögikord on vahele jäänd jne.!
Sellise võitleja motivatsiooni langus oleks ennast graafiliselt väljendades negatiivne hüperpool ning tema ainus mõte oleks seljuhul saaks siit hullumajast juba koju minema!
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1476
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Raido88 kirjutas:Huvitav kui võtta ette üks vaenlase kolonn ja rünnata/kottida pisteliselt alates riigipiiri ületamisest kuni neile ülesandeks antud rindelõiguni jõudmiseni erinevate võitlusgruppide poolt nii päeval kui öösel nii liikumisel kui laagris, siis mitme päeva jooksul vastasvõitleja zombistub (ca vist kolme magamata ööga on valmis) ehk lihtsaltöeldes esmasest võitlusvõimest on alles paremal juhul 75%, sest siis hakkab võitleja tegema juba vigu ei pane enam tähele miine/traate, muutub ohtlikuks ka oma kamraadidele kui automaadi kaitseriiv maas on, mõni söögikord on vahele jäänd jne.!
Sellise võitleja motivatsiooni langus oleks ennast graafiliselt väljendades negatiivne hüperpool ning tema ainus mõte oleks seljuhul saaks siit hullumajast juba koju minema!
Toimiks suurepäraselt tingimusel, et sissid samal ajal saaksid inimväärselt puhata, toituda ning neid ei kotitaks sissivastase tegevusega. Sissil on vaja teadmist, et pärast seda, kui ta on nädal otsa lõdisenud, näljast ja magamatusest kurnatud ja sissivastastest üksustest tagaaetud, on tal võimalik tõmbuda võitlusalast välja puhkealale ning seal paar-kolm ööd varustust kuivatada, puhata ja taastuda. Teadmine selliste alade olemasolust, selliste puhkuste rutiinsusest, soojast toidust ja küdevast ahjust on olulise tähtsusega sisside võitlusmoraalile. Ilma sellise võimaluse ja teadmiseta zombistuvad ka sissid üsna kähku.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Madis22 kirjutas: Sissil on vaja teadmist, et pärast seda, kui ta on nädal otsa lõdisenud, näljast ja magamatusest kurnatud ja sissivastastest üksustest tagaaetud, on tal võimalik tõmbuda võitlusalast välja puhkealale ning seal paar-kolm ööd varustust kuivatada, puhata ja taastuda.
Jah. Sissi pole mingi masin - puhata on vaja.

Erilist puhkeala, kus sissi saaks vabalt "suvitada" pole alati käepärast olemas.

Ütlen veelgi, et on vaja juba rahuajal ehitada peidikuid ja punkreid. On vaja harjutada vaenlase sissivastaste üksuste raputamist jälgedelt. On vaja kemikaale koerade vastu. On vaja häid IEDsid tapma jälitajaid. ...
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Postitus Postitas ants431 »

Juhani Putkinen kirjutas:
tolkkk kirjutas:Kodanik Putkinenil ilmselt puudub usk meie regulaarvägedesse. Mulle jääb mulje, et laseme vastasel pikalt sisse tungida ja kui esimesed üksused on Jägala viadukti juures, siis hakkam neid üüratuid tagala kolonne suundmiinidega peedistama :wall:
Vaenlase üksused tungivad nagunii sinna Jägalasse. Kui regulaarväed pannakse otsustavatesse lahingutesse Sinimägedes, Jõhvis ja Rakveres, nii neid ei jätku Tallinna hoidmiseks enda käes kuni liitlasvägede saabumiseni. See omakorda tähendaks, et need liitlasväed ei saabugi.
Kui vaenlane ründab ühte NATO liiget siis ründab ta kõiki. Millega on põhjendatud arvamus, et kui välkrünnakuga kogu eesti vallutada siis on sõda läbi? Võimalik, et abi tuleb lihtsalt hiljem ja vaenlane uuesti lüüakse välja.
Strateegilistel kaalutlustel võib vastutgevus isegi aasta hiljem tulla aga ega see tulemata ei jää.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

ants431 kirjutas:Millega on põhjendatud arvamus, et kui välkrünnakuga kogu eesti vallutada siis on sõda läbi?
Läheb täielikult teemast välja, aga põhjendan ikka natukese.

Vaevalt Venemaa ründab ainult Eestit, vaid püüab jälle korraga vallutada ka Läti ja Leedu.

NATO maaväed, mis oleks võimalik saata vallutama tagasi Baltiat, on väga väikset. Kui sillapea oleks olemas (Tallinn), nii arvatavasti sinna sillapeasse saadetakse varustuslaevu võimsa õhutõetuse kattel. Võib-olla ka NRF või teisi väikseid maavägede üksusi. Aga nende väheste vägede abil oleks võimatu hakata vallutama Baltiat Venemaa käest.

Suuremad väed eeldaks jälle ajateenistuse käikku võtmist ning rohkem kui aastased ettevalmistused. On väga võimalik, et NATO-riikide parlamendid poleks selleks nõus.

Aga kui eestlased kangelaslikult võitlevad ja peavad Tallinna enda käes karjudes liitlasi appi, nii asi on täiesti teine - avalikkuse surve ongi Eestile kasulik ja võib-olla Eesti saa piisava toetuse ja jäägi iseseisvaks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist