Sissitegevus sundis Vene diviisi taganema

[Toivo]

Partisanisõda ehk sissindus on olnud edukas juba aastatuhandeid. Aga kõik taandub sellele, et kui puudub rindejoon, puuduvad ka ründamiseks vajalikud moonavoorid. Kui puudub rindejoon ja vaenlane okupeerib kogu maa, algab põrandaalune vastupanuliikumise tegevus mida saab samuti sissinduseks nimetada. Olgu see siis aktiivne või mitte. Uus ja vallutaja meelne valitsus püüab likvideerida vastupanuliikumist kasutades selleks propaganda vahendeid ja relvaüksusi. Ajal kui metsadesse varjunud või tsiviilkodanikeks maskeerunud vastupanuliikumise tegelased hakkavad oma ellujäämise nimel ründama tsiviilobjekte ja tekivad tsiviilisikutets ohvrid, hakkab kaduma ka rahva toetus vastupanuliikumisele. Siin tuleb teha vahet röövlijõukudel ja sissidel.
Võib-olla oskab tuua keegi ajaloost näiteid, et kindla rindejooneta sõjas tegutsevad sissid või partissanid oleksid ka mingit edu saavutanud.

[Juhani Putkinen]

Minu kindel seisukoht on, et Eesti peab pidama Tallinna enda käes iga hinnaga. See omakorda on võimalik AINULT nii, et sissid kurnavad vaenlase kolonne, mis liikuvad Tallinna suunal.

Kui Tallinn kaotatakse, nii asi on päris p:ses.

Veelgi asi pole täiesti lootusetu juhul kui äge sissisõda käib üle Eesti JA sellest saadetakse pidevalt videosid, pilte ja uudiseid välismaale. Äkki liitlased ikka tulevad appi.

Aga juhul kui Venemaa õnnestub üllatuskallaletungi abil okupeerima jälle terve Eesti ega toimu ägedat sissisõda, nii vaevalt keegi tuleb Eestit tagasi vallutama.

[Heigo]

Lööksin ka sõna sekka. Jätaksime Eesti keeles selle pideva sissimise. Siss tähendab ajaloolises Eesti keeles näiteks ka maanteeröövlit. Soome keelest ja Soome sõjaväelastega on aga sissi tähendust meie tavakeeles muutnud negatiivsest tähendusest positiivseks. Meie inglise keelsed relvavennad on aga arusaadavalt eriti juhmi pilguga meid vaadanud kui mõni vapper võitleja on endale kruusi märjukuse taga endale rindu tagunud ja kinnitanud, et ta siss, mis siss. (siss-sissy: vaste on inglise keeles ka õrnake või õeke ning mõne lõunaosariigi slängis ka j..u).
Sissikompanii või rühma asemel on mõistlik seega kasutada ametlikes paberites terminit "Light Infantry" ehk kergejalavägi. Kuna sissitegevuse näol on tegemist keerulise ja paindliku juhtimisest nõudva võitlusviisiga, mis sageli ei kipu alluma ka standardiseeritud juhtimisprotseduuridele, siis tegemist võib olla tõelise tänapäevase vormikandjast juhi jaoks ka mingi jamaga. Kui korraldada harjutuse "kergejalaväe üksuse tegevus " (mitte kasutades sõna siss), siis eraldatakse ehk ka kamaluga vahendeid...

Kohalikest meestest kaitseliitlastest kergejalaväe üksuse tegevuse eesmärgiks (nimetagu neid, siis sissideks, võitlusgrupiks või jumal teab kelleks) oleks eelkõige ruumitäide, vaatlus ja luure ja rünnakud kergete vahenditega jms tegevus. Selleks sobivad kaitseliitlased isegi kui nad ei kuulu selle 2500 madala pulsisagedusega parima võitleja hulka.
Meenutame natuke 888 ühel mägisel maal. 3-4 BMP-st või BTR-st koosnevad grupid terroriseerisid ja kolistasid ringi laialdasel territooriumil, kus aktiivset lahingutegevust ei toimunud. Selline tegevus külvas paanikat, mille tagajärjeks oli valeinfomatsiooni laialdane levik ja ka vaenlase jõudude võimaliku ülehindamise.
Kui kõhukad ja habemes halliga kergejalaväelased oma tegevusega (väiksemad varitused käepäraste laengutega või käsitulirelvade tuleüllatused) hoiaksid BMP-de ja BTR-de peal uhkeldavad "kangelased" oma tegevusega kenasti soomuse varjus pimedas ja hirmul ning kõrval ja haruteedelt eemal, siis oleks nad oma eesmärgi juba tublist täitnud. Selliseks tegevuseks ei pea kuuluma võitlusgruppi või mõnesse muuse seksikasse üksusesse.

[Juhani Putkinen]

Meie inglise keelsed relvavennad on aga arusaadavalt eriti juhmi pilguga meid vaadanud kui mõni vapper võitleja on endale kruusi märjukuse taga endale rindu tagunud ja kinnitanud, et ta siss, mis siss.

Kahjuks asi on tõesti nii. Nad ei taha kuulda sissidest, partisanidest, guerilladest, jne. mitte midagi.

Üks Georgia kindral soovitas mulle kasutada sõna eriüksus.

No, sissid on ju eriüksuslased oma eriväljaõppega.

Kergejalavägi - no, hea küll, võib-olla omab positiivse tähenduse näiteks seoses sellega, et eestlastest "kergejalavägi" on edukalt tegutsenud Iragis ja Afganistanis. Aga sissitegevus on täiesti eri asi kui kergejalaväe tegevus. Eesti "kergejalavägi" näiteks Afganistanis ei sugugi teosta varitsusi külgmiinidega vaenlase kolonnide pihta, vaid vastupidi püüab üles leida IEDsid.

[Heigo]

Kuule Juhani ärme nüüd kassi värvi pärast vaidle. Lihtsalt kui ma Soome sõduri leiba sõin, siis tavakeeles Sissikomppania (oksaga ebleem on siiani hinges) oli toakaustikus ja ametlikus terminoloogias "Erikoiskomppania".
Struktuuri joonistan mälu järgi siiani peast, "errri ragistavad ohvitserid ja vääpelid" õpetasid selle hästi selgeks.
Ega see kompanii struktuur jänkide keregejalaväe kompanii struktuurist suurt ei erinenud (midagi sellist on ka neil olemas), lihtsalt jänkidel oli struktuuris kerged juhtivad tankitõrje raketid mida teil soomlastele struktuuris ettenähtud ei olnud. Muu oli ikka sama, kõike tassid endaga ise kaasa ning kompanii tuletoetuseks oli 3 MP-d.

[jackpuuk]

Ma saan Juhani väidetest väga hästi aru, aga niikaua kui Eestis pole regulaararmeed, niikaua pole ka mingitest sissidest vähimatki kasu. Need lüüakse lihtsalt hullu koera pähe mättasse. Võetakse Tallinn, võetakse muu, ning ei tule siia mingit Nato toetust.

[Juhani Putkinen]

Kuule Juhani ärme nüüd kassi värvi pärast vaidle. Lihtsalt kui ma Soome sõduri leiba sõin, siis tavakeeles Sissikomppania (oksaga ebleem on siiani hinges) oli toakaustikus ja ametlikus terminoloogias "Erikoiskomppania".
Struktuuri joonistan mälu järgi siiani peast, "errri ragistavad ohvitserid ja vääpelid" õpetasid selle hästi selgeks.
Ega see kompanii struktuur jänkide keregejalaväe kompanii struktuurist suurt ei erinenud (midagi sellist on ka neil olemas), lihtsalt jänkidel oli struktuuris kerged juhtivad tankitõrje raketid mida teil soomlastele struktuuris ettenähtud ei olnud. Muu oli ikka sama, kõike tassid endaga ise kaasa ning kompanii tuletoetuseks oli 3 MP-d.

Soomes on hulgi erinevaid sissiüksusi. Brigaadi koosseisus ühesuguseid, Piirvalve koosseisus teistsuguseid ja Utis õpetatakse veel vähemalt kahte eri sorti.

Ma EI Eestile paku mingit Soome mudelit.

Eestis on kõige olulisem teha lihtsaid varitsusi lihtsate vahenditega - külgmiinide, suundkildmiinide ja distantslõhkeseadmetega. Varitsust valmistab ette kõige rohkem üks jagu, üldiselt pooljagu. Varitsemas on kas üks lahingpaar või ainult üks siss.

See on väga efektiivne võitlusviis. Eestil pole Soome Kaitseväe ressursse, mis on üles ehitatud üle 90 aasta jooksul, ilma vahepealseid katkestusi.

[Juhani Putkinen]

Ma saan Juhani väidetest väga hästi aru, aga niikaua kui Eestis pole regulaararmeed, niikaua pole ka mingitest sissidest vähimatki kasu. Need lüüakse lihtsalt hullu koera pähe mättasse. Võetakse Tallinn, võetakse muu, ning ei tule siia mingit Nato toetust.

Eestil hakkab tasapisi olema üks jalaväebrigaad reservis (kahjuks mitte harjutatud kokku). See on juba "regulaarvägi". Peale selle on isegi pataljone. Nenedega saa kaitsta Tallinnat eeldusel, et selleks valmistutakse ette JA neid toetatakse efektiivselt sissitegevusega. Suurtükiväge on vähe, suurtükke ja miinipildujaid kuidagi jätkub Tallinna kaitseks - aga mujale mitte.

Aga juhul kui puudub tahtmine enda riigi kaitsta, siis ma ei saa aidata.

[Heigo]

Küsimus on ainult selles, milline osa sõduri/kaitseliitlase väljaõppest pühendatakse väikeüksuste taktikale: varitsused, väiksemad rünnakud, luure jms. See kuidas seda üksust nimetada või mis on selle struktuur on juba teine küsismus. Tegevus tugineb ikkagi väikestel gruppidel.

Meie probleem on selles, et me tegelema vaidlemisega, et mis värvi peab olema kass, et see paremini hiiri püüaks. Tõenäoliselt on kõik Eesti kaitseväelased õppinud kuni jaosuuruse üksuseni varitsuste korraldmist jms. Küsimus on pigem filosoofias, selgitustes mida me selle tegvusega soovime saavutada. Peast käis väike mõte läbi, et korraldksime KL maleva baasil ühe "sissiseminari", kus vaidleksime terminoloogia, taktika, millised õppekirjandus on meil olemas, milliseid harjutusi oleme me korraldanud ja muu selline. Ägedamad vabatahtlikud sissid" saaksid, siis teha ettekandeid oma nägemustest. Seminar oleks tõenäoliselt piiratud juurdepääsuga ja vaataksime, mis selle tulemus on? Kes sooviks õlga alla panna? Korraldada võikseme selle aasta teisel poolel. Jätame emotsioonid kõrvale.

[Juhani Putkinen]

Seminar oleks tõenäoliselt piiratud juurdepääsuga ja vaataksime, mis selle tulemus on? Kes sooviks õlga alla panna? Korraldada võikseme selle aasta teisel poolel.

Õlga alla ma ei saa panna, sest elan päris kaugel. Kui selle seminari aeg langeks kokku minu Eestisolekuajaga (kas või sissikursusega umbes samal ajal) nii ma võtaks hea meelega osa sellele seminarile.

Teemast huvitatud isikutest pole puudust minu arvates.

[metssiga]

Ma saan Juhani väidetest väga hästi aru, aga niikaua kui Eestis pole regulaararmeed, niikaua pole ka mingitest sissidest vähimatki kasu. Need lüüakse lihtsalt hullu koera pähe mättasse. Võetakse Tallinn, võetakse muu, ning ei tule siia mingit Nato toetust.

Ah et Eestis pole regulaararmeed? Aga, kas sa jackpuuk, mitte per..e ei taha minna? Mina soovitaksin sind küll otse sinna.

[metssiga]

Küsimus on ainult selles, milline osa sõduri/kaitseliitlase väljaõppest pühendatakse väikeüksuste taktikale: varitsused, väiksemad rünnakud, luure jms. See kuidas seda üksust nimetada või mis on selle struktuur on juba teine küsismus. Tegevus tugineb ikkagi väikestel gruppidel.

Siin on jälle üks "väikestest gruppidest" lugenud ja välja mõtelnud mees - auu! moded, kas sellist ilmselgelt lollust ei saaks elimineerida militaar.net'ist

[kaur3]

Heigo kirjutas:

Peast käis väike mõte läbi, et korraldksime KL maleva baasil ühe "sissiseminari", kus vaidleksime terminoloogia, taktika, millised õppekirjandus on meil olemas, milliseid harjutusi oleme me korraldanud ja muu selline. Ägedamad vabatahtlikud sissid" saaksid, siis teha ettekandeid oma nägemustest. Seminar oleks tõenäoliselt piiratud juurdepääsuga ja vaataksime, mis selle tulemus on? Kes sooviks õlga alla panna? Korraldada võikseme selle aasta teisel poolel. Jätame emotsioonid kõrvale.

See oleks suurepärane idee. Eelduseks on see, et kohale tulevad haritud ja ilma näinud mehed. Kui kohale tulevad teistsugused mehed, siis on tegemist mõttetu üritusega. Ma soovitaksin tuliselt viia see üritus ikka kõrgemale tasemele kui üks KL malev ja kaasama peaks välismaa esinejaid. Esinema peaks mehed, kes suudavad analüüsida erinevate armeede sisside, light infantry, special operations, kampfguppen'ite jne tekkepõhjuseid, tegevuskeskkonda, kelle vastu võideldi jne ning sellest kõigest proovida sünteesida meie oludele vastava mudeli. Kui kohale tulevad vaid üht maailmapilti esindavad mehed, siis peab moderaator olema rauast närvidega, et üritus laadaks ei läheks.

[metssiga]

Heigo kirjutas:

Peast käis väike mõte läbi, et korraldksime KL maleva baasil ühe "sissiseminari", kus vaidleksime terminoloogia, taktika, millised õppekirjandus on meil olemas, milliseid harjutusi oleme me korraldanud ja muu selline. Ägedamad vabatahtlikud sissid" saaksid, siis teha ettekandeid oma nägemustest. Seminar oleks tõenäoliselt piiratud juurdepääsuga ja vaataksime, mis selle tulemus on? Kes sooviks õlga alla panna? Korraldada võikseme selle aasta teisel poolel. Jätame emotsioonid kõrvale.

See oleks suurepärane idee. Eelduseks on see, et kohale tulevad haritud ja ilma näinud mehed. Kui kohale tulevad teistsugused mehed, siis on tegemist mõttetu üritusega. Ma soovitaksin tuliselt viia see üritus ikka kõrgemale tasemele kui üks KL malev ja kaasama peaks välismaa esinejaid. Esinema peaks mehed, kes suudavad analüüsida erinevate armeede sisside, light infantry, special operations, kampfguppen'ite jne tekkepõhjuseid, tegevuskeskkonda, kelle vastu võideldi jne ning sellest kõigest proovida sünteesida meie oludele vastava mudeli. Kui kohale tulevad vaid üht maailmapilti esindavad mehed, siis peab moderaator olema rauast närvidega, et üritus laadaks ei läheks.

Aga mis Alu koolis toimub? Või see kõik, mis KL väljaõppes pakutakse, on mingi jama ja tahaks ikka mingit Schwartzeneggeri värki saada??

[kaur3]

Metssiga, vastan Sulle ausalt. Ma ei tea mis Alu koolis toimub, kuid kui ma vaatan kasvõi siin foorumis, et mida kirjutavad suutükiväelased, pioneerid, kaitseliitlased jne, siis mul on jäänud mulje, et neist igaüks elab kusagil oma väljaõppe maailmas. Eesti ohvitserid on väga suures ulatuses saanud oma väljaõppe kusagil konkreetses riigis, kus see konkreetne väljaõpe on osake suurest masinavärgist. Koju naastes hakatakse seda väljaõpet kopeerima ja kui keegi ütleb kõrvalt, et kuulge kes teil neid ja neid asju teeb (kõrgema taseme üksuste töö), siis tõmmatakse piltlikult öeldse luugid kinni ja hakatakse süüdistama kaitsetahte õõnestamises.

Ma ei räägi mingitsest filimikangelastest, vaid sellest, et loll õpib enda vigadest ja tark teiste omadest. Teistel on ka igasuguseid õppetunde ning nendest tuleb välja noppida need, mis sulle sobivad nii, et sa saaksid ise vastata paljudele elementaarsetele küsimustele. Näiteks kes hoolitseb sinu varitsuses haavata saanud lahingpaarilise eest, kelle käest sa tellid tuld, kuidas sa sissina saad oma peidiku täita peale esimest nädalat, kuidas on korraldatud side jne jne jne.