www.militaar.net

te omate kindlasti palju kogemusi sissimisest, nii paberiga kui ilma, aga ma ei jaga küll seda siinkõnelejate ideed paberilahendustest.
mina olen aru saanud, et niiskus ongi ainult sissi all ja peal ja ümberringi ja enam-vähem koguaeg.

Kindral Ilmola töö Soome sissinduse arendamisel on märkimisväärne, kellel keeleoskust piisab, on soovitav seda viidatud raamatut lugeda. Soomlased testisid ka igasugu odavaid vahendeid, näiteks niiskusekindla sodiga immutatud paksust jõupaberist magamiskotte, need olid vaesel ajal ajakohased lahendused, kuid paber vettib ikkagi sulailmaga väga kiiresti läbi. Tänapäeval on sissi põhiline varustuse element peale heade saabaste Jerven Fjelldjuken vms, millest siis varjualust, magamiskotti või vihmakeepi sättida. Sellise hind on siis mõnekümnest paarisaja euroni ja kaal 1 kilo kanti. Oluline, et oleks veekindel ja alumiiniumist aluspinnaga, mis siis takistab kehasoojuse kaotamist.

Juhul kui Leol või mõnel teisel foorumiliikmel on Jerveni Fjelldukiga kogemusi (plussid, miinused, mugavustemperatuur jne), siis palun vahendage neid selles teemas.

Post scriptum (ei ole reklaam)! Matkaspordis on müüa Jerveni analoog - Hellsporti Fjellduk X-trem Flex. Tundus mõõtmetelt pisut liiga suur olevat.

Kas ma saan õigesti aru, et fjellduk on põhimõtteliselt pontšo koos sooja voodriga, millele on tänapäevaseid tulesid-vilesid juurde lisatud, mis teevad selle kandmisel mugavamaks? Asi mis ideepoolest peaks asendama vihmaülikonda, tarpi ja suvist magamiskotti. Teades, et eelpool nimetatute sõduri seljakotist eemaldamiseks peab mehi ja lähemat käsuahelat vaat et välikohtuga ähvardama, kas on üldse mõistlik seljakotti seda lisaraskust juurde võtta?

Eelpool mainitdmud vidin-vudin on väärt meie oludes. Testinud, katsunud ja tunda saanud meie tingimustes.

Baasmudel on põhimõtteliselt maskeerimismustriga keep, millel on sees metallivärvi kate soojusisolatsioonina, teistel mudelitel on ka soojendav vooder sees, kuid baasmudelil ei ole. Plusskraadidega kannatab täiesti sees magada riided seljas, nii et lühema retke jaoks ei ole mõtet kotti kaasa tassida. Selle keebi trikk ongi selles, et sellest saab lukkusid erinevalt kokku tõmmates erinevaid asju ehitada ja ta on piisavalt vastupidav militaarturismiks. Koormakile varjualuse ehitamiseks on küll veekindel ja väga odav, kuid puruneb kergesti, samuti ei ole Soomes müüdav kosmosetekk eriti vastupidav, kui see kokku voltida, siis hakkab murdejoontest kiiresti metallikiht eralduma ja kile ise murduma. Ei ole kuulnud, et keegi oleks normaalse kasutamisega suutnud Fjelldjukeni katki teha. Mulle ta igatahes meeldib, sest võimaldab kantavat koormat vähendada. Kui autoga ringi tiksuda ja sealt mõned meetrid positsioonile astuda, nagu see ka KLis pahatihti käib, siis on põhimõtteliselt ükskõik, mida kaasa tassida seljakoti mahutavuse piires. Kui on jalgsi vaja visata siit kuni teisipäevani, siis hakkad kiiresti vihkama iga asja, mida kriitiliselt vaja ei ole, kuid mis sai lolli peaga kaasa pakitud. Ise viskasin kiiresti minema Rootsi terastermose ja võtsin selle asemel Briti 0,7 l mahutava veekeetmise topsi koos alusega. Sellega saab toidupakis sisalduva või kohvivee kuumaks ajada ja metsas rohkemat vaja ei ole, ning kaaluga oled üle 1 kg võidus. Ega tõsised patrullihundid illmaasjata hambaharjade varsi ja ja tuletikkusid pooleks lõiganud, iga liigne asi metsas on kurjast.

Tšetšeenia metsavendadest lugu.
http://maailm.postimees.ee/4239841/tset ... le-peavalu

Jutt sissindusest pikemal perspektiivis on jama. Eesti külades pole toitu.

AKKAB peale ...
Täna on külaelanik rikkam kui 1940ndate lõpus.
Ja siss ei peaks küla arvelt elama. Ega metsavendadel ka väga ei õnnestunud.

Toitu on enam kui piisavalt. Statistikaameti andmetel Eesti toodab loomseid saadusi 1,4x ja teravilja 4,5x rohkem, kui me tarbime. Vaid kartuli ja köögivilja tootmine on enam-vähem tarbimisega võrreldavas koguses, kuid päris palju kasvatatakse viimaseid mitte toodanguks, vaid omatarbeks ning viimane, kuna seda ei deklareerita, ei leia statistikas kajastamist.

kui just peidikutes pole varusid ja nälg hakkab näpistama, siis talupojamõistus ütleb:

1 mees=min 1kg mingit toitu päevas, eriti kui mees on tegevuses, näiteks üritab riiki kaitsta.
see teeb minimaalselt ca 50kg päevas rühmale, s.o 1,5 tonni mingit toitu/ 1 kuu jooksul/rühm.

ehk siis sissikompanii võiks saada 4-5 tonni kuus mingit lõuatäidet, minimaalselt.

No ma ei tea kert122, kas ikka nii palju on vaja ... kuid ...

Loen arhiivis NKGB ülekuulamispotokolle ja mis ma näen ...
Osvald Raadik olevat 1948 aastal talveks vedanud oma soosaare punkrisse 3 hobuse vankri koormat jahu ja 5 koormat kartulit. Punker oli neil 4-5 inimesele, kuid arvestusega, et saavad talvel mõne teise grupi enda juurde võtta, kui nende punker avastatakse. Avastatigi. Talvitusid lõpuks 9 inimesega.

Tema sõber Ain Tänav rääkis aga 1949 aasta sügisel ühele toetajale, et neil pole sel talvel toiduga probleeme. Neil on suur toiduvaru talveks ja ainuüksi liha on ... 6 tonni! Gruppi kuulus 5-7 inimest. Ja punker oli ka päris suur. Õigemini oli neil lausa 3 punkrit. Neist ühest olen ma 67 aastat hiljem välja kaevanud 2 ämbrit kartuleid. Vähemalt ämbri jagu on veel maas. Need kartulid jäid söestunult sinna 1950 aasta 25st märtsist. Märtsis oli veel kartulit küll! Kindlasti oli neil veel pähkleid ja kolme liitrine potitäis ... hakkliha? Vähemalt 24.märtsi õhtul laenas üks punkrielanikest hakklihamasina. Ma pole kohtuekspertiisi seda massi veel viinud.

1950 aastal kiitles Osvald Raadik, et neil on terved laod kaupadega. On sitsi ja kalevit, võid ja erinevaid veine. Seda kõike hoiti oma punkrites ja peamiselt toetajate taludes.
Tuleb kuidugi tunnistada, et kollaborantide ja kolhooside lehmi ja lambaid, oli sel ajal piisavalt ripakil. Täna on "ripakil" Coopid ja Selverid

See kõik on siiski pigem meeleolukas kirjeldus metsavenna elust, mitte õpituvastus.

Kas Coop ja Selver sõja ajal ka varustatuks jäävad on küsimus. Loomulikult saab omanikud välja vahetada ja kaubaketiks "Narod või Druzhba" panna. Konflikti korral tormab enamus poodi ostma, mida iganes, mida raha eest saada on. Kas võimalik vastane hakkab neid ka varustama? Lepingud ju enamus lääne suunal tehtud ja järelvedu käib igapäevaselt. Muidugi analoog on DNR-i ja LNR-i näol näha. Eestis oli vist kaubavedudega(ka rahvusvahelised veod) tegelemas üle 5000 auto igapäevaselt.

toiduainete kogusest:
kergpakid on väga toredad asjad, kui neid jagub piisavalt ja kui neid jõutakse peidikutesse piisavalt ladustada, siis on muidugi väga seff.
siis ei olegi muud, kui muud varustuseklassid samamoodi ladustada aegsasti, ja ongi korras, vastane peab tõsiselt mõtlema hakkama, mingid massinad võivad üle puulatvade lendama hakata.
muidugi, kui väljaõppinud sisse on piisavalt....


Need coopid ja selverid võivad pädeda alguses ilmselt, aga kui juba siss on jäänud vastase selja taha mitmeks ajaks ja seal on vastase siseväed oma tsekkpointide ja asjadega, siis ilmselt enam nii lihtne asi pole, siis ei pruugi ulatuda ka enam omade käed sissini, aga siss peab alal aktiivne olema, selleks vajab ta varusid, mille najal elada ja vastasele meelde tuletada, et veel ei tasu ennast päris lõdvaks ka lasta.See on lihtne fakt.

sissi varustamine on teema, ta ei saa kõike ise teha, kui ta hakkab ise oma kõhu eest hoolitsema, siis muutub kogu sõjapidamine koriluseks ja illegaalseks jahipidamiseks, ja siis ei ole sellest tegevusest küll üldises lahingpildis mingit kasu.
ja pealegi, toit toiduks, üks ütleb, et külast saab, okei, saab siis tonni kartuleid, aastaks jagub, korras.
aga on veel palju palju muudki, mida enam külast ei küsi, aga see selleks.

aga ma olen kindel, et kuskil on selle peale mõeldud, et sissidel oleks õigel ajal vahendeid,millega oma kodumaad tumedal tunnil kaitsta.