Eesti looduses välisabita ellujäämine
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Artikkel Dagestani pühasõdalaste tähelepanekutest sissi riietuse kohta: http://vdagestan.com/?p=7509
Eriti tähelepanuväärne tundub olevat koost suusariietus + maskeerimiskombinesoon. Tüüpide madala intensiivsusega sissimine näeb ette regulaarset tsiviilühiskonda sulandumist. Pikemas perspektiivis oluline kogemus...
Eriti tähelepanuväärne tundub olevat koost suusariietus + maskeerimiskombinesoon. Tüüpide madala intensiivsusega sissimine näeb ette regulaarset tsiviilühiskonda sulandumist. Pikemas perspektiivis oluline kogemus...
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Iseenesest jah hea mõte kanda seljas tsiviilriideid ja nende peal kergeid maskeerimisriideid. Vajaduse tekkides viskad kiirelt maskeerimisriided seljast peidikusse ja oledki kohe tsiviilriietes. Samuti on tähelepanuväärne mobiilsuse rõhutamine - meil siin tundub raske seljakott justkui iseenesestmõistetav asi olevat. Eesti looduses välisabita ellujäämisega see jutt aga väga otseselt enam seotud ei ole .
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40218
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Oi oi oi, kui nüüd mõne asutuse juristid seda juttu loeksid
Mulle tehti kunagi üsna veenvalt selgeks, et kui ka vastane sõjapidamisreegleid ei jälrgi, siis Eesti on lausa kohustatud seda tegema, sest võiduka sõja lõpus on suur tribunal, kes sõjakurjategijad võlla tõmbab. See, et me sedasi enda eelistest ise loobume, ei pidavat olema oluline, sest sõda peetakse liitlaste jõududega. Tõsijutt.
Mulle tehti kunagi üsna veenvalt selgeks, et kui ka vastane sõjapidamisreegleid ei jälrgi, siis Eesti on lausa kohustatud seda tegema, sest võiduka sõja lõpus on suur tribunal, kes sõjakurjategijad võlla tõmbab. See, et me sedasi enda eelistest ise loobume, ei pidavat olema oluline, sest sõda peetakse liitlaste jõududega. Tõsijutt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Ega ikka ilma välisabita pikalt ei toimeta. Ellu ehk isegi jääb, kui põllult kartuleid varastada ja kalal püüda. Kogu see raadioteema on suht mõtetu. Sissimise point Eestis jääb ikka sinnakanti, et aeg ajalt on vaja tsiviil selga tõmmata ja sedakaudu abi ja infot otsida. Mobiilsus on mõnedel hetkedel oluline ja hädavajalik, surnud vastane ei kobise, et vot raisk, tal olid tsiviilriided seljas. Kui ikka võtad tsiviilina miski vaatlusposti maha, siis ei tea pärast keegi, et tegu oli ebakonventsionaalsete terroristidega. Olgem ausad, esimese paari nädala jooksul EI ole vastasel üldse mingit erilist huvi hakata metsas üksikuid sisse taga ajama. Tehakse ikka korralikku terrorit linnades ja luuakse uus valitsus. Peale seda on juba ajaloost teada tuntud tõde, et küll siis juba omad hoolitsevad, et metsas sitt oleks. Hr Putkinen küll kiidab seda Trangiat, aga..ei tööta ka see ju ilma kütuseta, noh tärpentini annab ju metsas kõrvetada, aga kui palju see tekitab suitsu ja kui palju võtab aega? Lisaks on hetkel meie peidikutes ikka piiritus, mida Trangia ei toimeta. Kokkuvõtteks, ilma tsiviilis käimata me hakkama ei saa.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Peidikud on hädavajalikud, ilma neid ei tule sissimisest mitte midagi välja.
Peidikutes peab olema ka piiritust (nimelt õiget piiritust, mitte mingit terpentiini) trangia jaoks - rääkimata paljudest teistest tõhusaks sissitegevuseks vajalikest asjadest.
Peidikutes peab olema ka piiritust (nimelt õiget piiritust, mitte mingit terpentiini) trangia jaoks - rääkimata paljudest teistest tõhusaks sissitegevuseks vajalikest asjadest.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Kui siin kõik vajalik lahti rääkida mis vaja ja mis mitte a la distantsseadmed ja muud miinid jne. jne., siis...edasi...
...ma viskaks kinda naabrile järeleproovimiseks
Ja siis peale seda edukat toimetamist, naabri hävingut oma suitsus , tahan loorbereid lõigata ja et järeletulev põlv ei peaks sama jura enam läbi tegema vaid... Kes jagab saab ise aru
Suurem maa-ala ehk Suur-Eesti... kuidas nimetada sest mis neist lätlastest ja leedukatest ikka suurt arvata kui esimestena ordu ees lömitasid
...ma viskaks kinda naabrile järeleproovimiseks
Ja siis peale seda edukat toimetamist, naabri hävingut oma suitsus , tahan loorbereid lõigata ja et järeletulev põlv ei peaks sama jura enam läbi tegema vaid... Kes jagab saab ise aru
Suurem maa-ala ehk Suur-Eesti... kuidas nimetada sest mis neist lätlastest ja leedukatest ikka suurt arvata kui esimestena ordu ees lömitasid
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Nagu selgub võib sissile saatuslikuks osutuda ka nö tundmatu laskemoon: http://www.nytimes.com/2012/10/20/world ... .html?_r=0
(tegemist ei ole offtopikuga...)
(tegemist ei ole offtopikuga...)
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Nagu selles videolõigus ka juttu oli, kasutasid taganemisel mahajääva lahingumoona saboteerimist või spetsiaalselt selleks valmistatud moona mahajätmist mitmed sõdivad riigid.
Osalenu väitel oli isegi N. Liidu meistrivõistlustel jahilaskmises sellist alatut võtet kasutatud. Sellele oli küll õnneks sabotööri lohakuse tõttu jaole saadud.
On saboteeritud ka relvi. Kalašnikovi automaatide päraplaadi all, kus käib puhastusvahendite pinal, on olnud lõhkeseadeldis, mis relva tagasilöögist või päraplaadi eemaldamisel plahvatab.
Seega tasub trofeemoon ümber laadida ja trofeerelvast sooritada esimesed lasud "Tootsi kombel".
Ja see käis laskurrelvade kohta, suurema moona juures on ka võimalusi rohkem.
Osalenu väitel oli isegi N. Liidu meistrivõistlustel jahilaskmises sellist alatut võtet kasutatud. Sellele oli küll õnneks sabotööri lohakuse tõttu jaole saadud.
On saboteeritud ka relvi. Kalašnikovi automaatide päraplaadi all, kus käib puhastusvahendite pinal, on olnud lõhkeseadeldis, mis relva tagasilöögist või päraplaadi eemaldamisel plahvatab.
Seega tasub trofeemoon ümber laadida ja trofeerelvast sooritada esimesed lasud "Tootsi kombel".
Ja see käis laskurrelvade kohta, suurema moona juures on ka võimalusi rohkem.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Tegelikult näiteks vene 152 mm mürsk on väga suurepärane asi sisside käes. Aga muidugi on vaja kindlaks tehe, et selle kasutusele võtmine on piisavalt ohutu - mitte sisside hävitamise ettekäändel maha jäetu.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Ja ei anna mulle see detektorvastuvõtja ehitamise teema mitte rahu. Sai täna natuke kapis sobratud (=vaenlase territooriumil luurel käidud) ja ühe riiuli kõige tagumisest nurgast (=võsast prügihunnikust) leitud sellised juhtmejupid:OnuEnn kirjutas:
aga detektorvastuvõtja ehitamine on lahe tegevus.
Ehk siis 8-sooneline kaabel. Paraku on iga jupi pikkus ca. 75-80 cm. Kui need kokku ühendada ja ümber paberkäterätiku pappsüdamiku või tühja pudeli kerida, kas selline pool töötaks? Kas oleks üldse mõtet üritada või peaks traat tingimata ühes tükis olema?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
"Kas oleks üldse mõtet üritada või peaks traat tingimata ühes tükis olema?"
ei pea ühes tükis olema. sektsioneeritud (väljavõtetega) pooli puhul tuleb niikuinii iga natukese maa tagant traati katkestada ja kokku siduda.
pildil paistab miski 5 juppi. võttes ühe pikkuseks 75cm saame kokku 5x0,75x8=30m traati. sellega saab ca 5cm läbimõõduga alusele 200 keerdu. seda on rohkem kui maa ja ilm. kesklaine puhul piisaks ehk ca 60-80 keerust, lühilaine puhul veel vähemast.
ja nagu sellest oleks veel vähe, ehituskirjeldus sama lihtsale aga kordades tundlikumale regeneratiivvastuvõtjale: http://www.qsl.net/pa2ohh/05simrx.htm
samalt lehelt http://www.qsl.net/pa2ohh/ leiab veel teisigi lihtsaid ja geniaalseid konstruktsioone.
ei pea ühes tükis olema. sektsioneeritud (väljavõtetega) pooli puhul tuleb niikuinii iga natukese maa tagant traati katkestada ja kokku siduda.
pildil paistab miski 5 juppi. võttes ühe pikkuseks 75cm saame kokku 5x0,75x8=30m traati. sellega saab ca 5cm läbimõõduga alusele 200 keerdu. seda on rohkem kui maa ja ilm. kesklaine puhul piisaks ehk ca 60-80 keerust, lühilaine puhul veel vähemast.
ja nagu sellest oleks veel vähe, ehituskirjeldus sama lihtsale aga kordades tundlikumale regeneratiivvastuvõtjale: http://www.qsl.net/pa2ohh/05simrx.htm
samalt lehelt http://www.qsl.net/pa2ohh/ leiab veel teisigi lihtsaid ja geniaalseid konstruktsioone.
- Manused
-
- regen.jpg (63.68 KiB) Vaadatud 3562 korda
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Suht huvitav venekeelne materjal Dagestani islamisisside (sõjalisest) struktuurist: http://vdagestan.com/?p=8265 ; nagu näha on midagi väga valesti läinud, kui siss jääb ilma "välisabita". Ilmselt oleks sarnane struktuur kasutatav pikaajalise okupatsiooni korral ka meil.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Täieliku pikaajalise okupatsiooni korral on väga tähtis, et "ei ole struktuuri". Üks sissi tunneb võib-olla ainult kaks sissi peale enda.
Tegelikult struktuuri peab muidugi olla olemas, aga salajane struktuur. Seega ühe mehe piinamisega väga suurt info mahtu kätte ei saa.
Tegelikult struktuuri peab muidugi olla olemas, aga salajane struktuur. Seega ühe mehe piinamisega väga suurt info mahtu kätte ei saa.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Kindlasti on Sul õigus Juhani. Küsimus ongi ju selles, milline oleks arukaim struktuur, et pikaajalise vastupanu korral tagada sissile (minimaalne?) vajalik abi ning info, et säilitada võitlusvõime ning võime rünnata vastase olulisi sihtmärke. Kusagil on alati kompromiss. Elades omaette vaid endale teada olevas metsapunkris ning saades abi vaid ühelt abistajalt, on siss küll suhteliselt "krüpteeritud" ent ei oma samas piisavat teavet, et rünnata okupantide kõige tundlikumaid objekte ja isikuid. Samuti kaotab ta pinna kohe, kui abistajaga peaks midagi juhtuma. Ülallingitud islamistide sissistruktuur tundub olevat suhteliselt dünaamiline ja kaasab sissitegevusse nii legaalseid, kui illegaalseid võitlejaid. Dagestani islamisissidele on iseloomulik, et aegajalt metsas tegutsevad mehed "legaliseeruvad" ning puhkavad kusagil turvakorterites. Samas on see loomulikult suur oht. Vene ja Dagestani meedia kohaselt toimub enamik venelastele edukaid hävitusoperatsioone just ennast asulates varjavate sisside vastu.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Sissidel on täieliku okupatsiooni korral vähemalt sada häda.
Üks häda on varustus näiteks toidu ja miinide näol. Minu kindel seisukoht on, et selleks ainukene reaalne lahendus on peidikud, peidikud ja jälle peidikud. Sellele, et keegi heatahtlik isik varustaks sisse toiduga EI tohi arvestada.
Muidugi oleks väga mugav vahepeal sissidel jalutada mõnesse asulasse pesta ennast korrralikult ära dussi all, süüa koht täis head ja paremad, vahetada puhas aluspesu, jne. Aga kahjuks see on jälle unistus mis maksab tegelikkuses elu. Ka selleks on vaja valmistuda ette juba rahuajal. Oma punkri.
Üks häda on varustus näiteks toidu ja miinide näol. Minu kindel seisukoht on, et selleks ainukene reaalne lahendus on peidikud, peidikud ja jälle peidikud. Sellele, et keegi heatahtlik isik varustaks sisse toiduga EI tohi arvestada.
Muidugi oleks väga mugav vahepeal sissidel jalutada mõnesse asulasse pesta ennast korrralikult ära dussi all, süüa koht täis head ja paremad, vahetada puhas aluspesu, jne. Aga kahjuks see on jälle unistus mis maksab tegelikkuses elu. Ka selleks on vaja valmistuda ette juba rahuajal. Oma punkri.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist