www.militaar.net

Olen 2007 aastakäigu ajateenija ja meil ellujäämiskursuseid ei olnud. Enamus õppuseid kujunes meil sissisõja sarnaseks ürituseks, kuid alati oli olemas tagala. Söök tassiti kandikul kohale ja varustuseauto oli alati kuskil lähedal olemas.

Nüüd, natuke hiljem, tsiviilina, on tekkinud uuesti huvi - millised võimalused on lumistes oludes eesti looduses vastu pidada? Suvi kestab ainult paar kuud, kuidas talvel hakkama saada?

Mida süüa?
Kuidas liha saada?

Männiokka tee on ära joodud ja hundinuia juurt matsutasin peale, mis edasi saab?. Seljakotti pole, on koduvõtmed, mobiil, 100 krooni ja tsiviilriietus ja sõduri taust, soov oma üksuse juurde jõuda mingi hetk. Arvestades et mobilisatsioonipunkt on segi pommitatud ja vaenlase sõdurid löövad pealinnas uksi maha, otsivad kodusid läbi. Linna minek on välistatudsõnaga, mingeid suitsusignaale ma ei saada, olen sõdur ja varjun.[/b]

Seljakotti pole, on koduvõtmed, mobiil, 100 krooni ja tsiviilriietus ja sõduri taust, soov oma üksuse juurde jõuda mingi hetk

Kui sul on kindel siht kuhu minna siis pole nagu väga vigagi.
Eestimaa pole Siber ja metsas vastupidamisega on kirjeldatud situatsioonil vähe pistmist, sest antud olukorras on edu pant kiire liikumine.
Liigud öösel, juhusliku trantspordiga kõrvalisi teid pidi, väldid kontakti vaenlase jms ebaselge elemendiga. (hüppad teelt kõrvale, pikali, kui kedagi sellist näed).
Liikumisvahendiks jalgratas näiteks (enda oma või "laenad").
Võibolla ka näiteks tuttava või juhuslik auto, kaubarong jms olenevalt olukorrast
max 48 h võid enam-vähem mistahes Eestimaa punkti jõuda, mis tähendab, et söögi ja öömaja peale aega ei kuluta
100 krooni sobiks ju tulehakatuseks, mobla aku pealt saaks lõkke põlema.
(Kuid selleks pole sul aega)
Oled tsiviilis, relvata dokumendid korras - kinnikukkumisel on šanss, et sind fataalselt miski ei ähvarda.
Kui sul aga kuhugi minna pole - siis puudub ka idee metsa hige vaakuma ronida.
Oma asju tuleb ajada just linnas (see on kaa mets ju - ainult natuke teistmoodi)

Algus on hea, isegi huvitav.

Selleks et ellu jääda, on kõigepealt vaja relva. Millist, sõltub paljudest asjaoludest, kuid kindlasti sellist millest jõud ja mõistus üle käib

Kui iseenda julgeolek on tagatud, tekivad järgmised mured.
Nendele Sa täna mõelda ei oska ja kogu hädakisa toidust ja üleelamisest taandub tahaplaanile hoopis teistsuguste muredega...

terv
o

Samas võid ka eeskuju võtta oma esiisade lihtsast tarkusest - tuleb vaenlane maale, mine metsa või soosaarele ja ära niisama ringi rapsi nagu mõni metsaline. Meie rahvatarkus on olnud alati: tark ei torma! Milleks peaksid hakkama mööda Eestit ringi sõitma või trügima linnadesse, mis on vastase kontrolli all? Enne kui männiokastest teed hakkad keetma mõtle parem sellele, et Eestimaa pole mitte tühi ja paljas nagu mingi stepp ja häid inimesi on kõikjal .

häid inimesi on kõikjal , aga nende inimeste enda huvides on, et metsast ei tule mingi porine tüüp süüa ja öömaja kerjama. piisab e relvaga vaenlane ilmub trepile , soomuk eemal põrisemas ja juba nad kituvad et vot see päev see kellaaeg üks tüüp ilmus sellest metsatukast ja naaksus leiba ja leiva peale võid ja siis passis kaks tundi saunas kah veel. enne kui punaste põskede ja täissöödud kõhuga uuesti metsa kadus.

ILMA VÄLISABITA on märksõnad. ma tean et eesti aladel elati kunagi agraarühiskonna reeglite järgi - see peaks võimalik olema ka tänapäeval.

relva omamine on valmisolek kontaktiks. kontakt võib tulla kohe, võib tulla homma. vb passid nädal aega kuskil teeservas , enne kui vaenlane ilmub. kõik see aeg sa tahad süüa ja juua.
arvata võib et sõja algusetappides ei oma vaenlane erilist kontrillo meie metsaste alade üle. see kontroll saabub alles hiljem. esialgu on tegemist juhuslike patrullide ja muu sellisega. pikali hüppamine, maskeering, liigu 5m ja siis kuulata, kõik see aitab vältida totakat surmasaamist.

mind häirib mõte, et metsa minek võrdub räige katsumusega - me oleme loomad ja looduses on vastused meie vajadustele. ku mingi põder ja kits elavad eesti talve rahulikult üle ja koguvad pekki ka kintsu peale, siis peaks see olema jõukohane ka mõtlevale inimesele

ma toon suvalise näite:

kui paljud teist teavad et pajukoortes sisaldub atsetüülsalitsüülhapet ( aspiriin). ehk siis pajukoorte närimine vaigistab peavalu.

rabatingimustes kasvav huulhein on väga hea antiseptik ( kuulihaavade desinfitseerimine)

vastused sõduri küsimustele on lähemal kui kaks söösthüpet. lähemal kui lähim asustus või rühma meedik.


ma ootan et inimesed suunaks mingite materjalide juurde, räägiksid enda kogemusi jne. nii et lõpuks ma saaks enda jaoks mingi plaani kokku panna ja siis seda tln lähedastes metsadest maikuus proovida.

kui sõdur suudab ennast eestis mistahes ilmatingimustes kehtestada, oskab hiilida ja une pealt kägistada vms, siis pole ka esimene isiklik kalashnikov eriti kaugel..?

mind häirib mõte, et metsa minek võrdub räige katsumusega

Kiviaja kütid ja korilased elasid ju kuidagi.
Teoreetiliselt on ju võimalik - ainult ma kahtlen väga kas tänapäeva inimene oma teadmistega suudab kompenseerida esiajaloolise küti vilumust.
Põhiline, et sel pole ju mõtet.
Sõja loogika on võtmise (röövimise kui soovite) loogika

...ma ootan et inimesed suunaks mingite materjalide juurde, räägiksid enda kogemusi jne....

Näib, et ka siin teemas hakkab valdavaks muutuma kaaseagne "metsavenna" ja "sissi" ettekujutus - paraku on see reaalsusest tõenäoliselt väga kaugel.

Soovitada? Üks väheseid mida võiks, on raskesti kättesaadav:
"Hirm võitlusvõimet mõjutava tegurina..." KSK lõputöö, ERA-s, teine ex on ERNA seltsiga seotud isiku valduses minu andmetel...

Mõtle selle üle, enne kui rohtu hakkad närima ja teistele soovitama...

terv
o

tegelt ma ootan et hr. putkinen jne sõna võtaksid. nemad on veel sitemas kliimas kui meie.

metsas elamist saab õppida ainult metsas elades
soovitan kõigile soojalt
elage natukene metsas ilma mugavusteta
ja saate stressist lahti, paljud mured lahenevad
mets õpetab, oska ainult õppida

Lugemiseks http://www.laidoner.ee/projektid/5/tiitel.htm

No ma siis õpetan
Esiteks - kui tuleb metsas elada ja alustada tuleb nullist, siis peab paar inimest rohkem olema kui üksi. Talvel ei suuda sa üheaegselt toitu hankida ja midagi korda saata. Näiteks majutusega läheb aega, lõkkematerjaliga läheb aega, kas midagi peab veel valvama või julgestama?
Teiseks - põhimõtteliselt talvel metsas süüa ei ole! Ärge nüüd hakake! Põhimõtteliselt. Looma püüdmiseks on vaja relva, püünistega püüdmiseks vajad rohkem õnne kui seda liha. Selle aja peale kui õnnestub, oleks jõudnud mitu paremat kohta (kus inimesed elavad) järgi vaadata. Võid süüa habesammalt, kadakamarju vms. Aga lume alt sa naljalt midagi ei leia.
Kui sa oled sõdur, siis pole sul seda jama vaja. Loe eelmisi. Mine esimesse külla ja vaata kuidas sa isamaale kasulik saad olla. Sealt saad tegevust ja süüa. Ka pikaajalise tegevuse puhul ei ole minu arvates mõtet metsale lootma jääda.

Sul peab olema relv. Soovitavalt kas pump või vintraudne jahirelv, kuigi püstol ajab ka asja ära. Kui asi sealmaal, et metsa on vaja minna, jagub neid küllaga, keda lasta, kui vaid padruneid jätkuks. Esimene laskmine tuleb ilmselt kaubanduskeskuse juures, kuhu toiduvaru järele minna.
Teiseks on vaja paari inimest, kes mõtlevad nii nagu sina. Nendega võib eelnevalt kokku leppida, et "päeval, kui sõda algab, kohtume kohas X. Ootame keskööni, kui keegi pole saabunud, siis vaatame, mis teha annab".

Edasi on juba variandid- kas see kõik on selleks, et pere linnast sõjajalust nt tuttavate suvituskohta saada või aktiivset vastutegevust arendada. Mõned ettevamistused oleksid kasulikud.
Kui me räägime perega maakohta varjumisest siis... küttepuud, kauasäilivad toiduained jne. Ilmselt ka mõned kanistritäied mootorikütust (seda peab perioodiliselt, paari kuu tagant uuendama).
Vastutegevuse varud... parem ei hakka rääkimagi.

Metsas on suhteliselt vähe teha, eriti kui mingeid vahendeid selle jaoks varutud ei ole.

Üldiselt jah, on vaja miskeid varusid või nende hankimise viisi. Inimene on aastatuhandeid söönud küpset ja toiteainerikast toitu. Pmst. võimatu on lihtsalt lambist metsa minna ja juurikaid nätsutama hakata.

Ent relv peab kindlasti olema, kasvõi selleks et ei läheks jälle ühegi pauguta...

Paraku söövad ennast paksuks mugavates tingimustes olevad inimesed. Valdav enamus inimestest istuvad näljas ja närivad juurikaid. Paljud ei saa isegi puhast joogivett..

Relv relvaks.. sõdurina tean selle tähtsust.

Kas tõesti peab 2010 aastal hakkama konserve matma, sest muud varianti pole üldse olemas? Kuidagi liiga allaandlik suhtumine. jäetakse mulje nagu metsa minek võrdub vulkaanikaatrisse hüppamisega ja ainult viru keskuses šoppates on võimalik ennast elus hoida. Alati peab mingeid külapoode rüüstama hakkama ja vaenlase tugevaid sõdureid nõrkenuna ründama?

Ma olen üritanud paar korda iseseisvalt 24 tunni kaupa kahe viilu leiva ja poole liitri veega hakkama saada - maastikul liikumine, inimeste ja asustuse vältimine ja siis ööbimine. Paraku toimus tegevus suvel ja liiga lühikest aega, midagi ehitada pole vaja ja füüsiline koormus on liiga väike et mingit suurt toitu väga vaja läheks.

Ühe botaaniku jutust jätsin meelde huvitava fakti et näiteks pajukoores sisaldub sama ainet , mis aspiriinis. Valuvaigisti kasvab igas kraavikaldas.. looduses on rohkem vastuseid, kui keegi küsida julgeb.

Ma ei taha teada, kas eesti looduses on võimalik mugavat ja täisväärtuslikku elu elada, kus on olemas diivan ja soe ahi. Küsimus on ellujäämises. Kindlasti keegi on veel üritanud ja oskab nõu anda.