Kuna paljud siinsetest on kaitseliitlased ja seega potentsialsed sissid sõja korral, siis oleks väga hariv lugeda ja arutada siinkohal taktikalise punase poolt masinatel kasutatavate jalaväe vastaste relva- ja tuvastussüsteemide kohta. Püstitaks siis sellise teemapüstituse, et mida peaks siss teadma enne kui otsustab minna kedagi või midagi teeääres torkima. Märgusõnadeks võiks olla venelaste jalaväevastased tuvastussüsteemid (nt jalaväe vastane radar), soomukite ja tankide kaitsesüsteemid jms, st mida ja kui kaugelt avastab jne.
Konkreetsem küsimus siis mille järgi saab väliselt tuvastada, kas soomukil on peal mingi aktiivkaitsesüsteem. Kas aktiivkaitsesüsteemid Štora ja Arena suudavad segada ainult juhitavaid TT rakette? St kas linnalahingu olukorras nurga tagant Gustiga lastes on kõik eeldused nt ilma aktiivsoomuseta lahingumasin ära kustutada?
Tank, jalaväe lahingumasin, soomustransportöör vs siss
Štora ei tohiks kustit (ega ka Milanit) eriti mõjutada, kuivõrd tema toimima hakkamiseks on vaja laserkiirega ärritajat. Arena puhul muutub oluliseks näitajaks tema reaktsiooniaeg 0,05 sekundit, mis lubab arvata, et lastes minimaalselt kauguselt või nurgatagant, kuhu Arena veel ei näe, võiks CG granaat olla reageerimiseks juba liiga lähedal. Jalaväe vastased radarid toimivad kas liikumisele, soojusele või siluetile. Neist tingitud vaevused ületatavad adekvaatse maskeerimisega. Kui sissil on vedanud ning ta on varustatud vajaliku lõhkematerjaliga ja kauglõhkamisseadmetega, siis ei ole ei tankid ega soomusmasinad talle eriliseks ohuks - 200...500 m kaugusel kaetud punkris kükitavat üksikut sissi, kes masinate vahetus läheduses/all miine lõhkab, ei avastata radariga, ei tõrjuta tema rünnakut aktiivkaitse-seadmetega, ega hävitata ka huupi perimeetrit läbi tulistades. Ka miinidele lõhkamiseks signaali saatvat raadiosaatjat on võimalik kaabli abil distantsilt juhtida, et selle signaal sissile mürsurahet kaela ei tõmbaks.
Štora ja Drošdi (viimaseid vist väga ei kasutata enam - palju omi mehi sai pihta) puhul on iseloomulikuks torni külgedel olevad kastid, mis meenutavad välimuselt horisontaalset suitsugranaadi patareid, Arena puhul suhteliselt suur ja silmatorkav "vaat" torni peal.
Štora ja Drošdi (viimaseid vist väga ei kasutata enam - palju omi mehi sai pihta) puhul on iseloomulikuks torni külgedel olevad kastid, mis meenutavad välimuselt horisontaalset suitsugranaadi patareid, Arena puhul suhteliselt suur ja silmatorkav "vaat" torni peal.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40240
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mina julgen Arena tõhustuses lendavat metalli tihedalt täis lahinguruumis tiba kahelda. Selle aparaadi toime tundub olevat sedavõrd imepärane, et olla tõsi. Millega on näiteks tagatud, et süsteem ei rakendu (vastulaengute arv on ju piiratud) nt väikesekaliibriliste mürskude, mürsukildude vms lendava metalli peale?
Küll aga tuleb arvestada sellega, et eelhelikiirusega lendav TT rakett on siiski hulka kergem saak mistahes tõrjesüsteemile kui näiteks viiekordse helikiirusega tulev noolmürsk.
Seda tuleb paratamatult arvestada.
Samas korralikke soomusevastaseid kumulatiivlaenguid (mitte 60ndate rootsi kraam vaid tänapäeva tankidele mõeldud) tee äärest põõsast saab avastada vaid neid käsitsi läbi otsides ja seejuures peab kolonn ju liikuma 1-2 kmh
Küll aga tuleb arvestada sellega, et eelhelikiirusega lendav TT rakett on siiski hulka kergem saak mistahes tõrjesüsteemile kui näiteks viiekordse helikiirusega tulev noolmürsk.
Seda tuleb paratamatult arvestada.
Samas korralikke soomusevastaseid kumulatiivlaenguid (mitte 60ndate rootsi kraam vaid tänapäeva tankidele mõeldud) tee äärest põõsast saab avastada vaid neid käsitsi läbi otsides ja seejuures peab kolonn ju liikuma 1-2 kmh
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
http://en.wikipedia.org/wiki/ARGES_mine - samatüüpi soomuki ja tankivastaseid miine annab suhteliselt lihtsalt aretada ühekordsetest tankitõrje laskudest (AT4, M72A2). Distants-lõhkamise puhul pole tarvis muretseda ohutsooni ega lasu jälje demaskeerivate omaduste pärast. Piisavalt suur distants nullib teetammi kõrgusest tulenevad ebamugavused, minimaalsel laskekaugusel ei jõua reageerida ka vastase aktiivkaitseseadmed.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Jalaväe vastased radarid toimivad kas liikumisele, soojusele või siluetile.
See kõlab igati loogiliselt, aga ikkagi. On räägitud venelaste uuest imeomadustega jalaväe vastasest radarist, marki ei oska nimetada. Pidi kasutusel olema ka Peterburi kaitseringkonna masinatel. On kellelgi mingit infot, kas see töötab siis liikumisele, soojusele või siluetile või kõigile korraga? Ja kui kaugelt suudab tuvastada? Külgmiin tundub sellise asja vastu kõige efektiivsem ja ohutum sissi jaoks. Eeldatavasti ei jõua ka Arena reageerida kui kumulatiivlaeng lähtub teeäärse puu küljest olevast miinist 20m pealt, kuna avastamistsoon on vahemikus 25 - 50m.
http://fofanov.free.fr/Tanks/IMAGES/arena001.avi
See kõlab igati loogiliselt, aga ikkagi. On räägitud venelaste uuest imeomadustega jalaväe vastasest radarist, marki ei oska nimetada. Pidi kasutusel olema ka Peterburi kaitseringkonna masinatel. On kellelgi mingit infot, kas see töötab siis liikumisele, soojusele või siluetile või kõigile korraga? Ja kui kaugelt suudab tuvastada? Külgmiin tundub sellise asja vastu kõige efektiivsem ja ohutum sissi jaoks. Eeldatavasti ei jõua ka Arena reageerida kui kumulatiivlaeng lähtub teeäärse puu küljest olevast miinist 20m pealt, kuna avastamistsoon on vahemikus 25 - 50m.
http://fofanov.free.fr/Tanks/IMAGES/arena001.avi
2 repliiki:
a) Meie suuremad maanteed saab kiiresti muuta füüsiliselt üliraskesti läbitavateks, vahendeid on rikkalikult.
b) Asi miks Eestile on vaja kasvõi 4 ... 12 (kasvõi vananenud tanki - T72). Selleks, et ka vastane peaks oma relvastuses omama TT vahendeid. Nende vajadus aga omakorda seab piirangu vastase vägede liikumisele ja lisab koormust varustamisele.
a) Meie suuremad maanteed saab kiiresti muuta füüsiliselt üliraskesti läbitavateks, vahendeid on rikkalikult.
b) Asi miks Eestile on vaja kasvõi 4 ... 12 (kasvõi vananenud tanki - T72). Selleks, et ka vastane peaks oma relvastuses omama TT vahendeid. Nende vajadus aga omakorda seab piirangu vastase vägede liikumisele ja lisab koormust varustamisele.
to illl
Minu arvamus hetkel on see, et mis iganes raketivastaseid süsteeme ei "nende" poolt ei kasutata, siis enne kui nad pole võtnud kasutusele lasertehnoloogiat (mis arvatavasti pole venelastel vähemalt lähimal 20 aastal plaanis, tõenäoliselt isegi veel enam), ei ole antud süsteemid väga efektiivsed erinevate raketisüsteemide vastu.
Nii nagu kogenud kamraadid juba öelnud on, siis igasugune raketiga raketi taga ajamine või sarnased süsteemid ei ole relevantsed lasersüsteemiga.
Seega ei tasu nende erinevate süsteemide pärast meil väga põdeda ehk kui on olemas tankivastased raketisüsteemid (siinkohal muidugi mida efektiivsem , seda parem), ei tasu karta, et see oluliselt meie tankitõrje võimekuse heidutust alaneb (nii vähegi kui meil seda olemas on).
Pole küll kindlaid fakte, kuid sarnasest välismaisest foorumist olen lugenud soomlaste strixi katsetuste kohta, et 1 lask 7-st läks pihta ja seega ei usu ammugi vene sarnastesse "tehnikaimedesse"!
Nii nagu kogenud kamraadid juba öelnud on, siis igasugune raketiga raketi taga ajamine või sarnased süsteemid ei ole relevantsed lasersüsteemiga.
Seega ei tasu nende erinevate süsteemide pärast meil väga põdeda ehk kui on olemas tankivastased raketisüsteemid (siinkohal muidugi mida efektiivsem , seda parem), ei tasu karta, et see oluliselt meie tankitõrje võimekuse heidutust alaneb (nii vähegi kui meil seda olemas on).
Pole küll kindlaid fakte, kuid sarnasest välismaisest foorumist olen lugenud soomlaste strixi katsetuste kohta, et 1 lask 7-st läks pihta ja seega ei usu ammugi vene sarnastesse "tehnikaimedesse"!
Ei taha olla kuidagi ebaviisakas, aga:
- Strix pole Soomlaste oma vaid Rootslaste oma ning Strix ei ole raketitõrje süsteem vaid 120mm miinipildujast lastav "tark miin" liikuva või liikumatu sihtmärgi hävitamiseks
- Arena puhul ei ole tegu raketi abil raketi hävitamisega nagu su kommentaarist võib mulje jääda. Tegemist on kildmürsu või laenguga, mis käivitatakse doplerradarilt saadud info põhjal eeldatavas tabamispuktist mõne m kaugusel
- see laseri relevantsuse jutt jäi mulle segaseks, relevantsus tähendab eesti keeles olulisust
- segaseks jäi ka see, et millega argumenteerid oma skepsist Arena suhtes
- Strix pole Soomlaste oma vaid Rootslaste oma ning Strix ei ole raketitõrje süsteem vaid 120mm miinipildujast lastav "tark miin" liikuva või liikumatu sihtmärgi hävitamiseks
- Arena puhul ei ole tegu raketi abil raketi hävitamisega nagu su kommentaarist võib mulje jääda. Tegemist on kildmürsu või laenguga, mis käivitatakse doplerradarilt saadud info põhjal eeldatavas tabamispuktist mõne m kaugusel
- see laseri relevantsuse jutt jäi mulle segaseks, relevantsus tähendab eesti keeles olulisust
- segaseks jäi ka see, et millega argumenteerid oma skepsist Arena suhtes
ARENA puhul teeb valvsaks see, et ta on katselastmistel edukalt MILANIt peatada suutnud. Just ARENA sarnaste süsteemide tõttu uue põlvkonna SPIKE ja Javelin raketid on rohkem suunaga selle top-attack peale. MILANi asendamise üheks põhjuseks Euroopa riikide relvastuses ongi ehk ka põhjus tema tagasihoidlikes võimetes selliste aktiivkaitsesüsteemide vastu. Lisaks paneb mind muretssema jutt selle MILANI lihtsast jammitavusest.
Juutide kildlaengutel põhineva Trophy ja kummulatiivlaengul toimivad süsteemid, mis on nüüd 5a juba toiminud on väidetavalt katsetes suutelised ka KE mürske - mis liiguvad üle 1km per sekund - üle 80% kindlusega kõrvaldama. See paneb midn uskuma, et kordades aeglasemini liikuvad kehad ei tohiks olla nii võimatud vb vähem arenenud ARENA süsteemile.
IronFist demo
Trophy demo
Revolutsiooniline AMAP-ADS / Shark süsteem, mis peaks ka kerged ratasmasinad muutma 125mm KE moona kindlaks. Siia panustavad just rootslased meeletult- arvatavasti siin peitub ka nende - ka minule meeldiv - idee kogu sõjavägi ratastele üle viia.
Juutide kildlaengutel põhineva Trophy ja kummulatiivlaengul toimivad süsteemid, mis on nüüd 5a juba toiminud on väidetavalt katsetes suutelised ka KE mürske - mis liiguvad üle 1km per sekund - üle 80% kindlusega kõrvaldama. See paneb midn uskuma, et kordades aeglasemini liikuvad kehad ei tohiks olla nii võimatud vb vähem arenenud ARENA süsteemile.
IronFist demo
Trophy demo
Revolutsiooniline AMAP-ADS / Shark süsteem, mis peaks ka kerged ratasmasinad muutma 125mm KE moona kindlaks. Siia panustavad just rootslased meeletult- arvatavasti siin peitub ka nende - ka minule meeldiv - idee kogu sõjavägi ratastele üle viia.
MILAN on ju traadi teel juhitav. Segada saab teoorias juhtmoodulit, aga selle vastu on ka lihtsalt õpetatavad võtted mida operaator saab kasutada et segamist vähendada. MILAN 3 aga omab juba infrapuna sensorite segamise vastaseid meetmeidTiam kirjutas:ARENA puhul teeb valvsaks see, et ta on katselastmistel edukalt MILANIt peatada suutnud. Just ARENA sarnaste süsteemide tõttu uue põlvkonna SPIKE ja Javelin raketid on rohkem suunaga selle top-attack peale. MILANi asendamise üheks põhjuseks Euroopa riikide relvastuses ongi ehk ka põhjus tema tagasihoidlikes võimetes selliste aktiivkaitsesüsteemide vastu. Lisaks paneb mind muretssema jutt selle MILANI lihtsast jammitavusest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist