Hinnang metsavendlusele 1949

[metssiga]

Kusagil 1990. aastate keskpaiku rääkis ajakirjanik vana metsavenna Lois Ladvaga ja kõrval tegi pilte noor neiu, algaja fotograaf. Ühel hetkel lõpetas ta pildistamise ja põgenes toast sõnadega: "Ma ei suuda enam neid jutte kuulata..." Lois ütles, et kahju neiust, aga meie pidime seda kõike elama ...

[Karuke]

Kui elu metsas polnud mitte vaba valik vaid möödapääsmatu vajadus? (kuna metsameestel oli nõuk võimu seisukohast seina äärde panekuks piisavalt teeneid)
Siis positsioneeribki see metsavendluse vabadusvõitluse asemel, vaid ellujäämise kurbmänguks.
Ja pole oluline kuidas nad võõrvõimu suhtusid.
Ikka olid nad vaid õnnetud "saakloomad jahimeestele"

[soesilm]

Ma enam vähem tean Karuke su seisukohti (varasematest vaidlustest) aga ikka vaidleks.
Täna on muidugi raske öelda, miks mingi vend metsas istus. Oli see põhjendamatu hirm või põhimõtteline vastuseis.
Norenberg, Tauram, Heiden, Valler, Redlich, isegi Saalisted (mõned nimed peast) - ei oleks pidanud surmahirmus metsas istuma. Nendesarnased mehed olid 46st saati juba väljas ja hullemal juhul alles 49 reisisid Siberisse. Aga need jäid metsa.
Välja läinud mehed kohtusid nendega hiljem tihti (ei pea silmas agente). Oleksid pidanud ju märkama väljapääsu. Aga nemad jäid metsa.
Ja ei istunud tühjalt. Kuidas sa nimetad andmete kogumist aktivistide kohta? Kättemaksujanu? OK! Aga andmed vägede tegevusest? Julgeoleku loomine? OK! Aga andmed põllumajanduse ja tööstuse toodangust ... Vot mina siin enam mingit isiklikku huvi nimetada ei oska. Või kuidas seostub tühise saaklooma staatusega, teistele metsavendadele tegevusjuhiste andmine ja pikema perspektiivi kirjeldamine? See kõik ei olnud ju "möödapääsmatu vajadus".
Ma olen nõus, et paljud mehed istusidki metsas ja murdsid pead: Mis kurat meist saab? Aga isegi veresüüta meeste metsamineku põhjuseks oli vastuseis valitseva võimuga.

[Karuke]

Ega siin tegelikult suurt midagi vaielda olegi.
Minu seisukoht põhineb mu enda sugulaste käekäigul.
Kui paljudel oli see teisiti?
Metsavenna elu valiti selleks, et võidelda?
Kuigi polnuks pidanud?
Kui palju selliseid mehi oli?
Mina ei mõistagi sellele küsimusele täpselt vastata

[USP]

Olen toimikut lugenud. Seisukoht, et otsene ülesandja oli just Tiivel Andres Simm põhineb ülekuulamisprotokollidel (kokku kuulati üle 7 inimest). Väidetavalt tulistas Kärk "mittepõgenevat" sõjavangi.

[metssiga]

Siis positsioneeribki see metsavendlus vabadusvõitluse asemel, vaid ellujäämise kurbmänguks.

Filosoofiliseks minnes - kas mitte iga EV kodaniku vabadus ei olnud üks, kuigi väikene, aga siiski, osa Eesti vabadusest. Küsilausena alustatu lõppu mina küsimärki ei pane.

[Henn]

Esiteks ei teatud tulevasest küüditamisest, seda viidi läbi professionaalselt ja teiseks korraldati kõigis kolmes Balti riigis üheaegselt suured sõjaväemanöövrid. Ilmselt just võimalikku vastupanu silmas pidades. Õppusteks toodi sisse ka märkimisväärselt lisajõudusid. Metsavennad hoidsid juba selle pärast madalat profiili.