www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Apr, 2017 18:44

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 31 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2006 19:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Tsiteeri:
Leida võib raamatuid kõige suurema tõenäosusega just raamatukogudest.
Ka hakkab häirima see, et isegi saadetud viite puhul tundub, et soovid mugavuse mõttes, et keegi siia selle teose ümber toksib, kust siis copy-pastega on seda mugav omale ümber tõsta...



Oh ei propatria, said asjast praegu väga valesti aru.
Elan Tallinnas ja Jõgeval liigun haruharva. Tallinna raamatukogudes ei ole see teos mulle silma jäänud, sellest see küsimus.
Kas Tartus on see raamat nii tavaline ja vabalt raamatukogus saadaval :?:
Loota, et keegi 362 lk ümber toksib :lol: :lol: :lol:

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2006 21:35 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
hugo1 kirjutas:
Oh ei propatria, said asjast praegu väga valesti aru.
Elan Tallinnas ja Jõgeval liigun haruharva. Tallinna raamatukogudes ei ole see teos mulle silma jäänud, sellest see küsimus.
Kas Tartus on see raamat nii tavaline ja vabalt raamatukogus saadaval :?:
Loota, et keegi 362 lk ümber toksib :lol: :lol: :lol:


Nüüd on minu kord kaeblikult ohkida, et minust ollakse valesti aru saadud: ei ole olnud mõtteski Sind Jõgeva raamatukokku suunata!
Kui Tallinnas raamatukogudes pole see teos Sulle silma jäänud, siis kas Sa oled pöördunud oma murega abisaamiseks mõne raamatukogutöötaja poole? Nad on muide väga abivalmis inimesed ja peaks toimima ka selline teenus, nagu raamatukogude vaheline laenutus... seega jääks Sul mööda Eestit matkamine ära...

ProPatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2006 22:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Nüüd ohkan mina ka, sest tõin eelnevalt lingi, kus näitab ka selle raamatu leidumist Tallinna raamatukogudes...

TTÜ rk sundeksemplarid SH-9241 KOHAL

RR 5.k ühisk.tead. saal Eesti poliitika: Kaitsepoliitika KOHAL

RR 2.k. hoidla 3-01-02529 KOHAL

RR 2.k. hoidla 3-01-02530 KOHAL

RR 2.k. hoidla (S) 3-01-02280 KOHAL

RR 3.k arhiivkogu AR3-01-00634 KOHAL

TlnKR üldlugemissaal 355/JÕG KOHAL

TlnKR kojulaenutus 355/JÕG KOHAL

TLÜ AR Rävala kojulaenutus EF01/12669 KOHAL

TLÜ AR Rävala kohalkasutus EF01/12669 c.2 KOHAL

*

No ja siis võib selle osta Raamatukoist Viru tn või lasta endale ka koju tuua võrgulehelt tellides

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?7256


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2006 22:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 21 Mär, 2005 21:23
Postitusi: 627
Olju 15.-18. märtsi 1943. a sündmuste kohta loe:
R. Lumi. "Tasujad", Tallinn, 1967, lk. 114-122.

Asi algas nii, et hommikul metsa tööle läinud Endla küla talumees (Sõster)ei tulnud õhtuks koju. Otsima minnes leiti Sõsteri laip ja langevarjurite jäljed. Edasi saad teada nimetatud raamatust ja all antud allikatest. Allikaid tahaks ka ise lugeda. Ehk oled abiks...

_________________
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2006 1:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Tänud kõigile abi eest

Tsiteeri:
Allikaid tahaks ka ise lugeda. Ehk oled abiks...


:?:

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2007 7:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2005 8:34
Postitusi: 114
Asukoht: Harjumaa
Küsimus sulle,Hugo 1.
Olen ise samuti huvitatud sündmustest Vaimastvere - Laiuse - Torma piirkonnas 1941 - 1944. Mu enda teadmised piirduvad peaasjalikult sellega,mida kirjutab Herbert Lindmäe raamatus suvesõda Tartumaal 1941. Pisut juurde ka seda mida rääkis mulle vanaisa,kes oli lipnik Elmar Aru tädipoeg,kes juhtis Mõra lahingus vankade vastu operatsiooni.
Siit ka minu kõrgendatud huvi.
Kui tead rohkem,kontakteerume...

_________________
Rahuaega hoiab relv


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2007 15:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Juul, 2007 19:34
Postitusi: 177
Punaste ja sakslaste vahel oli kõva lahing Raaduvere külas.Vanaisa aitas laipu ära vedada ja maha matta.Ka 5 vene tanki jäid turba aukudesse.

_________________
Kiivrid,relvad,koopiarelvad.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2007 19:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 21 Mär, 2005 21:23
Postitusi: 627
kas vanaisa elab veel...

_________________
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2007 16:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2005 8:34
Postitusi: 114
Asukoht: Harjumaa
Enam mitte. Elmar Aru suri USA -s (1989 või 1990), kahjuks järeltulijaid temast maha ei jäänud ning minu vanaisa läks ka umbes samal ajal.

_________________
Rahuaega hoiab relv


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2008 22:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Juul, 2007 19:34
Postitusi: 177
vaal10 kirjutas:
Punaste ja sakslaste vahel oli kõva lahing Raaduvere külas.Vanaisa aitas laipu ära vedada ja maha matta.Ka 5 vene tanki jäid turba aukudesse.


Kas Kasevere küla põles 41.a. praegune Raaduvere küla,venelaste taganedes,küla oli mitu korda käest kätte käinud.Nii räägib elanik kes oli siis 10.a. poisitatt.

_________________
Kiivrid,relvad,koopiarelvad.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Jaan, 2009 9:56 
Eemal
Uudistaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Jaan, 2009 16:19
Postitusi: 13
Asukoht: Estonia
Kas kuskil on ka kirjutatud Kuremaa sündmusi 1941. aasta suvel?
Mälestuskivi 3 mehele on Jõgeva-Kuremaa-Palamuse teeristil bussipeatuse juures.
Tean sellest sündmusest niipalju,et 1941.aastal lasi Voltri maha saagida Kuremaa teeäärsed suured puud,et takistada punaste voore. Üsna varsti tuli Palamuse poolt suur läti sõjaväe voor. Nad nägid maha saetud puid ja piirasid Kuremaa asula sisse. Keda metsast kätte saadi, neid lossi juurde toodi sõja välitribunali ette ja määrati koha peal mahalaskmisele. Kuremaal olid väed sees 3 päeva, siis liiguti Narva poole.
Tean seda sündmust sellepärast,et töötasin 1959. a.koos kunagise Kuremaa õpetajaga, kelle nimi oli Lambing.Ta rääkis mulle neid sündmusi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Jaan, 2009 21:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Juul, 2007 19:34
Postitusi: 177
Pakuks Kuremaalt härra Endel Sööti.Ta ehk teab.

_________________
Kiivrid,relvad,koopiarelvad.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2009 12:23 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 17 Jaan, 2009 19:05
Postitusi: 1
Asukoht: Tallinn, Kopli
Tony kirjutas:
Küsimus sulle,Hugo 1.
Olen ise samuti huvitatud sündmustest Vaimastvere - Laiuse - Torma piirkonnas 1941 - 1944. Mu enda teadmised piirduvad peaasjalikult sellega,mida kirjutab Herbert Lindmäe raamatus suvesõda Tartumaal 1941. Pisut juurde ka seda mida rääkis mulle vanaisa,kes oli lipnik Elmar Aru tädipoeg,kes juhtis Mõra lahingus vankade vastu operatsiooni.
Siit ka minu kõrgendatud huvi.
Kui tead rohkem,kontakteerume...


Googeldasin vanaonu Elmar Aru nime ja leidsin sellest foorumist postituse Mõra lahingu kohta. Tänud postitajale Matile!!!

Täielik uudis kogu meie perele. Lausa soe tunne oli lugeda Mõra lahingust ja vanaonu Elmari osast selles! Teadsime küll, et ta hiljem kuni 1944 saksa mundris sõdis, kuid selle lahingu kohta seni mitte midagi.
NB! Huvitava seostuva faktina võiks märkida, et Elmari vend Kaarel Aru küüditai venelaste poolt 14.juunil 1941, seega 3 nädalat enne lahingut.

Seejärel leidsin Tony postituse, "...mida rääkis mulle vanaisa,kes oli lipnik Elmar Aru tädipoeg...""

Oma tädi Elluga arutledes arvasime, et Elmari tädipoeg (Tony vanaisa) peaks olema Marie Arro (Täht) õe Elisabeth Saluste (Täht) üks poegadest, kas Mart või Ilmar Saluste.
Meie teada on poeg vaid Ilmar Salustel.

Ell: On ka teiene liin:

..siit kirjadest delgub, et Elmar abiellus Pilvi Kaasikuga 1942.aasta uue aasta õhtul (Koolil, nagu kirjutab vanaisa, st koolimajas).
Siit kirjadest tuleb välja, et ka Madisel oli Evaldi-nimeline (kas ongi see Elmari tädipoeg!). Madiselt kirjutas Ahjale meie vanaisale-vanaemale ka Karli-nimeline sugulane. Peab uurima, kas need ongi otsitud tädipojad?
Mäletan, et onu Elmari kirjades mainiti väga sageli Evaldi nime ja ta küsis, kuidas Evaldil läheb...

ja veel......

Siin on rohkem juttu Kaareperest. Juttu on Madisest ja nüüd turgatas, et Madise oligi meie vanaema Marie kodu. Ja olid olemas Madise Evald, kas siis vanaema vend? Või mõne õe poeg? Vanaema rääkis ka sageli ka Tooma Eedist. Kahjuks ei tea, kustkaudu need vanaemale olid sugulased. Sellel minu algelisel kaardil pole isegi neid (Madise ja Tooma) nimesid mainitud. Kas need olid talukoha nimed või perekonnanimed???Elmar emapoolset liini üldse ei maininud.

Tony, ehk tuleb siit mõni tuttav liin ette??
Oleks tore oma sugulastega kohtuda.

Parimat,
Martti

_________________
Ja kas siia võib pilgu peale visata:

http://familytrees.genopro.com/MarttiAru/minu-inimesed/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2009 1:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 22 Mär, 2008 23:57
Postitusi: 234
hugo1 kirjutas:
Tsiteeri:
Leida võib raamatuid kõige suurema tõenäosusega just raamatukogudest.
Ka hakkab häirima see, et isegi saadetud viite puhul tundub, et soovid mugavuse mõttes, et keegi siia selle teose ümber toksib, kust siis copy-pastega on seda mugav omale ümber tõsta...



Oh ei propatria, said asjast praegu väga valesti aru.
Elan Tallinnas ja Jõgeval liigun haruharva. Tallinna raamatukogudes ei ole see teos mulle silma jäänud, sellest see küsimus.
Kas Tartus on see raamat nii tavaline ja vabalt raamatukogus saadaval :?:
Loota, et keegi 362 lk ümber toksib :lol: :lol: :lol:
Näiteks on võimalik raamat sisse scannida ja ABBYY Finereader 9.0-ga tekstiks ümber töödelda... ja ei võta tervet päevagi (samas ma ei oska kommenteerida asja seaduslikkust.. kuigi, kui sa just seda müüma ei hakka, siis vast ei ole ka kellelgi põhjust nuriseda).

Postitus tuli nüüd natuke teemast mööda, aga äkki tasuks teadmiseks võtta ja kuskile mingi nupuke panna, sest mulle tundub, et siin nii mõnigi harrastab mõttetut tippimist..


Viimati muutis kanakukk, 15 Mai, 2014 10:16, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõgevamaal Vaimastvere metsavennad ja Omakaitse 1941 - 4
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2014 8:58 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2005 3:52
Postitusi: 1723
Uduküla tragöödiast:
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/ky ... d=56433998

Endise Vaimastvere valla traagilisim sündmus viis hauda korraga 17 meest, noorim neist 15aastane Robert. See juhtus ühel soojal ja kuival augustipäeval 70 aastat tagasi.

Taganeva Punaarmee viimased riismed ja Läti hävituspataljoni üksused olid pärast ümbruskonna suurimat, Rohe lahingut rindejoonest maha “kotti” jäänud. Väljapääsmatus olukorras valati oma viha välja kohaliku rahva peale.

Need olid ümberkaudsetest küladest pärit mehed, kes otsisid metsast varju taganevate punaväelaste metsikuste eest, oodates sakslaste saabumist.

Laupäeval, 2. augustil 1941 lasksid noodsamad punaarmeelased Tapiku rabaserval Udukülas maha 17 relvitut meest.

Nende seas oli nii taluperemehi kui ka sulaseid, kõik enamjaolt noored, elujõus mehed. Neist vanim oli Kivirehe talu 62aastane peremees August Tiks ja noorim 15aastane Robert Kähr.

Kohalik naine, Tirma külas Jaagu talus elav Ilme Õunpuu oli toonaste sõjakoleduste aegu 12aastane tüdruk, kes kaotas kahe päevaga nii oma vanemad kui ka poolvenna.

“See oli suuresti soome raadio süü, kes hakkas kohe sõja esimestel päevadel korrutama, et Eesti vabastamine on tundide küsimus,” usub Ilme Õunpuu. “Ümberkaudsed mehed käisid meie õuel raadiot kuulamas ja said sellest innustust.”

Lipp lehvis kolm päeva

Kui Saksa väeosad Eestisse olid jõudnud, otsustasid Vaimastvere kaitseliitlased jõud kokku panna ja Vene okupantidele hiljutise juuniküüditamise eest koha kätte näidata. Paduvere küla Matsitõnu peremehe Juhan Poomi ja Sael elanud eruleitnant Peeter Kassi eestvedamisel tuli kokku üle kahekümne mehe.


3. juuli õhtul vallutati lahinguta vallamaja ning heisati seal sinimustvalge lipp. Esimestena sisenesid vallamajja Poom ja Tirma külast Vainu talust pärit endine Riigivolikogu liige, Jõgeva Ühispanga direktor Karl Roomet.

Ühena esimestest selles piirkonnas kukutati Nõukogude võim just Vaimastveres.

Kuid trikoloor lehvis vallamajas siiski ainult kolm päeva. Vaimastvere metsavennad aitasid küll veel ka Laiuse mehi Mõra lahingus, kuid olid sunnitud 6. juulil lähenevate suurte Punaarmee üksuste eest taanduma. Turvaline varjupaik leiti esiti Endla ja Tirma külas.

Vallamaja vallutamisel vangistatud, kuid seejärel vabaks lastud kommunistid pidasid aga metsavendi meeles. Ilmselt sündis siis ka nimekiri nendest, kellega taheti arved klaarida.

“Meie talust käis palju rahvast läbi, kuulati rindeteateid ja oodati venelaste taandumist,” räägib Ilme Õunpuu. Tema sõnul sõitnud ühel päeval Jaagu talu õuele keegi jalgrattur, vallast saadetud käskjalg.

“Ta tõi vist mingi käsu, ise vaadates ringi, kes seal viibivad,” meenutab naine. “Mehed lasksid ratturil minna.”

Vallas kanda kinnitanud punased hakkasidki tegutsema. Esimene ohver oli kauaaegne vallavanem, Uustalu peremees Aleksander Manguse, kes lasti maha Endlas.

27. juulil ilmusid Vainule Karl Roometi kodutallu viis punaväelasest ratsanikku. Roomet oli võõraid nähes liikunud metsa suunas, kuid kuulis siis, et keegi kutsub teda tagasi. Läks, ja ta võeti kinni.

“See oli vist surma kutse,” arutleb Ilme Õunpuu, kelle sõnul seoti Roomet kinni ja pandi köie otsas hobuste järele. “Kui ratsanikud Toominga talu maadele jõudsid, hakanud koerad hobuste peale haukuma ja nood panid jooksma. Varsti lohises Roomet köie otsas.”

Lõpuks lasti endine riigikogulane Vaimastvere lähedal Aru-Nõmme kruusaaugus maha.

Arst jättis tulemata

Lähenev rindejoon sundis inimesi perede viisi kodust lahkuma. Põgenikuteed alustas ka Vilma Erimaa koos ema Salme ja Tartu haiglast koju saadetud venna Ottoga, kelle liikumine oli pärast rasket lümfioperatsiooni vaevaline.

Nende sihiks oli Tirma küla lõpus asuv Jaagu talu, kus Vilma õde Elsa oli miniaks. Nende vanem vend Hans Erimaa, kes oli metsavendadega juba varem Tirmasse jõudnud, tuli omadele poolele teele vastu.

Lahingukära eest jõuti Jaagule küll kohale, ent 26aastase Otto tervis aina halvenes.

“Ott enam ei liikunud ja lebas Jaagu vanas talumajas Elsa ja tema abikaasa Johannes Eina abieluvoodis. Sealt leidsid ta ka venelased.

Vaatasid, et kaelal veritsev haav, ja pidasid teda haavatud bandiidiks. Nii kordus see mitu korda. Lõpuks suutsime selgeks teha, et inimene on operatsioonilt tulnud,” on Vilma Erimaa oma mälestustes kirjutanud.

Hans Erimaa hiilis läbi metsade Tapikule, kus teati olevat üks arst. Viimane aga keeldus metsade taha tulemast ning soovitas haigele anda punast veini. Hans läks mööda tuldud teed, mida arst nimetas surmateeks, Tirmasse tagasi.

31. juuli varahommikul tulid Jaagule taas venelased.

“Ütlesid, et kohe läheb lahinguks, ja käskisid meil lahkuda Tapiku suunas,” kirjeldab Ilme Õunpuu. “Nad olid veel päris viisakad, palusid söögiks liha ja mune. Mõned isegi maksid.”

Ent kuidas võtta kaasa voodihaige Otto? Paraku suri noormees samal päeval ning maeti talu viljapuuaeda. Teised asusid taas põgenemisteele.

Järgmisel päeval jõudsid Vaimastvere metsavennad, ligi paar-
kümmend meest, Udukülasse, Tirma küla põgenikud aga Mustassaare metsavahi juurde. Väeosast maha jäänud punaväelased koos hävituspataljoni meestega kammisid tühjaks jäänud külasid.

Jaagu talu põllult võeti kinni 69aastane peremees Juhan Ein, Ilme Õunpuu isa. Mees viidi punaste staapi ja lasti maha. Sama tehti ka tema abikaasa Alidega. Mõned kilomeetrid eemal viibinud 12aastane Ilme ei teadnud oma vanemate tapmisest siis veel midagi.

Oma kodupõllul tapeti ka Tirma küla elanikud Leena ja Ernst Jürgenson Aru-Hansult.

Samal päeval võeti Vaino talus kinni üliõpilased Karl-Friedrich Taras ja Erik Roomet. Noormehed viidi rappa mahalaskmisele, kus Roomet hetk enne selja tagant lastud valangut jooksma hakkas. Õnneks komistas ta kohe kännu otsa ja kukkus kõhuli, nii et kuulid lendasid temast üle.

Taras suri kohapeal. Aega, mil venelased püssi laadisid, kasutas Roomet püsti tõusmiseks ja põgenemiseks, sest koduraba tundis ta hästi. Tema pääses kindlast surmast.

2. augusti varahommikul ristusid punaväelaste ja Vaimastvere valla meeste teed Udukülas. Kokku varjusid Kivirehe ja Tutki talu kuurides kakskümmend meest, kui Tapiku rabas “kotti” jäänud venelased ühtäkki enne oodatud sakslasi välja ilmusid.

Saladuslik nimekiri

Nagu hiljem räägiti, tegutsesid sõdurid mingi nimekirja alusel. Venelaste hulgas olnud üks eesti mees ja lühikest kasvu naine. Nemad olid nimed ette öelnud, keda kinni seoti ja seejärel metsalagendikule mahalaskmisele viidi.

Nimekirja olemasolu kinnitab ka fakt, et kolm meest (Aleksander Jürgen, Martin Mõtte ja August Anton) lasti vabaks. Ülejäänud, teiste seas ka 15aastane Robert Kähr, viidi tapalavale.

Nagu on meenutanud ka toona Udukülas elanud Erna Vähk, teadsid punaarmeelased täpselt, keda otsisid: “Mehed viidi rivis õuest minema. Öeldi, et ülekuulamisele. Varsti aga algas metsas laskmine.”

Hans Erimaa ja Evald Kaljuste olid venelaste tulemise hetkel teistest eraldi Kivirehe kuuris.

Kui kaaslasi tapavoori koguti, otsustasid mehed end päästa ja joosta metsa, sest oli arvata, et kõik hooned otsitakse läbi ning ropsitud linade all ei jää ka nemad märkamata.

“Oli ainult üks tee, üle õue. Otsustasime korraga uksed lahti lüüa ja joosta,” on Kaljuste rääkinud.

Ta jooksiski siksakke tehes peaaegu venelaste vahelt läbi ja jõudis imekombel, ilma ühegi kriimuta, metsani. Pärast
sõdurielu randus ta lõpuks Austraalias, kus suri Sydneys 2. novembril 1972.

Teine meestest, 29aastane peremees Hans Erimaa aga nii kiiresti joosta ei saanud, sest lonkas vasakut jalga.

Nimelt oli aastate eest, kui ta Eesti kaitseväes teenis, sõdurisaabas ta jala nii katki hõõrunud, et tekkis tõsine veremürgitus ja mees oli pool aastat Tartu haiglas lamanud. Külge jäänud viga maksis talle esimesel sõjasuvel ka elu.

“Metsani oli neil joosta vast sadakond meetrit,” on lakast tragöödiat jälginud Voldemar Tiks meenutanud.

“Üks venelaste kuulipilduja, mis oli üleval autokastis, niitis aga järelt noori puid nagu loogu. Esimeste suurte puude vahel üks meestest kukkus – see oli Hans Erimaa, kellel olid jalad läbi lastud. Järele tormanud sõdurid torkisid lamaja tääkidega surnuks.”

Tolle augustipäeva varahommikul lasti seejärel Uduküla metsas maha 15 ümbruskonna talumeest ja kaitseliitlast.

Teiste seas ka kohalik pott-sepp Johannes Rääk, kes oli just paar päeva enne sõja algust saanud Vanakõrtsi talus valmis uue ahju ning luninud pererahvalt liikude tegemist: muidu ahi ei tõmba.

Ahju sisseõnnistamiseni ei jõutud, sest sõjavanker veeres kolinal peale. Ahi aga ei hakanudki korralikult tõmbama, kuigi meister tundis oma tööd.

Udukülas hukatute seas olid Vaimastvere kaitseliidu juht Juhan Poom, mõrvatud pangajuhi Karl Roometi vend Johannes, Jaagu perepoeg Johannes Ein.

Viimane oli koos oma naisevenna Hans Erimaaga sündinud ühel päeval, 1. novembril, ja nad ka surid ühel päeval.

Rahvarohked matused

Järgmisel päeval, 3. augustil, toimus Aidus Vabadussõja samba juures ohvrite matus. Hans Erimaa õde Vilma on oma mälestustes kirjutanud:

“Vabadussõja mälestussamba juures oli valmiskaevatud ühishaud. Laudadest kiiruga kokkuklopsitud puusärgid seisid reas selle äärel, nimesildidki juures.

Jumal tänatud, kirstud olid juba kinni, ma ei oleks suutnud näha, poleks saanud vaadata... Rahvast oli palju – kohalikke ja enam-vähem kõigi omakseid. Kust nad küll välja ilmusid? Kust said teada? Meie olime sinna sattunud juhuslikult. Nagu saatus...”

Ilme Õunpuu sõnul jõudis ta koos teiste põgenikega Aidusse kogemata:

“Liikusime just Lahaverest Aidu suunas, kui üks naine tuli vastu ning teatas, et Aidus algab kohe suur matus. Kui meie Vabadussamba juurde jõudsime, oli kõik matusteks valmis. Ka ainus pääsenu Evald Kaljuste seisis seal.”

Matusetalitust viis läbi õpetaja Herbert Kuurme, kes oli kohale sõitnud jalgrattal. Väheke enne kohalejõudmist oli sakslaste välipatrull ta kinni pidanud ja hoiatanud, et metsades on veel venelasi ja sedasi üksi maanteel liikuda on ohtlik.

Olge ettevaatlik, olevat sõdurid rattasadulas liikuvat õpetajat hoiatanud.

“Aidus avanenud vaatepilt oli masendav,” kirjutas Kuurme oma mälestustes. Ja jätkas:

“Muldvallidel istusid naised, lapsed ja palju kohalikke elanikke. Inimesed tavalises argipäevariietuses nutsid ja nutsid.”

4. augustil jõudsid Jaagult põgenikuteed alustanud inimesed oma kodudesse tagasi. Ilme Õunpuu oli nappide päevade jooksul kaotanud oma vanemad ja poolvenna, Salme Erimaa mõlemad pojad ja väimehe. Sügav lein võttis maad teisteski taludes.

Kuu ajaga oli Vaimastvere valla külades tapetud 43 inimest. Kas seda kallist hinda maksti kiire vallamaja vallutamise või lihtsalt pealekaebajate usinuse tõttu, võib vaid oletada.

Aasta hiljem, 1. augustil, toimus ohvrite ümbermatmine nende kodukalmistutele, näiteks maeti 13 meest Laiuse surnuaeda.

Mõned päevad hiljem avaldas ajaleht Postimees pikema kirjutise Vaimastvere metsavendade kangelaslikust võitlusest ja selle traagilisest lõpust esimesel sõjasuvel.

_________________
Pilt
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 31 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt