www.militaar.net

Eestist pärit politseipataljonid (39. ja 40.) olid interneti otsingute andmetel Velikije Luki piirkonnas lahingute ajal.
eestileegion.com andmetel võittis osa [Estnische Politzei Front Bataillon 39] võitlusest Velikie Luki all.

Kas kellelgi on täpsemaid andmeid, kas nimetatud pataljoni mehed võitlesid selles linnakeses Saaremalt pärit linna garnisoni juhi Von Sassi alluvuses?

Ma julgen suht kindlat väita, et Luki garnisonis need patid ei olnud. Garnisonis moodustati ülejooksnud eestlastest pataljon, mille 2 nn lahingroodu osalesid võitluses Punarmee vastu.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... =2&t=31748

Tänan sind kasutaja Avatar! Oled suure töö ära teinud aga mind huvitas just algselt saksa poole peal võidelnud pataljonid (väidetavalt võitles seal kandis meie politseipataljon nr. 39). Ma otsisin sellele väitele kinnitust. Rõhk ongi sõnal algselt (või lõpuni, mis on ebatõenäoline), mitte eestlased kes võitlesid selles "Battelfieldis".
Ma just lugesin läbi Hanno Ojala raamatu "Velikije Luki lahing", mis on üsna detailne aga mõned küsimused jäid. Seal raamatus on ka põhiliselt vaid punaarmee seisukohad. Otsin sõltumatuid seisukohti või fakte.

Sinu ees Avatar, võtan mütsi maha ja teen kummarduse. Tõenäoliselt on infot liiga vähe ja edasi ma ei jõuagi.

ps. Kas keegi oskab öelda, mis saksa väeosa okupeeris Eestis, Tartumaal, Mäksa valda aastatel umbes 1942-1943 (ma ei saa anda täpseid daatumeid sest mu ema oli sel ajal laps)
Seal kandis. Minu talus, ehk minu vanaisa kodus oli tol ajal majutatud pikalt 5 saksa sõdurit ja kui kedagi huvitab siis folkloorina võin esitada seda lugu mida minu tol ajal 7 aastane ema mäletas, sellest "fritsudega" koos elamisest.
Hiljem oli seal Kavastu kandis, aastal 1944 nõukogude armee jõe forssimine ja rinne läks kodukohast üle. Põhimõtteliselt sama mis film: Inimesed Sõdurisinelis. Ema lell (onu) oli punaarmees ja andis minu emale emotsioonid vastaspoolelt mälestustesse samast forssimisest

Eelpoolmainitud kaitse(politsei)pataljonide seos Velikije Lukiga käib läbi 281.julgestusdiviisi:
1942. a novembri lõpus piiras Punaarmee sisse Velikije Luki Saksa garnisoni ja sellele allutatud üksused. 281. julgestusdiviisi jõud koondati Velikije Luki välisrinde tagalasse (operatsioon “Schneesturm”). Kolonel Gallase käsutusse, kellele juhtimisstruktuurina allus eriotstarbeline rügemendistaap, anti 9. politseirügemendi II ja III pataljon, 232. julgestuspataljon, 3. jalgratturite julgestusrügemendi II pataljon, kahekompaniiline 39. eesti kaitsepataljon, 281. trofeetankikompanii ja 281. kasaka-ratsapataljon. 39. eesti kaitsepataljoni rindelõik oli enam-vähem senises asukohas: Ivaništševa-Šegulina-Aluškovo joonel Pustoška ja Novosokolniki vahel.
23. detsembril 1942 toodi 281. julgestusdiviisi alluvusse ka 40. eesti kaitsepataljon, mis pidi kompenseerima 281. julgestusdiviisi jaoks formeeritud, kuid ära antud 39. kaitsepataljoni kompaniid. Pataljoni koosseisus oli 9 ohvitseri ning 180 allohvitseri ja sõdurit ning Saksa sideohvitser. 24. detsembril saadeti pataljon koos mõnede Saksa üksustega Petrovka küla piirkonnas 21 km Novorževist põhja pool tegutsevate suurte partisanikoondiste vastu. 27. detsembril allutati pataljoni 1. ja 2. kompanii 822. välikomandantuurile Võbori piirkonnas ja suunati Gridino piirkonda Võborist loodes. Pärast operatsiooni lõppu jäeti kogu pataljon Võborisse.
1942. a lõpuks allusid 281. julgestusdiviisile 2 kompaniid 39. eesti kaitsepataljonist ja kolmekompaniiline 40. eesti kaitsepataljon.