www.militaar.net

Tekitaks veidi intriigi ... aga ainult tõe huvides!
Sattusin sellisele artiklile:
http://mehele.ohtuleht.ee/780876/21-saj ... avendadest
Muidu polekski reageerinud, kuid viide on sellisele ... "tükile":
https://www.cia.gov/library/readingroom ... 1_0032.pdf

No vot. Nüüd ma siis tean, kust need müüdid võetakse.
Kännud punkriusteks ja puutüved korstnaks
Sadu meetreid tunneleid!
Miinipildujad
Tuhanded tapetud kommunistid
Kaotuste vahekord 1:10 metsavendade kasuks
100% elanikkonna toetus
jne jne
Kes nõustub minuga, et tegemist on täieliku jamaga?
Kes nõustub minuga, et sellise lolluse levitamine on ohtlik?

Eerik Heinet sai kunagi arutatud siin:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=7467
Heine kohta otse:
http://kultuur.elu.ee/ke494_varju.htm
http://ekspress.delfi.ee/kuum/alfons-re ... d=27682889
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirja ... kirjamees/

Jama tekib ikka, kui teadmist (konkreetsed nimed, ajad, kohad, allikas) ei kasutata üldse või miksitakse seda üldsõnalise mulliajamise, romantilise soovmõtlemise või vinge äraäsamise sooviga (ükspuha mis leeri poolt). Tänapäeval on käepärast andmeid, mida polnud võtta ühel põgenikul 1962.a. tollasele propagandavalede laviinile vastu seistes. Wikipedia, mille ÕL ajakirjanik on endale üheks aluseks võtnud, on rahvasuu kirjalikul kujul (tarkus-lollus läbisegi), ei enamat. Jama tõsiselt võtmine ja paljundamine on alati tobe või ohtlik. Jõudu selguse poole püüdlemisel ja jamale osutamisel.

Ka Laari algusaja raamatud sisaldasid liialdusi ja tihti nö suusõnalisi mälestusi, kus langenud vaenlaste hulk 100 korrutati. Eks see jutt neid nõukaajal loetud raamatuid meenutab, kuidas tubli lendur olles alla lasknud 100 Saksa lennukit, rammis padrunite lõppemisel veel viimase alla ja lõpuks juhtis oma viga saanud lennuki kütust tankivate Saksa tankide peale ning suri kangelassurma. Lugesin neid raamatuid lapsena, tundusid täieliku jamana, vaevalt et ka keegi tänapäeval eelpoolmainitud meie poole muinasjutte tõsiselt võtab, pigem võtavad muigele. Ohtlikumad on minu arvates eestikeelsed raamatud, kus viimasel ajal üritatakse enamikele metsevendadele mõrvarite ja bandiitide maske ette kleepida (mitte et nad kõik paipoisid olid, kuid tina said üldjuhul miilitsad ja äraandjad, kuid oli ka tapmisi sassi läinud isiklike suhete tõttu või muudel põhjustel, ka kuritegelikel). Selliste raamatute autorid ise on tavaliselt mingi kahtlase taustaga "pseudoajaloolased" ja raamatuid välja andvad firmad suhtkoht tundmatud. Minuteada tegi üks selline pseudotegelane isegi oma raamatu tutvustus turnee ala kohtumine lugejaga, kus ta siis kannataja ilmega jutustas "metsavendade metsikustest" ning vahelehõikajaid ignoreeris.

Üks tolleagne intervjuu ka lisaks.
http://virumaateataja.postimees.ee/8194 ... vriterohke

"21. sajandi metsavennad" on ÕL Mehele lugudesari, kus õpetame tänapäeva meestele metsas ellujäämise nippe
Kas ajalugu või selle tõepärasus on sel juhul üldse teema? See sari keskendub hoopis nippidele, ilma milleta pidavat tänapäeva mees metsas ka ilma tapmiseta ära koolema.

Mari, soe soovitus, googelda teema algatajat, esineb ta oma õige nimega.

Aitäh soovitamast, tema uurimised ei ole mulle võõrad, minu lugupidamine. Lihtsalt äkki on palju tahtagi ÕL Meeste- või Naistenurgast, et see jama (või ohtlik) ei oleks

Ennuksemäe punkrile saigi muide saatuslikuks too mäekülge pidi alla kaevatud käik. Sinna alla otsa tehti tuli ja mõne minutiga töötas see kõik nagu suur korsten. Viimased mehed andsid seepeale alla.

Võitlus oli muidugi lootusetu nagunii.

Mari kirjutas:Lihtsalt äkki on palju tahtagi ÕL Meeste- või Naistenurgast, et see jama (või ohtlik) ei oleks

Kahetsusväärsel kombel jah. Üldise kirjaoskuse varjuküljed.

Täpsustuseks.
Ega mul selle ÕLi vastu väga polnudki midagi. See kännujuure viide tundus naljakas. No ja eks see ellujäämiskunsti smoorimine metsavendlusega, kujuneb ka tihti läägeks soustiks.
Mind tõmbas käima hoopis lingitud kirjatükk Erik Heine sulest. Mulle tuli järsku tuttav ette. Siin foorumis loen ma tihti (liiga tihti) erinevaid väiteid ja oletusi metsavendadest, millel pole reaalsusega suurt pistmist ja mis ikka ja jälle üles kerkivad. Ühest küljest jama. Teisest küljest ohtlik. Kui täna mõni inimene hakkab sellisest jamast eekuju võtma, siis ... lõppeks see ainult tema lõppemisega.
Näiteks 100% elanikkonna toetust. Küsimus ei ole mitte toetuses. Metsavendade probleem oligi selles, et nad usaldasid inimesi isiklikke tutvuste või nö poliitilise tausta pärast. NKGB aga omakorda värbas selle põhjal kaastöötajaid.
Näiteks punkrite kaevamine (issand jumal halasta). Põhimõtteliselt pole see vale, kuid enamasti seda ei tehtud. Ma julgen isegi arvata, et enamus metsavendi, enamus ajast, ei veetnud üldse punkris (metsa ehitatud onnis). Ammugi mitte maaaluses punkris.
Näiteks kohalike võimuesindajate (kollaborantide) tapmine. Seegi on statistiliselt tõestatud, palju täitevkomitee esimehi ja partorge 1944-53 surma sai. Ei viisti otsida, kuid pakun, et alla saja kindlasti. Ja miks pidanukski, kui nad tihti omad mehed olid. Ka partorgid.
Näiteks 1:10 kaotuste suhe. Tegelikult oli see vaat et vastupidine.

Ka Laari algusaja raamatud sisaldasid liialdusi ja tihti nö suusõnalisi mälestusi, kus langenud vaenlaste hulk 100 korrutati. Eks see jutt neid nõukaajal loetud raamatuid meenutab, kuidas tubli lendur olles alla lasknud 100 Saksa lennukit, rammis padrunite lõppemisel veel viimase alla ja lõpuks juhtis oma viga saanud lennuki kütust tankivate Saksa tankide peale ning suri kangelassurma.

Overclaimid (tavaliselt reaalsusega võrreldes 3 korda) pole mitte ainult NSVL/venelaste probleem, vaid sellega olid hädas kõik sõdivad pooled. Eks ka metsavennad.
Teatud teemal isegi soodustas süsteem enda kaotuste peitmist (nt saksa lennukite mahakandmise süsteem).
Loomulikult leidis kõik see tee memuaaridesse ja veteranide meenutustesse.

Olen nt olnud kunagi tunnistajaks ühe saksa sõjaväes olnud veterani meenutusele, kuidas nad Sinimägedes venelasi niitsid, viis MG-42 rauda jahtusid ja kuuendast lasti lint lindi takka läbi. No hiljem, olles mõnda aega olnud analoogse MG kuulipilduriks, sain ma alles aru selliste veteranijuttude nõrgast seoses tegelikkusega

Kõik vist on näinud nn isamaasõja aegseid fotosid nõuka jalaväest rännakul ühel mehel nii muuseas Maximi raskekuulipilduja õlale visatud (teine mees taris vankrit kilbiga). Teate kui palju see kaalub?

Jäin mõtlema, et kust saaks üldse üks asjatundmatu inimene, kellel on kiire, asjalikku teavet metsavendlusest ilma ikka-jälle kerkivatesse jamadesse koperdamata. Võib-olla saab kõige kaasaegsema ja kokkuvõtlikuma ülevaate metsavennateemast sissejuhatusest (lk 17-44) teosele "Eesti metsavennad 1944-1957 Dokumentide kogumik". Ka mõned levinumad valeväited on seal käsitletud.
http://www.apollo.ee/eesti-metsavennad- ... gumik.html

E.-N. Kross ja tema kamraadid tegid omal ajal üsna kobeda lehekülje, mis praegu asub http://metsavennad.esm.ee/

Seal on küll ca. 20 aastat vana uurimisseis, aga otsest jama vist mitte eriti.

Kapten Trumm kirjutas:
Olen nt olnud kunagi tunnistajaks ühe saksa sõjaväes olnud veterani meenutusele, kuidas nad Sinimägedes venelasi niitsid, viis MG-42 rauda jahtusid ja kuuendast lasti lint lindi takka läbi. No hiljem, olles mõnda aega olnud analoogse MG kuulipilduriks, sain ma alles aru selliste veteranijuttude nõrgast seoses tegelikkusega

Kõik vist on näinud nn isamaasõja aegseid fotosid nõuka jalaväest rännakul ühel mehel nii muuseas Maximi raskekuulipilduja õlale visatud (teine mees taris vankrit kilbiga). Teate kui palju see kaalub?

Mõlemad legendid on ilmselt veteranide seas laialdaselt levinud ja võin kohe mõlema kohta näite tuua:

1. Mõned head aastad tagasi Scoutspataljoni lahtiste uste päeval jäi üks vanem härrasmees MG-d pikemalt silmitsema ja küsis juuresolevate sõdurite käest: "Mitu varuvintrauda teil selle pilli jaoks ette nähtud on?" Vastati, et üks. Vana kergitas kulmu: "Ainult? Meil Sinimägedes oli viis."

2. Saates "Kirjutamata memuaare" rääkis üks endine politruk, et õppis II MS päevil Venemaal sõjakoolis. Füüsiline ettevalmistus olnud väga kõva ning peaaegu iga päev toimunud jalgsirännakud, kus tema pidi alati vedama poolt Maksimi rkp-d.