1. leht 2-st

Must Kapten

Postitatud: 11 Veebr, 2007 0:26
Postitas Shiim
Viljandimaal ja mujalgi tegutses metsavendade juht, kelle hüüdnimi oli Must Kapten.
Evald Loosaare mälestusteraamatus "Eesti mehe lugu" väidab Patareisse toodud metsavend, et Must Kapten on kõik oma kaaslased ja abistajad reetnud ning NKVD käsilaseks hakanud, mistõttu endised kamraadid teda maha tahavad lüüa.

Siin on Mustaks Kapteniks tituleeritud Ants Jakovets, surmadaatumiga 23.03.1949:
http://www.rk.ee/metsavennad/langenud/hir.html

Siin aga Ilmar Hendrikson (vabastatud vangilaagrist 1956. aastal):
http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/ra ... med/h.html

Selles artiklis aga väidab end Musta Kaptenina esitlev mees muuhulgas, et jõudis Eestisse tagasi 1965. aastal:
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/199 ... alugu.html

Kas keegi teab Mustast Kaptenist midagi täpsemat rääkida?

Postitatud: 11 Veebr, 2007 1:55
Postitas MOrav
Viimane tegelane peaks olema

NURME, Ferdinand, Jaan s. 1923 Viljandimaa Suislepa v., arr. 25.04.41 Tartu, Kloostri 5-1, trib. 23.1 2.42 §58-10, 3a., vab. 17.01.57. [pr 22463]

Täpsemad daatumid peaks olema 15. X 1923-2004. Elu lõpul oli pime.

Temast on juttu (mitte hästi; Loosaarega sarnaselt) ühes Enno Piiri Viljandimaa kihelkonnakogumikus (Suislepa on Tarvastu khk, ilmselt oili see siis
Tarvastu kihelkond: inimkaotused ja repressioonid alates 21. juunist 1940/ [Memento Viljandi osakond, Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Viljandi Muuseum]; koostanud Enno Piir; [toimetanud Helgi Kaldma]
[Viljandi]: [Memento Viljandi osakond], 1995; kogumike "Nimede register" on ilmunud 2001). Raamatut praegu käepärast pole.

See EE lugu igatahes tekitas temaga koos istunud mehes sügavat viha nii tegelase enda kui ta väljamõeldiste kohta.

*

AISi järgi lõpetatud uurimistoimik siin:
ERAF.130SM.1.9404
NURME Ferdinand Jaan (1923)

Lõpetamata uurimistoimik
ERAF.129SM.1.26493
APART Peeter Jaan (1893). EDUR Johannes Johannes (1909). HERMANN Heino Jüri (1913). ILVES August Hans (1911). KIISK Erik Daniel (1918). KOORT Herman August (1920). KOOSE Arved Gustav (1926). KUKK Elisabet Adam (1894). KUKK Helja Johannes (1925). KUKK Hilda Johannes (1930). KUKK Johannes Gustav (1899). KULL Linda Juhan (1919). KULL Maimu-Jutta Johan (1917). LOIT Leo Mefodi (1916). LÕHMUS Paul Johan (1894). MAHLAPUU Hans Hans (1898). MATJUS Liisa Johan (1897). MATJUS Uno Johan (1927). MUGRA Helvi Kusta (1926). MUGRA Voldemar Tõnu (1921). MÄRTIN Eduard Jaan (1904). NURME Aksel Jaan (1904). NURME Ferdinand Jaan (1923). OJA Alma Hants (1914). PEEP Linda Johan (1922). PIKKOV Aili Mefodi (1915). PRUUL August Kristjan (1906). PÄRN Helmi-Augustina Jaak (1922). PÄRN-MAST Salme Jaak (1923). RAUDSEPP Evald Jakob (1921). SILD Martin Hans (1900). SOOSAAR Alma Johan (1902). SOOSAAR Juhan Johan (1894). TOOM Eha-Maie Ernst (1930). UURI Endla Karl (1926). VIND Linda August (1928)

*

Julgeolek oma "populaarses" kirjanduses segas ka nimesid - P. Kuusk toob välja, kuidas ühes broshüürikuses on Rootsi nimetatud "Mustaks kapteniks".

Postitatud: 11 Veebr, 2007 2:43
Postitas Shiim
Tänud, Estoloog!
Eks see Ekspressi intervjuu kuidagi imeliku mulje jätab (Hruštšoviga kohtumine jne)...
Ferdinand Nurme nimega otsingut teostades tuli välja selline lõiguke:
Mullu 7. mail Põhja-Eesti ühingu poolt Sotsiaalministeeriumi ees korraldatud meeleavaldusest ülevaadet tehes vahendas "Postimehe" ajakirjanik Marko Püüa ka katkeid kohale tulnute vestlusest ministriga. "Annaks jumal, et ma näeksin ka tõelise Eesti Vabariigi ära," lausus paksude klaasidega prille kandev 80-aastane Ferdinand Nurme, kui oli ministrile oma mure ära kurtnud. Kepiga käiv mees lasi end Mustaks Kapteniks kutsuda, rääkides, et ta oli omal ajal metsavend ning on koos Jaan Tõnissoniga Siberis vangilaagris istunud. Nägeminegi oli mehel viletsaks jäänud pärast seda, kui ta sai kuuliga kuklasse, kirjutas ajakirjanik. http://www.ppy.ee/kuukiir/a/2004/6/10/

Ehk ei olnudki nende viimaste sõnavõttude puhul tegu mingi valskusega - pigem olid eluraskused peas mõned kruvid logisema löönud.

Postitatud: 11 Veebr, 2007 6:24
Postitas Abramis
Musti Kapteneid oli Eestis kindlapeale rohkem kui üks või kaks. Tõenäoliselt oli see Tasuja või Rummu Jüri stiilis nimi pärit mingist nähtud filmist või kirjandusteosest.

"Üks selline Must Kapten oli kuulus Sadala kandis, Põhja Tartumaal. Kord läksid terve autokoorem nkvd-mehi teda kinni võtma ja jäid kõik tagasi tulemata. Selle Must Kapteni olevat julgeolekumehed palgatud tapja abiga maha lasknud."

(Arved Meisalu mälestused, 1998, autori arhiiv)

Võltsmetsavennad

Postitatud: 16 Veebr, 2007 6:19
Postitas ants431
Päris palju kasutas venelane võltsmetsavendi tublide inimeste vahele võtmiseks. Kui oli liikvel kuulujutte mingist eriti kangest metsavennast, siis pidi sellise võimalusega kindlasti arvestama.
Tõeline arukas metsavend ei hakanud kunagi ennast tutvustama kui suurt eesti patriooti vaid luiskas midagi kokku isegi siis kui see oli läbinähtav. Samuti vältis päris metsavend Rummu Jüri stiilis vempe. Milleks vastast ärritada ja eluga riskida.
Kuulaja, aus ja arukas eestlane, tegi näo, et usub ja ei pärinud ka liigselt. Kui sattuvad ülekuulamisele, siis ei jää vahele ja kui ei tea, ei saa ka välja lobiseda.. :D
Kui praegugi keegi taob endale vastu rindu ja kinnitab: "Mina kommudega koostööd ei teinud!" siis ei pea seda tõsiselt võtma. Endised kaastöötajad teevad just nii. Pealegi võis olla ta "kasulik loll". See tähendab, ta ise oli küll aus inimene aga temal oli nuhist "sõber". Sellist "kasulikku lolli" Siberisse ei saadetud vaid kasutati lihtsalt ära. Minu teada pidi iga partorg kirjutama aruandeid oma tuttavate kohta. :D Mäni võttis seda tõsisemalt, mõni ajas rohkem jama. :D

Postitatud: 18 Juun, 2008 18:17
Postitas metssiga
See jutt, et Jakovets kandis hüüdnime "Must kapten", on mingi jama. Jakovetsi ülekuulamise protokollides on selgelt ja korduvalt kirjutatud, et "Must kapten" oli nende salgas olnud sakslane. Nimi, edasine saatus jms on teadmata. Aga jah, eks seda lõbus-hirmsat nime ole kasutatud erinevate meeste poolt, erinevates kohtades ja aegadel. Mõni mees on nüüd uuel ajal ka ennast selle nime kandjaks tituleerinud ja lollidele ajakirjanikele lolli juttu ajanud - mis aga paraku ätatrükkimist seitungites leidnud ...

jakovets

Postitatud: 10 Sept, 2008 19:27
Postitas istorik
1948.a. septembrist detsembrini toimus Paide rajoonis, Väinjärve vallas bandiidigrupi Jakovets vastane erioperatsioon, mille tulemusel NKVD major Novikov isiklikult tabas bandiit Mänd.

Postitatud: 12 Okt, 2008 8:09
Postitas Abramis
trükkisin pika loo sisse ja alles lõpus märkasin, et see juhtus küll samas Väinjärve vallas 14. nov. 1946., mitte 1948. a. sügisel. Ei hakka suurt tööd maha kustutama...

Operatiivgrupp, mille koosseisus 20 inimest viis läbi operatsiooni bandiitide punkri likvideerimiseks, mis asub metsamassiivis umbes poolteist km Nõmmkülast läänes, Väinjärve valla Vahu külast kaks ja pool km kagu pool. Punker asub segametsas, millest läbi läänest itta kulgeb väike 100-200m laiune nõgu, mis on täis kasvanud noort segametsa. Kõrgendiku põhjaküljel asub tihedas metsas punker, mille katus on hoolikalt mulla ja samblaga maskeeritud.

Operatiivgrupp lähenes punkrile kella 8.30 paiku idapoolselt küljelt. Umbes 20 m kauguselt tehti korstnast tuleva suitsu järgi kindlaks bandiitide kohalolek. Relvastatud opgrupp piiras punkri ümber. Pärast ümberpiiramist viskasid kinnivõtmisgrupi liikmed psühholoogilise mõju avaldamise eesmärgil punkri poole kaks granaati. Pärast granaatide lõhkemist hüüdis Jakovlev kõvasti eesti keeles: "Olete ümber piiratud, andke alla!" Selle peale viskasid bandiidid varsti granaadi punkrist lõuna suunas ja pärast seda andsid samas suunas automaatidest valanguid kinnivõtmisgrupi pihta, kes asus punkrist 10-12 m kaugusel. Kuna tiheda metsa tõttu polnud võimalik bandiite näha, avas opgrupp tule bandiitide tule suunas. Samal ajal oli punkrist lõuna pool kuulda põgenevate bandiitide kiireid samme. Nad sattusid sõdur Zagorodnevile, kes laskis nende pihta ja tappis ühe viiest surmava lasuga rinda. Teised bandiidid lasid valangu Zagorodnevi pihta, mille tulemusena kuulid läbisid tal kahest kohast sineli, pluusi ja alussärgi ning üks kuul riivas keha rinna kohalt. Neli bandiiti keerasid veidi vasakule ja jooksid ära. Samal ajal reamees Vlastsenko, kes lamas 10m kaugusel, haavas karabiiniga kõhtu teist bandiiti, kes kohe maha kukkus ja oigama hakkes. Järelejäänud kolm bandiiti sattusid põgenedes reamees Konini peale ja tulistasid mitu korda automaadist ja karabiinist, mille tulemusena Konin sai surmavalt haavata. Mitu kuuli läbis pea ja rinna. Pärast seda, murdnud ahelikust läbi, väljusid bandiidid operatiivgrupi piiramisrõngast. Bandiite asus jälitama teenistuskoeraga jälitusgrupp. Kogenematusest ei võtnud koer jälge üles ja kuna inimsilmale olid need nähtamatud oli jälitamine kasutu.

Punkri ja selle ümbruse vaatlus.

Punkri mõõtmed: pikkus-4,5m, laius-3m, kõrgus-2m. Ehitatud paksudest männi ja kuusepalkidest kogu kõrguses maa sisse. Lagi kaetud laudadega, seejärel kehekordselt palkidega ning pealt kaetud mulla ja samblaga. Põrand laudadest. Sees vasakul ahi koos pliidiga, millel oli katel liha ja kapsasupiga. Punkri paremassse nurka oli kaevatud kaev vee võtmiseks. Paremal ukse lähedal oli kolm kotti jahuga, kogukaaluga 6-7 puuda, kottide kõrval 6 pudelit marjasiirupiga. Riiulil olid alumiiniumtaldrikud, hakklihamasin, lusikad, seep, purk õngekonksudega, pesuvann, milles oli pesu leos, pesukauss, kaks kööginuga, purgikestes oli pipart, soola ja soodat. Ahju kõrval oli tünn äsja sissetehtud kapsaga, umbes 6 ämbrit. Põrandal oli neli heintega täidetud aluskotti. Ukse juures põrandal oli maas umbes 20 kapsapead. Punkri ligidalt leiti maasse kaevatuna tünn sealihaga - 50-60 kg; piimanõu lambalihaga - 20 kg: plekkpurk sulatatud rasvaga - 4,5 kg. Tööriistadest leiti punkrist kaks kirvest, saag, käsihöövel, naaskel ja saapaliistud. Punkri seina ääres olid kaks laetud vintpüssi täis padrunitaskutega...

Postitatud: 12 Okt, 2008 8:58
Postitas Abramis
Tegelikult on hoopis siin Jakovetsi rühmast, ja sellest sakslasest juttu.

Järgmisel retkel 1948. a. 14. mail peatavad meid Sinijärve kõrgel kuival turbakaldal metsavennad, kes peavad oma naiskülaliste seltsis suvistepüha. Mahedalt öeldes on nad äärmiselt ülemeelikud. Nad tahavad meid oma julgeoleku huvides teise ilma saata. Rühmas on ka üks sakslane, kes vist ainsana taipab, milleks me rabaloodust uurime. Tänu osalt tema mõjuvale sõnale, osalt Asta diplomaatiale pääseme lõpuks tulema. Saateks kõlab püssipauke ning süda on meil üsnagi saapasääres… Mõni nädal hiljem saame kuulda, et metsavennad on sealtkandist lahkunud, meie järgmised retked Endlasse mööduvad rahulikult ja töiselt Rabalummus, rabalembus”, Vambola Maavara, lk. 435-436)

...sakslase saatusest on minul teada niipalju...

..."Hansu nimelisel sakslasel oli Tamsi külas pruut, Tooma Karla tütar Hilja. Kord pruudi poole minnes lasti ta lageda välja peal maha!"

Rääkis Endel Püss, sünd 18. aug. 1931, Sauka talu, Tõivere küla, Pajusi vald.

Paberid näitavad, et Tooma vanatalu peremehel Karl Johannese p. Valdmannil, (s. 17. 05. 1889, surn. 20. 04. 1953) on tütar Hilja-Loreida sünd 11. 03. 1927, kes on areteeritud enne küüditamist ja tulnud hiljem Siberist tagasi. Vanaperemees Kari ise poos end Jõgeval ülekuulamisel üles.

Postitatud: 26 Okt, 2008 14:42
Postitas Abramis
veel samal teemal

”Der Unbekannte”. Öösel vastu 24. märtsi 1949 langes Viljandimaal Tamsi külas tsekistide kätte tundmatu metsavend. Olevat end ise maha lasknud, sest tal oli kuuliauk laubal, kui laip oli Paide julgeolekus toolile istuma seatud. Selle mehe pärast pinniti veel minu venda Johannest, keda käsist ja jalust nelja mehega ülestõstetuna kiigutati ja vastu seina löödi. Tean, et see tundmatu metsavend, kes Tamsi külas hukkus, oli keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega ja julge, endine Saksa lendur, nimega Hans.

http://www.nahkanuia.net/?cat=32

Postitatud: 15 Nov, 2008 9:41
Postitas expertkenny
Ferdinand Nurme oli minu vanaisa. Elu lõpul ei olnud pime aga väga kehva nägemisega küll. Võrkkesta oli kuul puruks tõmmanud mis oli tal kõrvataga elu lõpuni. Luges isegi ajalehti oma suure luubiga millega mina nüüd imepisikesi joonised vaatan :)
Fotosid on mul ka kõvasti alles, et kui huvi on võin mõne siia postitada.
Estoloog kirjutas:Viimane tegelane peaks olema

NURME, Ferdinand, Jaan s. 1923 Viljandimaa Suislepa v., arr. 25.04.41 Tartu, Kloostri 5-1, trib. 23.1 2.42 §58-10, 3a., vab. 17.01.57. [pr 22463]

Täpsemad daatumid peaks olema 15. X 1923-2004. Elu lõpul oli pime.

Temast on juttu (mitte hästi; Loosaarega sarnaselt) ühes Enno Piiri Viljandimaa kihelkonnakogumikus (Suislepa on Tarvastu khk, ilmselt oili see siis
Tarvastu kihelkond: inimkaotused ja repressioonid alates 21. juunist 1940/ [Memento Viljandi osakond, Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Viljandi Muuseum]; koostanud Enno Piir; [toimetanud Helgi Kaldma]
[Viljandi]: [Memento Viljandi osakond], 1995; kogumike "Nimede register" on ilmunud 2001). Raamatut praegu käepärast pole.

See EE lugu igatahes tekitas temaga koos istunud mehes sügavat viha nii tegelase enda kui ta väljamõeldiste kohta.

*

AISi järgi lõpetatud uurimistoimik siin:
ERAF.130SM.1.9404
NURME Ferdinand Jaan (1923)

Lõpetamata uurimistoimik
ERAF.129SM.1.26493
APART Peeter Jaan (1893). EDUR Johannes Johannes (1909). HERMANN Heino Jüri (1913). ILVES August Hans (1911). KIISK Erik Daniel (1918). KOORT Herman August (1920). KOOSE Arved Gustav (1926). KUKK Elisabet Adam (1894). KUKK Helja Johannes (1925). KUKK Hilda Johannes (1930). KUKK Johannes Gustav (1899). KULL Linda Juhan (1919). KULL Maimu-Jutta Johan (1917). LOIT Leo Mefodi (1916). LÕHMUS Paul Johan (1894). MAHLAPUU Hans Hans (1898). MATJUS Liisa Johan (1897). MATJUS Uno Johan (1927). MUGRA Helvi Kusta (1926). MUGRA Voldemar Tõnu (1921). MÄRTIN Eduard Jaan (1904). NURME Aksel Jaan (1904). NURME Ferdinand Jaan (1923). OJA Alma Hants (1914). PEEP Linda Johan (1922). PIKKOV Aili Mefodi (1915). PRUUL August Kristjan (1906). PÄRN Helmi-Augustina Jaak (1922). PÄRN-MAST Salme Jaak (1923). RAUDSEPP Evald Jakob (1921). SILD Martin Hans (1900). SOOSAAR Alma Johan (1902). SOOSAAR Juhan Johan (1894). TOOM Eha-Maie Ernst (1930). UURI Endla Karl (1926). VIND Linda August (1928)

*

Julgeolek oma "populaarses" kirjanduses segas ka nimesid - P. Kuusk toob välja, kuidas ühes broshüürikuses on Rootsi nimetatud "Mustaks kapteniks".
:lol: :lol:

Postitatud: 15 Nov, 2008 10:13
Postitas Shiim
expertkenny kirjutas:Ferdinand Nurme oli minu vanaisa. Elu lõpul ei olnud pime aga väga kehva nägemisega küll. Võrkkesta oli kuul puruks tõmmanud mis oli tal kõrvataga elu lõpuni. Luges isegi ajalehti oma suure luubiga millega mina nüüd imepisikesi joonised vaatan :)
Fotosid on mul ka kõvasti alles, et kui huvi on võin mõne siia postitada.
Kindlasti on huvi.
Mida tead Sina tema elukäigust?

Postitatud: 16 Nov, 2008 10:15
Postitas expertkenny
Eks ta jutustas mulle oma lugusid ka kuidas tiblasid maha nottis :)
Sealt ka vist minu partiootlikus :):)
See on jah tõsi et ajas oma tõelist Eesti Vabariiki taga. Mäletan et ta mainis midagi raamatust kus Mart Laar temast kirjutas ?

Re: Must Kapten

Postitatud: 18 Apr, 2013 14:49
Postitas metssiga
Vähe andmeid julgeoleku dokumentidest Ferdinand Nurme kohta, kes ei olnud Mustkapten, vaid kasutas ise varjunime Kapten Must. Sõja algul 1941 areteeriti Tartus spionaazikahtlusega ja veeti kohe Venemaale, seal juurdlusel ei leitud mitte millegi kohta midagi, saadeti niisama 3 aastaks vangilaagrisse. Vabanes 1946 ja naases Viljandimaale, töötas valla maksuinspektori abina. Sügisel 1948 pani pihta portsu maksuraha ja pages metsa, kus ühines metsavendade Grünvaldi ja Kreslaga (langesid aprillis 1949). Hiljem oli Nurme salgas mitmeid erinevaid mehi, salk ei olnud suur, kõige rohkem 5 meest. Nurmel oli palju liikumist ja sidemeid, pidas laialdast konspiratiivset kirjavahetust, kohtusid Särev-Pedaku salga meestega jne. Tapsid partei-nõukogude aktiviste ja röövisid riigivara ja saatsid punastele ähvarduskirju. Tal oli palju toetajaid-abilisi Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal. Mitmesugustel põhjustel ei õnnestunud sellised asjad, nagu kinnipidamisel haavata saanud ja Viljandi haiglasse pandud metsavenna vabastamine ning küüditatute autokolonni ründamine 26. märtsil 1949. Julgeolek ei jõudnud kuidagi Nurmeni, hoopis kriminaal miilits mingit riigivara riisumist uurides kaudselt - peeti kinni septembris 1949. Hiljem on kõlanud süüdistusi, et Nurme andis kõik ülekuulamistel üles või oli lausa agent ja osales ülekuulamistel. Keda või mida ta ülesse andis, saaks uurida juurdlustoimikust, aga ega palju tema kaaslasi metsas enam ei olnudki. Agent ei olnud ta kohe kindlasti mitte, vaid hoopis "ohtlik bandiit-terrorist" dokumentides. Jutt ülekuulamistel osalemisest on tulnud ilmselt vastandamistest juurdluse ajal. 1950 sai standardse 25 aastat, vabastati vangilaagrist 1957.

Re: Must Kapten

Postitatud: 14 Mär, 2014 22:00
Postitas Shiim
Metsavendluse ümber tänaseni küütlev rahvusromantiline udu moonutabki paraku tänaseni meie mineviku tegelikke jooni ning on aeg hakata seda jõudumööda hajutama. Muidu jäämegi jäädavalt unelema legendide ja müütide segadikku, adumata, mis väljamõeldised ja mis kunagi reaalselt tegelikkuses aset leidnu.
http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa ... d=68231171