Berliinis värvatud Eesti diplomaat 1930. aastatel

Sõjaväeluure. Ja mitte ainult sõjaväe. Aga KaPo foobiad siia teemasse ei sobi.
Vasta
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Berliinis värvatud Eesti diplomaat 1930. aastatel

Postitus Postitas Reigo »

Vene luuretemaatilises ajalookirjanduses kinnitatakse, et sel ajal kui Artur Artuzov tegutses NSVL sõjaväeluures juhtivatel kohtadel, värbas sõjaväeluure Berliinis ühe Eesti diplomaadi. Seda olevat Artuzov maininud ühes oma kirjas Stalinile.

Vt http://militera.lib.ru/research/abramov ... xt.html#t2
В Берлине же были завербованы эстонский, латвийский и болгарский дипломаты, в Швейцарии — армейский генерал, в США — сотрудник госдепартамента.
Ilmselt käib jutt kirjast, mille Artuzov adresseeris Stalinile 1937. aasta jaanuaris. Katkendid sellest kirjast on ära toodud näiteks siin: http://fanread.ru/book/298979/?page=57 Eesti diplomaadi värbamist puudutavat osa pole kahjuks toodud.

Artuzov oli sõjaväeluure ülema asetäitja alates 1934. aasta maist ja ülem 1935. aasta maist kuni 1937. aasta jaanuarini.

Eesti välisteenistuse leksikoni andmeil töötasid kõnealusel perioodil EW Berliini saatkonnas diplomaatidena järgmised isikud:
Edgar Kana (1935-1936, atašee)
Valter Kotsar (1935-1936, atašee ja I sekretär)
Georg Meri (1933-1938, atašee ja nõunik)
Jaan Mölder (1934, nõunik)

Edgar Kana mobiliseeriti hiljem punaarmeesse ja represseeriti. Tema juurdlusmaterjalid on ERAF-is olemas ning neist ei selgu kuidagi tema varasemad võimalikud seosed NSVL luurega. Juurdluse ajal võimaldati tal kirjutada ka omakäelisi tunnistusi ning võiks oletada, et kui ta olnuks kunagi olnud NSVL luure agent, siis ta maininuks selle ära. Muidugi on ka võimalus, et Eesti diplomaat, kes andis värbamiseks nõusoleku, oli tegelikult topeltmängur, mistõttu ta ei pruukinud soovida oma sidet NSVL luurega hiljem julgeolekule mainida.

Georg Meri juurdlusmaterjalid on samuti ERAF-is olemas, aga ei viitsinud neid vaadata, sest eeldatavalt on nendega tutvunud paljud inimesed ning kui seal oleks midagi värbamisest 1930. aastatel, siis oleks see juba avalikkuse ette toodud.

Jaan Mölderi puhul torkab silma, et ta jäi "esimesel nõukogude aastal" represseerimata ja suri Tallinnas 1942.

Valter Kotsar suri paguluses, II maailmasõja ajal oli Soome armees.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Berliinis värvatud Eesti diplomaat 1930. aastatel

Postitus Postitas Reigo »

Aga võib-olla on selle Berliinis värvatud diplomaadi all silmas peetud Ferdinand Saukast, kes tema välispassi järgi külastas Saksamaad 1936. a. mais-juunis. Siis oli ta ametlikult vist veel vangladirektori kohal. 1936. a. lõpust töötas Saukas välisministeeriumis, 1937-1939 oli Eesti saatkonnas Moskvas. NKVD luges teda 1939 seisuga agendiks. Värbamise kohta detailid puuduvad. Värbaja võis olla sõjaväeluure, misjärel Moskvas läks üle NKVD-le.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Re: Berliinis värvatud Eesti diplomaat 1930. aastatel

Postitus Postitas Eestileegion »

Arvatavasti on mõeldud Rudolf Möllersoni, kes oli saadik Berliinis. Sellele on viidanud varem avalik allikas ka eesti keeles: http://www.esm.ee/public/projektid/5/do ... k0454.html
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Berliinis värvatud Eesti diplomaat 1930. aastatel

Postitus Postitas Castellum »

Eestileegion kirjutas:Arvatavasti on mõeldud Rudolf Möllersoni, kes oli saadik Berliinis. Sellele on viidanud varem avalik allikas ka eesti keeles: http://www.esm.ee/public/projektid/5/do ... k0454.html
Sinu viidatud allikas on Möllerson kirjas kui Briti luure agent:
---------
Osakonna oluliseks töölõiguks on Inglise kodeeritud agentuuri väljaselgitamine. Eesti residentuurist on teada 65 agendi tunnused, kellest 16 agendi isik ei ole kindlaks tehtud.

1954. aasta 1. aprillist alates on agentuuri kaudu, mitmesuguste arhiivimaterjalide põhjaliku uurimise ja analüüsiga, Nõukogude kodanike küsitlemise ja muude meetmetega kindlaks tehtud 6 agendi isikud. Sealhulgas:
---
4) Agendiks number “43910A” osutus MÖLLERSON, Rudolf Johani p, sündinud 1892. aastal, endine kodanliku Eesti saadik Berliinis, olevat autoõnnetusel surma saanud.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist