Vt http://militera.lib.ru/research/abramov ... xt.html#t2
Ilmselt käib jutt kirjast, mille Artuzov adresseeris Stalinile 1937. aasta jaanuaris. Katkendid sellest kirjast on ära toodud näiteks siin: http://fanread.ru/book/298979/?page=57 Eesti diplomaadi värbamist puudutavat osa pole kahjuks toodud.В Берлине же были завербованы эстонский, латвийский и болгарский дипломаты, в Швейцарии — армейский генерал, в США — сотрудник госдепартамента.
Artuzov oli sõjaväeluure ülema asetäitja alates 1934. aasta maist ja ülem 1935. aasta maist kuni 1937. aasta jaanuarini.
Eesti välisteenistuse leksikoni andmeil töötasid kõnealusel perioodil EW Berliini saatkonnas diplomaatidena järgmised isikud:
Edgar Kana (1935-1936, atašee)
Valter Kotsar (1935-1936, atašee ja I sekretär)
Georg Meri (1933-1938, atašee ja nõunik)
Jaan Mölder (1934, nõunik)
Edgar Kana mobiliseeriti hiljem punaarmeesse ja represseeriti. Tema juurdlusmaterjalid on ERAF-is olemas ning neist ei selgu kuidagi tema varasemad võimalikud seosed NSVL luurega. Juurdluse ajal võimaldati tal kirjutada ka omakäelisi tunnistusi ning võiks oletada, et kui ta olnuks kunagi olnud NSVL luure agent, siis ta maininuks selle ära. Muidugi on ka võimalus, et Eesti diplomaat, kes andis värbamiseks nõusoleku, oli tegelikult topeltmängur, mistõttu ta ei pruukinud soovida oma sidet NSVL luurega hiljem julgeolekule mainida.
Georg Meri juurdlusmaterjalid on samuti ERAF-is olemas, aga ei viitsinud neid vaadata, sest eeldatavalt on nendega tutvunud paljud inimesed ning kui seal oleks midagi värbamisest 1930. aastatel, siis oleks see juba avalikkuse ette toodud.
Jaan Mölderi puhul torkab silma, et ta jäi "esimesel nõukogude aastal" represseerimata ja suri Tallinnas 1942.
Valter Kotsar suri paguluses, II maailmasõja ajal oli Soome armees.