Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis
Postitatud: 10 Veebr, 2018 21:14
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
В старом альбоме нашел фотографииPerekondlik taust mängis Artjom Zintšenko värbamisel GRU-sse olulist rolli, kinnitas kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots. “Su isa on teeninud sõjaväes, vanaisa on teeninud sõjaväes, vanavanaisa oli luuraja ja sõjakangelane. Kõik see tekitas noores mehes tunde, et isamaa vajab ka teda,” ütles Toots ning lisas, et just luurajast vanavanaisa aitas romantiseerida Artjomi jaoks uut “elukutset”.
Jah. ilmselt ka pikem sissesõidukeeld Schengenisse vms.Roamless kirjutas:Kohalikud venkud naljalt tänapäeval enam selliseid aktsioone eriti ette võtta ei julge, aga sellist ajupestud p...ka on lihtne vist siia trollima saata, sest ju neile öeldakse, et erinevalt Venemaast, kus vahelejäämisel saad 15 aastat vanglat, tehakse siin ca 30 eurot trahvi ja lastakse minna. Jäetakse mainimata, et praegusel ajal võib juba ka kehvemini minna.
https://www.postimees.ee/4468155/kaitse ... gru-agendiKaitsepolitsei pidas eelmise aasta lõpus kinni Eestis tegutsenud Vene Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsuse (GRU) agendi, kes kogus infot elutähtsate objektide kohta.
Kaitsepolitsei ametnikud pidasid Eesti kodaniku Ilja Tihhanovski kinni eelmise aasta 10. detsembril ning esitasid talle kahtlustuse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis seisneb riigireetmise eesmärgil suhte loomises või pidamises välisriigiga, välisriigi organisatsiooni või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga.
Kahtlustuse järgi töötas Tihhanovski GRU heaks ning tema ülesanne oli samuti koguda informatsiooni riigikaitseliselt ja riigi toimimise seisukohalt elutähtsate objektide kohta ning täita muid temale antud ülesandeid.
https://www.postimees.ee/4491363/esmako ... ja-saatnudTulles tagasi 1990. aastate keskpaiga Eestisse, siis siin spioone esialgu veel kinni püüda ei õnnestunud. See ei tähenda, et vastaspoole tegevust ei oleks olnud või seda ei oleks märgatud, kuid teadmisest tõendamiseni on tihti pikk tee. Seepärast keskenduti ennetavatele meetmetele, nagu näiteks sensitiivsest materjalist eemale tööle suunamine.
Esimene Venemaa diplomaat kuulutati soovimatuks isikuks ehk persona non grata’ks 1996. aasta mais. Tegu oli saatkonna majandusnõuniku katte alla töötanud GRU ohvitseri Sergei Andrejeviga, kes üritas saada mitteavalikku teavet Riigikogu väliskomisjoni nõunikult.
Edaspidi on Eestis diplomaatilise katte all tegutsenud Venemaa luureohvitseridel palutud riigist lahkuda veel vähemalt seitsmel korral – osa neist juhtumitest leiavad esmakordselt avalikku kajastamist selles raamatus.
2000. aasta augustis kuulutati persona non grata’ks diplomaatidena Venemaa Tallinna suursaatkonnas tegutsenud sõjaväeluure GRU ohvitserid Vladimir Telegin ja Juri Jatsenko, 2004. aastal Vene Välisluureteenistuse (SVR, Служба внешней разведки Российской Федерации) kindralleitnant Anatoli Klimkin ja major Jevgeni Golubkin (kes püüdsid Riigikogu valimistega seoses jõuda erakondade «tagatuppa», selgitada välja tegelikku mõju omavad isikud jne).
2006. aastal saadeti välja SVRi resident Anatoli Dõškant. 2013 pidi Eestist lahkuma Venemaa suursaatkonna nõuniku katet kasutanud SVRi ohvitser Nikolai Fursov ja 2014. aastal korraga tervelt kolm GRU ohvitseri.
2018. aasta märtsi lõpus saadeti solidaarsusavaldusena Ühendkuningriigi suhtes Eestist välja GRU ohvitserist Vene saatkonna kaitseatašee, polkovnik Oleg Afanasjev. (2017. aasta mais saadeti diplomaadile kohatu käitumise pärast Eestist kodumaale Venemaa peakonsul Narvas Dmitri Kazjonnov ja konsul Andrei Surgajev, kuid avalike allikate kohaselt ei seisnenud nende lahkuma sundimise põhjus luuramises.) Lisaks sellele on Venemaa ise tagasi kutsunud saatkonna esimese sekretäri Nikolai Štšerbakovi, kes sai üleöö kuulsaks 2003. aasta augustis, kui ta põhjustas raskes joobes Tallinna vanalinnas rallides kaks liiklusõnnetust, sarjas kohale kutsutud politseinikke ja tutvustas ennast neile polkovnikuna.
On neid väljasaatmisi palju või vähe? Maailmarekord ühe riigi kohta on 105 diplomaatilist katet kasutanud Nõukogude luureohvitseri väljasaatmine Suurbritanniast 1971. aastal, kuid see oli harukordne juhtum ja leidis aset külma sõja ajal suurriigis. Usaldusväärset statistikat lähiriikide kohta napib, kuid arvestades Venemaa Tallinna saatkonna väiksust, on kokku 11 ohvitseri suur arv ja vaevalt saavad GRU ja SVR pidada Eestit lihtsaks kohaks diplomaatilise katte all tegutsemiseks. Aga nagu edaspidi käsitletavatest juhtumitest ilmneb, on luuramiseks ka teisi võimalusi.
See mõjuagent on vaese, vigase ja kodanliste võimude poolt taga kiusatud, ma ütleksin lausa, elajalikult piinatud poliitpensionäri näguMartin Peeter kirjutas:Et kõik selge oleks...
Kelle nägu see mõjuagent on?
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/karika ... d=83139583