1. leht 1-st

Vangilangenud Eesti sõdurid

Postitatud: 27 Nov, 2005 19:48
Postitas PAK
Kas keegi oskab öelda, mis sai aastatel 1941-44 Saksa poolel võidelnud ja vangilangenud eestlastest? Palju neid vist polnud, aga siin-seal mõned idapataljonide mehed ja ka nt narvakad ju ära nopiti. Kas mõned neist peale sõda koju ka jõudsid?

Postitatud: 29 Nov, 2005 22:11
Postitas Prinz Eugen
Hiljuti kirjutas sellest Pärnu Postimehes Vaino Kallas.

vangilangenud

Postitatud: 30 Nov, 2005 11:49
Postitas Reppin
Siin on ka link sellele artiklile:

http://www.parnupostimees.ee/301105/esi ... 060496.php

Aga kas sa pead silmas ka neid, kes Eesti pinnal vangi langesid? Ehk täpsustaksid pisut oma küsimust?

vangid

Postitatud: 30 Nov, 2005 11:54
Postitas PAK
Ei, see mis sai meestest, kes langesid vangi sügisel 44 Eestis ja kevadel 45 on asi nagu enam-vähem selge ja neid mehi nähtud küll.
Ma pean silmas neid sõdureid, kes kukkusid venelaste kätte varem, Venemaal ja Ukrainas.

vangid

Postitatud: 06 Dets, 2005 3:41
Postitas PAK
Kas neist meestest ei ole siis üldse midagi teada :?:

Postitatud: 20 Mai, 2006 14:59
Postitas vipu
no minu vanaisa tõmmati mob. saksa politseipataloni. ta oli seal saanud olla mingi 3-4 kuud kui langes venelaste kätte vangi, võimalik et andis iseend kuna tema kartis sõda (oli 17 aastane). venelased kupatasid ta kohe kuhugi valgevenesse vangi, oli vist 5 aastat vangis, oli seal surnumatja (17 aastane)

pärast seda võeti vene sõjaväkke kus oli omakorda 2 aastat - paradoks. siis lasti koju...

suurt tema elukäigust ei teadnud, suri ta 97 vist, ta ei rääkinud kunagi sõjast, väga vältis teemat...

mul on isegi paar pilti, kus ta on mundris, aga ei tea kas see on saksamunder või pärast venemunder kui ta juba sõjaväkke oli võetud, pärast vangilaagrit.

Tśehhi põrgust ja muust ka

Postitatud: 27 Juul, 2006 11:59
Postitas Leegionär
Eldor Traks "Sõjakeerises ja vangilaagris" Tallinn, Olion, 1992 Üks tsitaat:
"Tankiüksuse ohvitserid jooksevad aga kolonni juures edasi-tagasi ja küsivad: kus on eestlased? Sinna juurde käib venekeelse sõimu hulka selliseid sõnu nagu "reebanee" ja "siinimjaed...". Küllap on tankistidel Sinimägedes Rebase meeste käest saadud õppetund hästi meeles" (lk. 70).

Postitatud: 27 Juul, 2006 12:41
Postitas Slinky
Minu vanaisa langes saaremaal vangi kui sakslased juba taganesid, algselt hoiti teda Saaremaal kuskil külas keldris mitu päeva luku taga ning siis viidi rongipeale ning kuskile venemaale vangilaagrisse kus ta oli päris mitu aastat, tegid seal sunnitööd kuskil metsas. Seejärel viidi nad üle kuskile teise laagrisse ning siis tagasi Eestisse ning Narva ligidal visati ta vagunist maha surema sest ta oli läbi kirnatud haige ning nälga suremas. Aga üks hea Eesti daam võttis ta enda juurde ning ravis ta terveks. Vanaisa on otsinud küll hiljem seda naist, aga tulutult. Igakord kui ta seda meeldetuletab tuleb tal pisar silma...Aga hea et leidub inimesi kellel süda hea ja haige mehe enda juurde võtavad ning ravivad, sest ma arvan et enamikud inimesed oleks lihtsalt mööda kõndinud.

Postitatud: 27 Juul, 2006 15:16
Postitas oliver
Narva ligidal visati ta vagunist maha surema sest ta oli läbi kirnatud haige ning nälga suremas
Ei vistud elusast peast kedagi vangirongilt maha.[/b]

Postitatud: 27 Juul, 2006 22:19
Postitas Charlemagne
Võidi visata küll. Olen sellest(või sellistest) juhtumitest kuulnud. Nimelt siis, kui kardeti nakkuse levimist.

Postitatud: 03 Apr, 2007 17:51
Postitas pulkvedis
Minu vana-vanaonu oli ka saksa sõjaväes ja venelaste käes vangis. Pääses põgenema ja elab siiani. Aastat ei tea, aga nimi oli Peeter Vardjas.

Küsimus

Postitatud: 03 Apr, 2007 20:58
Postitas Leegionär
Kas keegi teab, mida tährndab surmatunnistusel termin "erisurm"? Minu isa surmatunnistusel see seisis, ta sai 1944 Leegioni ohvitserina 15+5 ja suri 1947 jaanuaris. Pererekonnaseisu ametnikud ei osanud või ei tahtnud mulle seda öelda.

Postitatud: 03 Apr, 2007 22:51
Postitas MOrav
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna Perekonnaarhiivis asub erisurmade kartoteek. Selles on andmed NL vanglates ja laagrites hukkunute kohta ( http://www.history.ee/register/doc/laager.html ) . Sama isiku kohta eri daatumid ja põhjused - see näitab ka, kuidas võltsiti andmeid. Vt ka "Kleio", 1993, nr 8.