www.militaar.net

Minu teada, kivimurd ning sunnitöö käisid Eestis käsikäes aastakümneid mitte rohkem. Ehk, on ju tegemist selle tööga kuhu on vaja suurt, mitte väga kvalifitseeritud ning madalapalgalist inimmassi, ning spetsiifikast lähtuvalt, vangid on selleks hästi sobilikud.
Vangilaager Rummu kivimurrus asutati veel enne IIMS, EW ajal. Ei oska kahjuks öelda, mis karjääris need vangid asusid. Aga kuna laagrid asusid samal territooriumil kus ka praegu, siis võiks arvata et ka karjäär oli sama.
Kas foorumis on inimesed kes oskaksid mind valgustada, kuidas oli Rummu laagrite seos sõjavangidega, nii Saksa kui ka Vene ajal?

denis23 kirjutas: Kas foorumis on inimesed kes oskaksid mind valgustada, kuidas oli Rummu laagrite seos sõjavangidega, nii Saksa kui ka Vene ajal?

Rummu kohta ei tea, aga Ämaris asus peale sõda laager sakslastest sõjavangidele - kusagil endise koolihoone läheduses. Näiteks ehitasid nad Haapsalu maanteest Ämarini kulgeva tee (ilmselt oli tee siiski ka varem samas kohas olemas, sõjavangid lihtsalt muutsid selle laiemaks ja teetammi kõrgemaks).

selle teetamm on niigi madal. Mina tean et esimene paekivist eluhoone Rummu alevikus ehitasid sakslastest sõjavangid umbes 1950-ndal aastal. See hoone on paekividest viilkatusega klassitsistlikus stiilis hoone, millised olid populaarsed EW ajal. Jääb see Haapsalu mnt. äärde karjääri poole. Praegu on vangla territoorium.
Muide, "betoonka" mis algab vana krossiraja karjääri juures ning lõpeb Haapsalu mnt. vist ongi vangide poolt ehitatud. Samas, tundub millegipärast et esimene karjäär oligi see kus praegu sõidud toimuvad. Veel aastal 1985 seisis seal mingi kõrgem leegiheitjatega torn, ei tea kas separaator või mis see oli.

denis23 kirjutas:Samas, tundub millegipärast et esimene karjäär oligi see kus praegu sõidud toimuvad.

Karjääre on ümbruskonnas mitmeid. "Rallikarjäär" on küll üks suurimaid, kuid tuntud on ka näiteks alevikus asuv "Tibula" karjäär". Lisaks kohast, kus algab ralliraja poole suunduv betoontee jäävad teisele poole Haapsalu maanteed Rätsepa ning Männiku karjäärid, kusjuures vähemalt Männiku karjääris toimus kunagi ka tööstuslik kaevandamine (mitmes väiksemas karjääris on paekivi murtud kohalike talumeeste poolt omaenda tarbeks).
Raamatust "Vasalemma lugu faktides, mälestustes":
Vasalemma marmor tarbekivina. 9.mai 1939.a. "Rahvaleht".
1930. aastatel sai Vasalemma alade elu uue sisu. Ajaleht "Uus Elu" 16.06.1939 artiklis "Vangid looval tööl" kirjutati:
Marmorimurd praegusel kujul rajati 1937.a., kuid selle ehitusmaterjali väljavõtmise koht on siin hoopis varem. Vene ajal umbes 70 aastat tagasi viidi rohkesti ehitusmaterjali Peterburi. Siin ei olnud veel Haapsalu raudteed ja suured murrust väljatoodud kivimürakad toimetati härgadel Keila jaamani, kust need raudtee kaudu edasi transporteeriti.
muuseas on Aleksander II mälestusmärk ehitatud Vasalemma lubjakivist. Murru keskel leidub heleda veega täidetud tiik, mida nimetatakse mungamuruks. Siit olevat vanade pärimuste kohaselt võetud ehitusmaterjale Padise kloostri jaoks, meis teatavasti ehitati 1400.a. paiku. Vana murru koht on oma nime saanud sellest, et siin on töötanud mungad.
Rahvasuu pajatab: Teadaolevalt oli vanim aedlinna karjäär autobaasi taga, sealt kaevandati kivi plokkidena.
Mäesalu krundil oli murd.
Dehni murd oli hilisem Tibula. Parun Dehn rajas hiljem ka nn raudteekarjääri (vist praegune töötav karjäär).
Männiku karjäär (Tammisti ja Kivila majade taga oli Eesti ajal väike, kivi läks lubjavabrikusse Rummule (200m enne Sambla maja). Kivi oli seal plaatidena, ka praegu saab seda õhukeste kihtidena kätte. Hiljem puuriti ka augud, lõhati püssirohuga.
Suures pärastsõjaaegses maardlas (ralliraja kohal olev karjäär) oli ebakorrapärane kristallideta lubjakivi. ... Kivi veeti Rummu lubjavabrikusse.

Mina muidugi ei tea need nimesid, kuid karjääre on seal jah, mitu, kui mitte lugeda väiksemad paemurrud.
Üks on see mis praegu töötab.

See autobaasikarjääri ma tean.
Siis kaardisõiduraja kõrval on veel üks väiksem karjäär
Teist poolt Haapsalu mnt. on veel üks väiksem karjäär
Ning n.n. krossirajakarjääärid

Lisak vist on üks veega täidetud tiik, mis tundub endine liivakaevandus.

Muide, kus seda raamatut saab osta? Oleks huvitatud

denis23 kirjutas: Lisak vist on üks veega täidetud tiik, mis tundub endine liivakaevandus.

See ongi Tibula.

Aga raamatut minu teada osta ei saa

Rummu karjääri põhjas asub 12 m sügavusel ekskavaator!

seda on küll teada. ja palju muid asju.

Raamatukogudes on "Vasalemma lugu.." ka olemas:
http://ester.nlib.ee/record=b2241575*est

denis23 kirjutas:sMina tean et esimene paekivist eluhoone Rummu alevikus ehitasid sakslastest sõjavangid umbes 1950-ndal aastal. See hoone on paekividest viilkatusega klassitsistlikus stiilis hoone, millised olid populaarsed EW ajal. Jääb see Haapsalu mnt. äärde karjääri poole. Praegu on vangla territoorium.

Teen siia väikese faktiparanduse. Nimetatud hoone on ehitatud juba Eesti Vabariigi ajal ning oli kasutusel (ilmselt) vangla adminhoonena. Minu valduses on foto, kus maja ümber askeldavad okastraataia sees triibulistes riietes vangid ning eestiaegses vormis vangivalvur...

Supervisor kirjutas:

denis23 kirjutas:sMina tean et esimene paekivist eluhoone Rummu alevikus ehitasid sakslastest sõjavangid umbes 1950-ndal aastal. See hoone on paekividest viilkatusega klassitsistlikus stiilis hoone, millised olid populaarsed EW ajal. Jääb see Haapsalu mnt. äärde karjääri poole. Praegu on vangla territoorium.

Teen siia väikese faktiparanduse. Nimetatud hoone on ehitatud juba Eesti Vabariigi ajal ning oli kasutusel (ilmselt) vangla adminhoonena.

Jah, minu teada ka on see hoone EW- aegne.