www.militaar.net

Okupatsioonimuuseumi kodulehel on üleval Kurgvel-Lindmäe koostatud "Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejatele".

http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/ra ... eimid.html
ja siis tuleb kerida vasakpoolses raamis ennast sinna üsna alla...

Laidoneri muuseumi kodulehel on üleval Saksamaa Sõjahaudade Hooldeliidust saadud sõjaväekalmistutele maetud eestlaste nimestik
http://www.laidoner.ee/projektid/1/nimekiri.php

Võtsin kätte ja ristasin need kaks nimekirja ära. Tulemused klappisid üllatavalt hästi kokku. 6666 + 1063 andis kokku 7005. St. et Laidoneri lk olnud baasis oli umbes 2/3 isikutest samad, 1/3 uued, keda Okupatsioonimuuseumi baasis ei olnud.

Mis ei tähenda, et nende inimeste rohkem infot ei leidunud. Vastupidi, pea-aegu iga kirje neist 1063 andis mingit lisainfot sellesse olemasolevasse baasi.

Liidetud baas on saadaval siin Excel 97/2003 failina:
http://www.militaar.net/phpBB2/images/Pro_Patria.xls

Palun lahkelt kasutada ning samuti paluks tagasisidet baasi täiendamiseks ja parandamiseks.

Möödub ju sellel aastal 65 aastat kaitselahinguist Eestis.

Aga...

Mõned lisaselgitused veel selle baasi kohta.

Erinevates dokumentides esinenud erinevad nimekujud on üritatud anda 2Perenimi ja 2Eesnimi väljade abil. Kui muude andmete alusel tundub olevat põhjust arvata, et tegu on sama mehega. Mis ei tähenda, et praegu seal ei või olla ühe isiku kohta tegelikult mitut kirjet.

Auastme lahtris on tihti mehe kohta mitte ainult mitu auastet, vaid auaste nii eesti kui saksa keeles. Tegemist ei ole tõlkega, vaid eri dokumentidest pärit infoga. Sisestasin originaalis olnud saksa-keelse auastme ka saksa keeles, sest tihti sisaldab see rohkem infot mehe teenistuskoha kohta, kui selle tõlge eesti keelde (grenadier, schütze, kanonier ja funker olid tihti tõlgitud vaid reameheks).

Kus on esinenud erinevaid sünni- ja surmakuupäevi, kuid muude andmete järgi tundub tegemist olevat sama mehega - variandid on antud samas lahtris sulgudes.

Matusepaiga lahtris võib mitme mehe taga olla ka mitu matmispaika. Ilmselt on tegemist sellega, et Sõjahaudade Hooldeliidu andmetes on kasutatud ka juba ümbermaetute kohta olemasolevat infot. See selgitab ka need kahtlused, mis minul mõne mehe puhul tekkisid - langenud juulis-augustis 1944 ja maetud Narva sõjaväekalmistule...

Baasi on veel juba täiendatud Vigala valla langenute andmetega, mis on tõstnud nimekirjas olejate arvu 7014. Nüüd ja edaspidi hakkan neid lisa-andmeid asialgu lisama teist värvi kirjas, et oleks võimalik jälgida ka muudatuste ajalugu.

Ja veelkord - kõik täiendused ja parandused, samuti info võimalike uute infoallikate kohta on teretulnud. Vastavalt info laekumisele hakkan seda tabelit ka täiendama ning uuesti üles laadima.

Mõned mõtted mul juba on, kust veel lisainfi leida

Ülesse pandud uuendatud versioon baasist. Nüüd nimekirjas 7030 nime. Uusi inimesi tuli juurde peamiselt 1945. a. Saksamaalt (mitmed artiklid Võitlejas ja ka mujalt). Mitmete inimeste andmeid sai veel täpsustatud.

Link esimeses postituses.

Tuleb siis enda valduses olevaid märkmeid võrdlema hakata - ehk saan ka usaldusväärset lisa pakkuda!

Hakkaks siis kusagilt pihta!

A. Vaidlo B. Osvald C. Veide E. Oberleutnant F. 288.Politseipataljon(?) G. Sõjateenete Rist II kl. mõõkadega, Idamedal H. Tartu I. 05.10.1918 J. 24.09.1944 K. Padise v. Audevälja k. L. Maetud Rahumäe kalmistule Tallinnas (see on minu viga - õige on PÄRNAMÄE kalmistu)

Otto Uin ei olnud veebel vaid ülemleitnant (oberleutnant, EV vastes oli see leitnant vist) 4.Piirikaitserügemendis. Sündmus on tuntud Porkuni lahingu nime all, aga tegelik langemiskoht on paraku Vistla küla. Mees on ka maetud Vistla külla rajatud sõjaväekalmistule.

Andrei Mutt, Orest Janson, Heino Raudsepp, Heinrich Purik ja Alfred Oru (registris Orn - ei ole võimalik kontrollida, kumb on vigane)on Kullengalt ümber maetud Vistla sõjaväekalmistule. Lisaks Ilmar Kaldasele on Kullengalt lahingute lõppedes ümber maetud ka Markus Veske. Kohalikud ei mäletanud küll täpselt, kumb Saaremaa mees ära viidi, aga matmise ajal visandatud hauaplaani võrdlemine kaevamistulemustega viitab Veske puudumisele.

Natuke Kaldas´e kohta: Kullenga ühishauast viis ära Järva-Jaani valla Karinu külast pärit Ilmar Kaldase tema isa August Kaldas ja ta maeti Järva-Jaani surnuaeda Võllastemäel. Ilmar Kaldas on sündinud 28.01.1922.a., teenis Rebase pataljonis, autasustatud I ja II klassi raudristiga ja teiste aumärkidega, langes Kullengal veltveebli auastmes. Ilmar Kaldase pruut Miralda sünnitas Ilmari poja 15. veebruaril 1945.a. Ilmari isa August Kaldas võttis osa vabadussõjast, suri 1946.a., maeti poja kõrvale. 1998.a. püstitati tema hauale Eesti Idapataljoni kaasvõitlejate poolt mälestussammas. Samba avamisest võttis osa ka Mart Laar.

Eduard Mihkel Ahas (16. september 1901 Valguta vald, Tartumaa – 17.09.1944 Luunja v. Sääsküla külas) Maetud end. Kangro talu aias tundmatusse hauda, aiaääres on tagasihoidlik mälestuskivi. Kõiketeadev vikipeedia pakub hukkumiskohaks Soome lahe. "Moerol" hukkusid küll tema kaks poega, naine üksinda pääses.
Samal päeval ja samas kohas langes Arnold Pallits - tema on sugulaste poolt 44-da sügisel ümber maetud Urvaste kalmistule. Sünnidaatumeid on võimalik täpsustada.
Olid OK-s.
A.Pallitsa portisgar, leitud Ahase otsingutel.

Richard Kangro langemiskoht on mõneti eksitav, viited on ka imelike daatumitega - keegi samanimeline varem langenud?
Lisatud kirja järgi saab ehk üksuse ka välja raalida? Ma ei tea, kas see kirjeldatud Mummassaare kalmistu on ära kaevatud, või on tegemist selle teise kalmistuga, mis nii paljude meeli ärevil hoiab

Tartumaal Luunja vallas Sääskülas Polla talu maadel on maetud ühishauda 17.09.1944 langenud Osvald Meema Danieli p. (s. 22.01.1912, Võrumaalt Kasaritsa vallast), Hugo Rahumägi (s. 12.03.1907, Harjumaalt Kuimetsa valla Lääne talust, naine Adele Rahumägi) ja Kaarel Pohla Karli p. (s. 01.12.1911, Harjumaalt Rae vallast)
Osvald Meema lesk on püüdnud 90-te teisel poolel saada Saksamaalt pensioni (saadeti pikalt) ja mõlgutanud mõtteid mehe ümbermatmisest, paraku kuulsin mina sellest loost alles üleeile!
Peab vist sugulasi otsima hakkama, haud on tähistamata, aga täiesti olemas ja paari meetri täpsusega teada.


Jenni Meema kiri 1997. aastast:
Tervitus Võrumaalt Meegomäelt!
Minul on päris piinlik Teid tülitada, aga siis on süda natuke rahulikum. Minul pole neist asjadest kellegagi rääkida, sest kõik on noored ja neid ei huvita üldse see sõja olukord. Minul aga seisab kõik see asi elavalt silmade ees, nüüd vanaduspäevadel veel rohkem kui noorelt. Siis oli tervis käes ja seda tööd tohutult palju, et muudele asjadele mõelda ei olnud aega.
Kirjutan Teile need nimed, see esimene on minu abikaasa Osvald Meema Danieli poeg sündind 22. jaanuaril 1912 a.
Kui sain säält kirja siis saatsin nende naiste adressil mõlematele kirja. Üks vastas, et tema ei saa kuidagi ümbermatmist korraldada, aga teine ei vastanud üldse. Ka minul ei lubatud ametlikult seda teha, aga süda ei andnud rahu, lootsin siiski et need andmed on valed, aga ei olnud.
Kui läksin sinna leidsin eest hauakünka puu ristiga. Risti pääl olid kirjutatud nimed ja minu mehe nimi oli esimene. Selles talus oli ainult vana ema ja üks noor poiss kelle nime mina ei tea. See poiss aitas minul haua lahti kaevata, sest väga sügaval nad ei olnud. Minu mees oli kõige pealmine teiste pääl kummuli sõjaväe vrents üle pää kaetud ja selg paistis
(jätkub pöördel)
säilinud väga hästi, sest oli puhtast villast. Kaevasime sinna kõrvale nii palju, et saime selle kastiga ära matta. Minul oli kodust kaasas villane omakootud tekk ja voodi lina. Panime enne teki siis voodilina sinna kasti ja tõstsime nende pääle, katsime nii ka kinni. Lõime kasti kinni ja muld pääle, risti ka panime. Loodan et see püsis veel kaua.
Kes võivad mäletada seda risti kohta on need kaks õde. Mina ei tea meetrites enam midagi sest on möödunud nii palju aastaid ja minule on see koht võõras. Minul endal mingit sõiduvahendit ei ole ja tervis on väga halb, eriti sellel suvel sest oli väga soojad ilmad. Saadan Teile sellest valgus(????) mis minule saatis Jüriado. Sääl on ka nende kahe nimed kirjas. Ainult see on küllalt halb sest see teade oli niskust saanud ja ära kulunud.
Võib olla saate Teie teada mis selle väeosa nimi ja numer oli. Kui mina ka seda teada saaksin siis saaksin Saksamaalt pensioni.
Kõike hääd soovides
Jenni Meema

19.04.2009 Mehed leitud!

Meemast teemagi olemas foorumis ja kontakteeruda saab lapselapsega seal kirjutanud isiku kaudu.

_________________
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee

No aitäh viitamast - olen muidugi seda teemat lugenud, aga või siis kõik nimed meelde jäävad! Nüüd aga peab selle lapselapsega detaile täpsustama. Igal juhul pole tegu selle Estoloogi poolt viidatud Meemaga.

Suur tänu Arnold!

Lisan Sinu parandused järgmisse versiooni, mille panen ülesse millalgi aprilli lõpus.

Paul Leosk´i isikužetooni tekst: 7.Kp./Estn.SS Grzsch. Rgt.1 Kapten Ausmees(II pat.ülem) nimetab surmateates reameheks (rms.)
Langemiskoht Tartumaal Võnnus. Oli maetud aleviku serval oleva Mällo talu aeda, sai aastate eest ümber maetud Järva-Jaani kalmistule abikaasa kõrvale. Isatalu on Võrumaal Navi külas, tollast valda ei julge peast pakkuda.