Tere kaasmaalased.
Soovin siis teemasse koondada Uhta linnas aastatel 84-86 teeninud inimesi et mälestusi omavahel suheldes värskendada.
Utsebkas oli poisse kes suunati peale vannet Vorkutasse,ka nemad võiksid siin suhelda.
Mingil hetkel avastasin et mingid sündmused hakkavad juba vaikselt ununema,tore oleks neid koos sõjaväekaaslastega meenutada.
Minu nimi on Ilmar Kell.
Teenistus möödus Uhta linnas.Olin põhiliselt polgus teenidus roodus autosvoodis
eriala oli autoelektrik
2007 a juuli lõpus oli lõuna eestis ka kokkutulek,võiks veel midagi
organiseerida.
Uhta linn Komi ANSV 84-86 väeosa 6646 andke endast teada
njah,see kokkutulek...eks ma ise aitasin jõudumööda sellele kaasa aga mul,,vedas''-mu auto sai enne otsa. aga eks mind peaks mäletama koordi jüri, ehk ka siin juba ennisti mainitud meite medvend looringu harri. meid oli seal vorkutas umbes 10 meest pataljoni pääle. edasi ehk privas, sest tundub,et siin rohkem pole meite mehi 
muidu tuleb adminn kallale,et mis te mehed siin soiute 
mul ka terve urruaugutäis pilte. võiks ju näidata,kui lugupeetud publikum vastu pole.
muidu tuleb adminn kallale,et mis te mehed siin soiute mul ka terve urruaugutäis pilte. võiks ju näidata,kui lugupeetud publikum vastu pole.
lase aga pildid üles koos ülestunnistustega kui palju ja salajasi objekte on pildistatud
aga sõjaväeosa ja asukoha numbri järgi väib väga palju teenistuskaaslasi leida saidilt www.odnoklassniki.ru (peab tegema kasutaja ja sisse logima siis saab kõike näha
aga sõjaväeosa ja asukoha numbri järgi väib väga palju teenistuskaaslasi leida saidilt www.odnoklassniki.ru (peab tegema kasutaja ja sisse logima siis saab kõike näha
Harri Looringut mäletan,siis oli teil veel autojuht Aia(või kuidas seda nime kirjutatakse)
Mul midagi ikka on meeles aga nime ja nägu kokku panna on raske
Kindlasti pane pilte siia üles,ma ise mingit albumit ei teinud olime Riho Otsaga sellised Eesti mehed ja mõtlesime sellist vene sõjaväe traditsiooni me ei jätka.
Pilte sai ikka tehtud ja proovisin neid koos autopargist kõrvalepandud kolaga postipakiga koju saata,aga sampoliit leidis paki autopargist üles ja konfiskeeris selle,ime et mingit jama ei tulnud
Mul midagi ikka on meeles aga nime ja nägu kokku panna on raske
Kindlasti pane pilte siia üles,ma ise mingit albumit ei teinud olime Riho Otsaga sellised Eesti mehed ja mõtlesime sellist vene sõjaväe traditsiooni me ei jätka.
Pilte sai ikka tehtud ja proovisin neid koos autopargist kõrvalepandud kolaga postipakiga koju saata,aga sampoliit leidis paki autopargist üles ja konfiskeeris selle,ime et mingit jama ei tulnud
Tere mehed,
loodan, et ei pahanda, kui siin natuke sõna võtan.
Olin ise, посёлок Нижний Доманик (Ухтинский район), seal aastatel 1988-1989 9-s roodus. Hiljem viidi üle Uhtasse 8 roodu.
Miks kirjutan, sest mäletan, et nägin Domaniku sööklas lauale kraabitud EESTI DMB 1986. Mäletan ka seda, et uspekid olid eestlaste vastu kohe eriti vaenulikud, hiljem selgus ( prapor Keilast kes oli jäänud 86 aastast üleajateeniaks selgitas) eestlastest demblid olid ikka toredasti kõigile teistele "taha keeranud". Rääkis kuidas naised alasiti tumbotškal seisid ja kuidas nii öelada paukpadrunitega need samad koletised seinaäärde pandi ja kuidas peale kogutuld siis need "veenused" alasti minema jooksid pasarahe taga, ja siis jälle peale paari nädalat tagasi olid tulnud.
Paraku olin roodus ainuke eestlane nendega, kes teie poolt "hingepõhjani solvatud" tegelastega, kes veel olid selleks ajaks sinna jäänud pidin karauulis lausa noaga saia, sorri, valge leiva välja võitlema.
Samas olen olnud ka nii Inta kui ka Mikuni kohtutes, elades seal nädalaid.
Tervitades teid kõiki kaasvõitlejaid
Frank
Tel. 56608657
loodan, et ei pahanda, kui siin natuke sõna võtan.
Olin ise, посёлок Нижний Доманик (Ухтинский район), seal aastatel 1988-1989 9-s roodus. Hiljem viidi üle Uhtasse 8 roodu.
Miks kirjutan, sest mäletan, et nägin Domaniku sööklas lauale kraabitud EESTI DMB 1986. Mäletan ka seda, et uspekid olid eestlaste vastu kohe eriti vaenulikud, hiljem selgus ( prapor Keilast kes oli jäänud 86 aastast üleajateeniaks selgitas) eestlastest demblid olid ikka toredasti kõigile teistele "taha keeranud". Rääkis kuidas naised alasiti tumbotškal seisid ja kuidas nii öelada paukpadrunitega need samad koletised seinaäärde pandi ja kuidas peale kogutuld siis need "veenused" alasti minema jooksid pasarahe taga, ja siis jälle peale paari nädalat tagasi olid tulnud.
Paraku olin roodus ainuke eestlane nendega, kes teie poolt "hingepõhjani solvatud" tegelastega, kes veel olid selleks ajaks sinna jäänud pidin karauulis lausa noaga saia, sorri, valge leiva välja võitlema.
Samas olen olnud ka nii Inta kui ka Mikuni kohtutes, elades seal nädalaid.
Tervitades teid kõiki kaasvõitlejaid
Frank
Tel. 56608657
Tere
rakk
võid ikka sõna võtta,päris põnev lugeda
ma mäletan ühte üleajateenijat eestlast küll aga tema jäi 85 ndal
ta mingi 6 kuu pealt ei viitsinud enam jama taluda ja valis lihtsama tee
pärast elas kuskil linnas ühikas,sa võiks temast lähemast kirjutada
Ma nagu ei mäleta sellist paugutamist,vähemalt minu kõrvu ei jõudnud selline info,eestlased suhtlesid polgus päris tihedalt.
Meie roodus(siis kui meie olime vanad) usbekke ja teisi rahvusi taga ei kiusatud,v.a. muidugi kohustuslikud tööd(põranda pesu,poodi jooksmine,suitsu otsimine)
Meid kiusasid küll kaukaaslased,armeenlased mingi konksnina oli veel 8 ndast roodust,arvan et ta on nüüd kuskil terrorist,seda moodi mees oli küll,
nendel kabardiinetsitel oli kogu aeg selline pilk et veristab ära,
Grusiine oli üks ja see oli selline kogu aeg lõbusa meelega nagu oleks veiniuimas,ei kiusanud kedagi
venelased olid ka ok,sellised ikka valged inimesed sai asju mõistusega võtta
rakk
võid ikka sõna võtta,päris põnev lugeda
ma mäletan ühte üleajateenijat eestlast küll aga tema jäi 85 ndal
ta mingi 6 kuu pealt ei viitsinud enam jama taluda ja valis lihtsama tee
pärast elas kuskil linnas ühikas,sa võiks temast lähemast kirjutada
Ma nagu ei mäleta sellist paugutamist,vähemalt minu kõrvu ei jõudnud selline info,eestlased suhtlesid polgus päris tihedalt.
Meie roodus(siis kui meie olime vanad) usbekke ja teisi rahvusi taga ei kiusatud,v.a. muidugi kohustuslikud tööd(põranda pesu,poodi jooksmine,suitsu otsimine)
Meid kiusasid küll kaukaaslased,armeenlased mingi konksnina oli veel 8 ndast roodust,arvan et ta on nüüd kuskil terrorist,seda moodi mees oli küll,
nendel kabardiinetsitel oli kogu aeg selline pilk et veristab ära,
Grusiine oli üks ja see oli selline kogu aeg lõbusa meelega nagu oleks veiniuimas,ei kiusanud kedagi
venelased olid ka ok,sellised ikka valged inimesed sai asju mõistusega võtta
See prapor Keilast, kes seda mulle rääkis oli ise venelane.
Jah mäletan, et seal Damanikus olid söökla kokad grusiinid ja üks nendset sai eriti hästi läbi söökla juhatajaga, kelle tütre ta vist ka naiseks võttis.
Võiks veel lisada, et 89-l viidi pätid tsoonist ära ja asemele toodi joodikud.
Kuna soldatitel enam valvet pidada ei olnud vaja, siis saadeti ka meid sealt ära.
Hiljem toodi muidugi osad sõdurid tagasi.
Siis hakati seal õpetama sabakavoode ehk koerajuhte.
Söökla taha, kus juba olid koerad, ehitati koertele puure juurde.
Vanad ja muidu tigedad koerad poodi puuride juures ülesse, lõpmata rõve vaatepilt oli. Mitu head tundi siplesid.
Siis veel, et söökla juhataja lasti varakevadel lahti. Ja oh üllatust see koht sai soldatile, ehk siis mulle.
Sügisel novembris, seal siis juba talvel, muudeti seda söökla värki uuesti. Siis sai selle juhatajaks ilus ja noor venelanna.
Ja mind saadeti polkku spordiroodu.
Ah ja, kas see ukrainlannast müüja Lena ka teie ajal vaentorgis (poes) töötas, tal oli veel praporist mees, rahvuselt lätlane.
Eks pea veel natuke meenutama, kül siis lisa ka tuleb.
Jah mäletan, et seal Damanikus olid söökla kokad grusiinid ja üks nendset sai eriti hästi läbi söökla juhatajaga, kelle tütre ta vist ka naiseks võttis.
Võiks veel lisada, et 89-l viidi pätid tsoonist ära ja asemele toodi joodikud.
Kuna soldatitel enam valvet pidada ei olnud vaja, siis saadeti ka meid sealt ära.
Hiljem toodi muidugi osad sõdurid tagasi.
Siis hakati seal õpetama sabakavoode ehk koerajuhte.
Söökla taha, kus juba olid koerad, ehitati koertele puure juurde.
Vanad ja muidu tigedad koerad poodi puuride juures ülesse, lõpmata rõve vaatepilt oli. Mitu head tundi siplesid.
Siis veel, et söökla juhataja lasti varakevadel lahti. Ja oh üllatust see koht sai soldatile, ehk siis mulle.
Sügisel novembris, seal siis juba talvel, muudeti seda söökla värki uuesti. Siis sai selle juhatajaks ilus ja noor venelanna.
Ja mind saadeti polkku spordiroodu.
Ah ja, kas see ukrainlannast müüja Lena ka teie ajal vaentorgis (poes) töötas, tal oli veel praporist mees, rahvuselt lätlane.
Eks pea veel natuke meenutama, kül siis lisa ka tuleb.
tänud rakk,lahe lugeda mis on toimunud
kas see Damanik oli pataljon kus olid kasarmud,garaazid ja sigala kui on seekoht siis
ma veetsin seal ca 2kuud ja remontisin autosid 86a(võiks sellest eraldi kirjutada,nalja sai)
kirjuta veel Uhta polgust
kas autopargist midagi ka mäletad,näit ülemused kes olid seal jne
kas see Damanik oli pataljon kus olid kasarmud,garaazid ja sigala kui on seekoht siis
ma veetsin seal ca 2kuud ja remontisin autosid 86a(võiks sellest eraldi kirjutada,nalja sai)
kirjuta veel Uhta polgust
kas autopargist midagi ka mäletad,näit ülemused kes olid seal jne
Damanikus oli kaks kahekorruselist kollakatest tellistest kasarmut. 12 oli esimeses kasarmus ja 3 ja 9 teises, vastavalt siis 3 all ja 9 teisel korrusel.
Kasarmud jäid otse ettepoole üksteise taha kui KPP-st sisse olid tulnud, jäid garaazid kohe vasakule, söökla jäi kasarmutest paremale ja sigala kaugemale söökla taha. Sügisel 1988 ehitati sigala ja riieteladude vahele "korralik" ja uus välipeldik. Oli ikka hea tunne seal -40 kraadises pakases kükkimas käia.
Ma ei te kuidas teil seal suved olid, aga 1988 ja 1989 aasta suved olid küll kuumad, keskmine pidevalt +25 ja päike, oli ka kõrgemaid nii +40 kraadi üle miinuse.
1990 aasta jaanuaril oli ühel öösel -65, aga talve keskmine nii -35 kraadi.
Polgus, kui mälu ei peta siis autopargis kamandas üks paks major, oli vist Kratšjov või Gr..., kui see tuli, siis enne oli juba hääl ja alles natuke hiljem jõudis kere järele. Ah jaa, oli see nüüd vist sügisel 1988, kui lumi juba maas, toodi polkku mitu koormat asfalti. Kõik soldatid aeti labidatega välja lund rookima ja kui lumi suuremalt osalt visatud siis kohe asfalt autopargi platsile laiali.
Küsimus, mis juhtus kevadel?
1990 sai ka valmis spordisaal koos "saunaga" see jäi staabi ette hospidali taha. Krt enam ei mäleta, oli vist 5 rood hospidali peal.
Vaatab, ehk tuleb veel midagi hiljem meelde
Kasarmud jäid otse ettepoole üksteise taha kui KPP-st sisse olid tulnud, jäid garaazid kohe vasakule, söökla jäi kasarmutest paremale ja sigala kaugemale söökla taha. Sügisel 1988 ehitati sigala ja riieteladude vahele "korralik" ja uus välipeldik. Oli ikka hea tunne seal -40 kraadises pakases kükkimas käia.
Ma ei te kuidas teil seal suved olid, aga 1988 ja 1989 aasta suved olid küll kuumad, keskmine pidevalt +25 ja päike, oli ka kõrgemaid nii +40 kraadi üle miinuse.
1990 aasta jaanuaril oli ühel öösel -65, aga talve keskmine nii -35 kraadi.
Polgus, kui mälu ei peta siis autopargis kamandas üks paks major, oli vist Kratšjov või Gr..., kui see tuli, siis enne oli juba hääl ja alles natuke hiljem jõudis kere järele. Ah jaa, oli see nüüd vist sügisel 1988, kui lumi juba maas, toodi polkku mitu koormat asfalti. Kõik soldatid aeti labidatega välja lund rookima ja kui lumi suuremalt osalt visatud siis kohe asfalt autopargi platsile laiali.
Küsimus, mis juhtus kevadel?
1990 sai ka valmis spordisaal koos "saunaga" see jäi staabi ette hospidali taha. Krt enam ei mäleta, oli vist 5 rood hospidali peal.
Vaatab, ehk tuleb veel midagi hiljem meelde
Lisan pildi polgust
http://album.ee/user/268900
On siis näha autopark, relvahoidla, staap, söökla, uus spordihoone staabi ees, staabi ja spordisaali vahel tagumises nurgas saun, kaks kasarmut mille vahele jääb "plašjatka"- marssimise jaoks. Kes mäletab siis sealt tohtis üle minna ainult marsisammul või joostes, muidu tuli ringiga äärest minna.
http://album.ee/user/268900
On siis näha autopark, relvahoidla, staap, söökla, uus spordihoone staabi ees, staabi ja spordisaali vahel tagumises nurgas saun, kaks kasarmut mille vahele jääb "plašjatka"- marssimise jaoks. Kes mäletab siis sealt tohtis üle minna ainult marsisammul või joostes, muidu tuli ringiga äärest minna.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist