kaur3 kirjutas:Ilmus 1996. aastal ilmavalgust näinud Indrek Jürjo raamatu "Pagulus ja Nõukogude Eesti" kordustrükk. "Sirbi" arvustus tekitas isu osta.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsi ... gasitulek/
Ajaloolased, mis raamatust arvate?
ei näe põhjust tormamiseks. See on jah lihtsalt uustrükk, ei parandatud ega täiendatud. Paraku pole Indrek Jürjol enam seda võimalik teha ... Kahju, sest näiteks Rauno Võsaste raamatus Ain Merest on otsesõnu ümber lükatud Jürjo raamatus refereeritud dokumentide õigsus Merest kui Nõukogude agendist 1940-1941. Olles ka ise nende dokumentidega tegelenud, pean mina neid õigeks. Aga raamat üldiselt on lihtsalt suurepärane või kui ajaloolaste-professionaalsete kretiinide sõnavara kasutada - siis krestomaatiline.kaur3 kirjutas:Ilmus 1996. aastal ilmavalgust näinud Indrek Jürjo raamatu "Pagulus ja Nõukogude Eesti" kordustrükk. "Sirbi" arvustus tekitas isu osta.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsi ... gasitulek/
Ajaloolased, mis raamatust arvate?
Insgesamt relativieren die Ergebnisse das bisher gezeichnete Bild der Auftragstaktik. Nicht nur kommt der straffen Führung eine weit wichtigere Rolle als bisher angenommen zu, auch hing der Grad der Selbstständigkeit und Initiative unterer Führer stark vom Führungsverständnis des vorgesetzten Truppenführers ab. Letztlich war die Auffassung darüber, was mit Auftragstaktik gemeint war und wie sie praktiziert werden sollte, in der preußisch-deutschen militärischen Denkschule bei Weitem nicht so monolithisch, wie die Forschung bis heute gerne suggeriert.
Võtsin ette neid arvustada: http://www.algernon.ee/alternatiivne1939ruger kirjutas:Ilmunud on 2 raamatut võimaliku 1939 aastal sõja vastuvõtmise korral toimuda võinud sündmustest. Samaaegselt 2 sarnast teemat kirjeldava raamatu väljailmumisel on üpris raske eelistada, kumb on parem.
Ootaks Laari raamatu teise osa ka ära siis oskab veidi rohkem kommenteerida.Osundus arvustusest:Kriku kirjutas:Võtsin ette neid arvustada: http://www.algernon.ee/alternatiivne1939ruger kirjutas:Ilmunud on 2 raamatut võimaliku 1939 aastal sõja vastuvõtmise korral toimuda võinud sündmustest. Samaaegselt 2 sarnast teemat kirjeldava raamatu väljailmumisel on üpris raske eelistada, kumb on parem.
Aitäh, sellest samizdatist polnud mul seni aimugi!Castellum kirjutas:Ja muidugi, alternatiivajaloost vähemalt 1939. a kohta võiks teisi asju veel mainida:
http://www.ester.ee/record=b1602184*est
See koht, kuhu Peterburi asutati, oli Neevalinnast linnulennult 5, jõgepidi 6 km kaugusel. See ei ole sama koht. Tänapäevalgi pole Neevalinna asukoht Peterburis veel päris keskuse kohal...Tulevase Peterburi kohal olidki sood...muidugi, üksikud talud , mõisad jms ka.Kriku kirjutas:Peterburi kohal oli ca 100 aastat enne rootslaste fort ja linnake Nyen, mille venelased Põhjasõjas maha põletasid ning 14. sajandi alguses Landskrona. Mis on ka kenasti sinu viidatud kaardi peal olemas. Raamatu vastavast lõigust sain mina küll niimoodi aru, et autor seda ei teadnud.
No ma ei tea...samizdat on ikka natuke muu tähendusega asi...see, et raamat on kirjanduslikult kehv, ei tee sellest veel samizdati - siin tuleks nüüd natuke Nõukogu ajaloo tundmist kasuks...Kriku kirjutas:Aitäh, sellest samizdatist polnud mul seni aimugi!
Väljendit "samizdat" kasutasin antud juhul kujundlikult märkimaks ära seda, et teose andis T. Vallaku pseudonüümi kasutav isik ise välja (nagu siit näha: http://www.ester.ee/record=b1602184*est), mitte seda, et see on kirjanduslikult kehv. TÜ Eesti ajaloo lõpetatuna ma siiski tean, mis see sõna tegelikult tähendab.Ehk oleks võinud siin kohata mõnd teadjamat ingeri meest, kes rääkinuks lugusid ammusest ajast, kui linna asemel veel soo laius ja tema kauged esivanemad ümbritsevatel kõrgendikel põllunduse ja karjakasvatusega tegelesid. Aga Ingeri maadelt otsustas tsaar Peeter akna Euroopasse "raiuda"...
Jämedalt üldistades - aastal ~1700 oli nt Narvas 3000 in, Helsingis 2000 in, Viiburis 19. saj algul ~2700 in. Seega Neevalinn oma ~2500 inimesega ei ole 18. saj alguse kontekstis mingi 'linnake'.Kriku kirjutas:Vaidlus kisub mõttetuks - kas 2500 inimest on "linnake" või ei ole...
Seda, et Eero Lattu väga hästi Ingeri ajalugu tunneks, ma ei arvagi. Aga antud tekstis pole ka mingi erilist viga, ülespuhutud stiil ehk ainult...Kriku kirjutas:Ma panen parem tsitaadi ja las igaüks ise otsustab, kas ma tegin Eero Lattule liiga või ei. Minu väide on jätkuvalt, et autor kujutab tulevase Peterburi ala laiemalt asustamata või vaid ingeri talupoegadega asustatud alana.
Ehk oleks võinud siin kohata mõnd teadjamat ingeri meest, kes rääkinuks lugusid ammusest ajast, kui linna asemel veel soo laius ja tema kauged esivanemad ümbritsevatel kõrgendikel põllunduse ja karjakasvatusega tegelesid. Aga Ingeri maadelt otsustas tsaar Peeter akna Euroopasse "raiuda"...
See, et Ingvar Luhaäär annab omi raamatuid välja ise, ei tee seda veel samizdatiks. Isegi Kusta Toom ei ole samizdat, sest tema "kirjastustegevuse" põhjus oli majanduslik, mitte see, et Toomi oleks keelatud kirjastada.Kriku kirjutas:Väljendit "samizdat" kasutasin antud juhul kujundlikult märkimaks ära seda, et teose andis T. Vallaku pseudonüümi kasutav isik ise välja (nagu siit näha: http://www.ester.ee/record=b1602184*est), mitte seda, et see on kirjanduslikult kehv. TÜ Eesti ajaloo lõpetatuna ma siiski tean, mis see sõna tegelikult tähendab.
Ma ei "süüdista" autorit mitte milleski.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist
