FW Anton kirjutas:Kõigega võrdlemisi puusse pandud ja ei viitsi rohkem vaielda. Kolleegid, raudtee spetsialistid on raamatu üliheaks nimetanud ja ehk leiab hr. Castellum kellegi teise, kes tema näpunäidete ja soovide järgi raamatu kirjutaks.
Nagu ütlesin, esialgse ülevaate kohta on vigu palju ja 20 aastat vana materjali ei peaks uustrükis olema nii rohkesti. Normaalselt vastataks kriitika peale nii:
1) ei olnud rohkem aega tegeleda
2) ei olnud rohkem raha, et uurimisse panustada
3) minu hinnangu järgi on asjad teistmoodi sest...viide...viide...viide...jne
4) aitäh märkuste eest, järgmises raamatus võtan arvesse
4) aitäh uue teabe eest, järgmises raamatus võtan arvesse jne...jne...
aga mitte ei hakata hämama. Kirjastaja Tiit Pruuli võib olla raudteede spetsialist, aga kindlasti ei ole ta sõjalise ehituspärandi (mille alla käivad ka militaarraudteed) spetsialist ja tema kiitev arvamus tagakaanel ei lähe siinkohal arvesse.
FW Anton kirjutas:Paljassaare patareide juurest läks tõesti üks väike jupike edasi otse mereranda aga seda pole ühelgi kaardil näidatud, on üks hägune foto. Ja juba 1925 oli üks raudteeharu vähem kui raamatus oleval kaardil. autor lisas puudu oleva haru teise, tunduvalt varasema kaardi põhjal.
Oeh, veel segasemaks läheb...Mis asjad on "Paljassaare patareid"?
Teen veelkord puust ja punaseks ette:
-1912 - rdt (~300 m) Väike-Paljassaare betoonitehases ja ladudes. Ei ole PSM, vaid on sõjasadama (PSS) all töötava Belgia ettevõtte oma! Ei ole Katariina muulil (see oli lihtsalt lainemurdja), oli Suurel Puusillal!
-1913 - hüpoteetiline rdt Suur-Paljassare patarei nr 12 ja sadama vahel (~200 m). Ise pean seda tõenäolisena
-1921 - rdt Väike- ja Suur-Paljassare vahel (~3 km). Pole militaar, vaid Tallinna Sadama oma!
-1925-26 - uued betoonkividest miinilaod Suur-Paljassarel (4 tk). Kaikohad ja rdt Katariina muulil, Suur Puusild likvideeritakse (poste on tänapäeval näha)
Seega, Sinu raamatus lk 23 kaart saab olla pärast 1926 ja sel pole mingit pistmist PSM-ga.
FW Anton kirjutas:Aga raudtee (kindluseraudtee, väliraudtee, juurdeveoraudtee, tööstusraudtee, kaevandusraudtee jne.) ja raudteeharu vahe tuleks hr. Castellumil siiski endale selgeks teha kui ta soovib sel teemal sõna võtta. Selle definitsiooni leiab kindlasti mõnest raudteealasest õpikust või käsiraamatust.
Kindlasti leiaks...normaalne oleks, et vaidluse käigus siis selline definitsioon ka antaks, mitte ei poeta "leiab kindlasti mõnest raudteealasest õpikust või käsiraamatust" taha.
Võtan siis mina kõige üldisema (Tehnikaleksikon, Tallinn 1981, lk 420-421) artikli "raudtee" ja loen sealt, et "r. on ehitiste ja seadmete kogum, mis moodustab suunava rööpmega tee" ja seda mõistet jagatakse mitut moodi, mh ka otstarbe järgi (üldkasutatavad, tööstus-, jms juurdeveordt). Nii et nagu enne mainisin, ka harutee on tehniliselt raudtee.
Sa vaidled mulle küll vastu (nagu ikka, ilma ühtegi definitsiooni toomata):
FW Anton kirjutas:Raamat on ikka raudteedest mitte raudteeharudest, ehkki ka nendest on lõpus paar lauset kirjutatud
aga mina vaatan, et lk 16 on suur kaart ja pealkirjas "harutee"; "harutee", "teeharu" on ka lk lk 31, 32, 34, 36, 38, 39, 40, 41; ehk aitab?
Ei ole ju mõtet rohkem lolli mängida? Tehniliselt on tegu raudteedega ja sellena on minu märkused ka mõeldud. Muide, seni on tulnud märkustele ainult üks vastus (Narva-Pihkva raudtee kuuluvusest), rohkem mitte ühtegi...
