Ajateenistus.

[Puu]

Tere,
ei tea kas ma postitasin õigesse kohta, aga küsimus on selline, et kas naissoost isikutel on ka võimalik ajateenistusse minna ja siis edasi sõjaväelist kõrgharidust omandama minna?
Olen otsinud ja selget vastust pole küsimusele nagu saanud...

[Faust]

Ikka saab.
Kui varem vaadanud pole siis kindlasti leiab infot ka sellelt foorumilt:
http://www.sodur.com/foorum/

Üks vastav teema:
http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.p ... eenistuses

[urmet48]

Eesti mereväes oli naisüleajateenija. Nooremmaat Maarja Prisko. Jah, saavad ka naised sõjaväelist karjääri teha Eestis.

[Arnold]

Nooremmaat Maarja Prisko.

Pole au tunda, aga isa on küll vahva vunts http://www.umaleht.ee/index.php?leht=3068&keel=110
P.S. Ja praeguseks siis vähemalt nooremleitnant.

[KategorieC]

Naised saavad Sõjakooli astuda ka siis, kui on Kaitseliidus läbitud sõduri baaskursus, ajateenistusse ei peagi minema.

[Mazz]

Võiks ise ka naine olla
Aga räägiks sellest, et kui 18 saan, kas saan avalduse läbi kodanikuportaali teha? Siis saab kiiremini väkke, ja soovitud kohta? Praegu ajapikendus 2011, seoses hariduse omistamisega.

[Armstrong]

Naised saavad ajateenistuse läbida kaadrikaitseväelastena: nendega sõlmitakse teenistusse astudes tegevteenistusleping.
Sõjakooli ja ka Lahingukooli on peale ajateenistuse läbimist tõepoolest võimalik astuda. Otse Kaitseliidust ei tea.
Meiegi kursusel õppis kaks neiut ja ka hetkel on vähemalt üks naiskadett Riia mäel ohvitseriharidust omandamas.
Arvestama peab sellega, et meestest erinevat kohtlemist ei ole (feministid rõõmustage): seega tuleb endale selgeks teha, kas oled valmis nt. metsalaagris meestega ühes vetsus käima või kolmnurklaagris kuulipilduri valvsa silma all oma toimetusi toimetama.

[KategorieC]

Otse Kaitseliidust ei tea.

Too naisterahvas, kes praegu Sõjakoolis õpib, tuligi otse Kaitseliidust.

[piraat]

Tere Puu!
Kui Sul asja vastu huvi, siis võid minuga ühendust võtta!!! Ise olen läbinud ajateenistuse mereväes. (Mina olengi see mereväe üleajateenija, kellest siin räägitakse. P.S. Praeguseks täitsa nooremleitnant )

[hummel]

Naiste ajateenistuse kohta paar sõna. Teenistuskogemuste najal peamiselt. Algatuseks tuleks mainida, et mul pole midagi naisterahvaste ajateenistuses ega tegevteenistuses oleku vastu. Küsimus on korralduses.

Naisi võetakse praegu jupiti kaitseväkke "ajateenijaks" selliselt, et tehakse tähtajaline rms või kpr ametikoht sinna allüksusse, kuhu ta kuuluma hakkab. Tuleb koos teiste ajateenijatega, kuid hakkab saama kaadrisõduri palka ja on juriidiliselt kaader. Juriidiliselt pole ka alust teda väljaloa alusel välja lasta, vaid ta peaks saama iga õhtu kell 17.00 koju minna ja metsas ning toimkonnas oleku eest peaks saama kopsakat lisatasu. Siiski on neid minuteada üritatud vastavatest hüvedest kõrvale jätta tingimusel, et u "kas tsiviil või see, mida otsid".
Ei tea, kuidas neil end õnnestub niisviisi väeossa sättida, kuid on jäänud mulje, et tegemist on isiklike heade tutvuste või isikliku lobitööga, mis on natuke stiihiline.
Majutamine on kindlasti üks pähkel. Eriti, kui kogu kasarmu on niigi 1,5x üle rahvastatud ja mõnes kabinetis on 1 töölaud 2 inimese peale. Pesemine kaadri pesuruumides, kui need on eraldi.

Teine tera on "päris" naiskaadrikaitseväelased, kes peavad tööle vormistamiseks läbima SBK ja vähemalt NABK. Nende sõduriõppe tööpäev algabki 0800 ja lõpeb 1700, vahel ka hiljem. Kasarmus nad enamasti ei ööbi, kuid neile võimaldatakse tavaliselt.

Mida näen probleemidena:
1) Asi tuleks õiguslikult lahendada ja seniks neist "naiskaadriajateeniajtest" loobuda. Ühel hetkel võib sellest tulla põhjendatud juriidilisi probleeme. Seni pole vist tulnud, kuid probleemide tekitamiseks piisab vaid, et midagi juhtub või keegi kusagil "ära pöörab". Kaitseväes tuleb õnnetusi ja ootamatusi ikka ette. Lisaks on natuke tülikas nende "pool-ajateenijatega" teenistuslikult-administratiivselt igapäevaselt tegeleda. Kaitseväe asjaajamises on selletagi piisavalt segadust.
2) Ma eeldan, et igal aastal oleks vabatahtlikult kaitseväkke reaalsesse ajateenistusse astumisest huvitatud nii 10-30 tütarlast. Neist võetakse üksikuid, kes omavad tutvusi, tahtejõudu vms, mis pole aga tegelikult õiglane ega efektiivne lahendus. Leian, et esmalt tuleks välja selgitada ja kindlaks määrata ning kooskõlastada (mitte, et nädal enne pannakse rivikaader fakti ette) võimalike vabade teenistuskohtade arv kv kasarmutes-väeosades. Selle alusel tuleks omakorda välja kuulutada konkurss, millel osalemise tingimusteks oleksid ette nähtud korras avalduse esitamine, vanusepiirang, haridust tõendav dokument ning läbitud tervisekontroll. Konkurss ("sisseastumiskatsed") peaks koosnema ÜFT-st (meeste normidega) ja selle läbinutele vestlusest. Nii garanteeritakse üsna tõenäoliselt, et teenistusse satuvad need, kes ka peaksid, mitte need, kes sebitud saavad. Teenistuskoha valik vastavalt konkursi pingereale.
3) ÜFT normid on kaitseväes naistele ja meestele eraldi. Kui kaadrit see palju ei lahuta, siis ajateenijaid küll. Ei saa teha nii, et poisid jooksevad kehalise tunnis oma rivis ja tütarlapsed eraldi. Ja kui saabki, siis kiirrännakul/rännakul või muul taktikalisel tegevusel on 2 eraldi väljundit pm välistatud. Seega jääb tütarlaps, kes ei ole samavõimekas, kui poisslapsed, teistele koormaks, mis on ebaefektiivne. Üldiselt on nii, et kui tütarlaps jaksab ÜFT meeste normides sooritada, on ka tõenäoline, et jaksab meestega füüsilises tegevuses sammu pidada ja vastavalt ka teistpidi - ei jaksa.

Minu nägemus efektiivsest ÜFT-st on selline, et 2 erinevat sooritustaset peaks alles jääma, kuid praegusi meeste norme tuleks rakendada riviametikohtadel, naiste norme aga erialaametikohtadel. See on lahinguliselt ja teenistuslikult palju põhjendatum, kuid soolise vahe tegemine, sest nii mehed, kui naised võivad teenida mõlematel kohtadel. Küll aga võiks (sageli kaitseväele hinnalisi) erialaspetsialiste, kes lahinguõppes nagunii ei osale, punnitamisest säästa ja kõiki rivilisi ametikohti võrdse lahingulise väärtusega arvestada. Sõjas ei ole mehi, ega naisi, vaid on sõjaväelased eri ametites. Nii naised, kui mehed võivad aga olla samadel ametikohtadel.

[Kapten Trumm]

Just nimelt. 31 ja vanematest vanuseklassides on naiste normid juba selline "lonkimine", millega riviametikohal kindlasti hakkama ei saa.

Muide selle mereväe üleajateenija juurde, kui vanemallohvitser ka sellise nime alla mahub, siis naisveebel on mereväes ka praegu. Nimi algab K-tähega

[hummel]

Seoses politseikooli teemaga on asi ka kaitseväge puudutama hakanud.

http://www.postimees.ee/?id=146709

http://www.postimees.ee/?id=146762

Kaitseväes on aga juba palju mõjukaid naisvormikandjaid (ja nende mõjukaid toetajaid) ja etteoodatult ei hakka nende meeskamraadid-kõneisikud naljalt võrdseid norme propageerima.
Iseasi, et kuidas suhtuda sellisesse lõiku:

«Kui võrrelda kaitseväe ja politsei spektrit, siis meie haare on väga palju laiem, alates 40-kraadise kuumusega missioonipiirkondadest ja lõpetades kliimaseadmetega staapidega,» ütles Märks.

Seega jagub Märksi sõnul ameteid erinevate füüsiliste võimete ja isikuomadustega inimestele ja kaadrikaitseväelaste puhul on juba varakult teada, millisele ametikohale inimene asub.

Tekib küsimus, kas tegemist on teadmatusega (staabiinimeste puhul pole välistatud), teadliku ebaadekvaatsusega (!) või osava kõrvalepõikamisega (andestatav). Pole veel kuulnud, et kaitseväes paigutataks inimesi ametikohale vastavalt füüsilistele võimetele. Missioonipiirkondades teenib mehi ja naisi samamoodi, kui staapides. ÜFT nõuded on aga loomulikult ikka sooliselt erinevad sõltumata ametikohast.

Mulle meeldis Murulaiu ütelus - see on täiesti otsekohene ja tõene lause.

Politseiametnikud on pannud selle avaldusega aga võssa, kus märgivad, et võrdsed nõuded kehtestatakse "naispolitseinike arvu vähendamiseks". Viitab soolisele diskrimineerimisele tõesti. Jah - kui tuleb hakata mürgeldavat 100 kg joodikut taltsutama, peavad nii 60-kg naine, kui 90-kg mees samas olukorras hakkama saama ja seetõttu on asi õige.
Ja kaitseväe spordijuhi avalduse kohta julgeks öelda, et ka politseiametis on minuteada erinevat füüsilist võimekust nõudvaid ametikohti!

Ehk siis praegu asi nii, et meeskaitseväelane pingutab vb oma minimaalsed 190 p välja, naiskaitseväelane saab noh natuke rohkem. Kui aga tuleb jalgsirännak 50 km täisvarustuses jao või rühma koosseisus, siis see mees käib lõpuni, antud naine aga kuni 1 km ja küpse. Testihinde järgi peaksid aga võrdsed sõdurid olema. See on reaalne elu. Tekib küsimus, keda/mida petame?

[hummel]

Kokkuvõtteks.

SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS
Vastu võetud 7.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 27, 181), jõustunud 1.05.2004. a.

Muudetud järgmise seadusega:
11.12.2008 (RT I 2008, 56, 315) 1.01.2009
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13100256

§ 3. Mõisted

(1) Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel;
2) naiste ja meeste võrdne kohtlemine on otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise puudumine;
3) otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega ning seksuaalne ahistamine;
4) kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud;

Kaitseväelase eesmärk on, sõltumata soost, lahingülesanne ära täita.

§ 5. Sooline diskrimineerimine

(1) Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine on keelatud.

§ 6. Diskrimineerimine tööelus

(2) Tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta:

2) kehtestab töölevõtmisel tingimused, mis seavad ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda;
3) kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või muud tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele;

Kaadrikaitseväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded
Kaitseministri 21. detsembri 2007. a määrus nr 35
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12905115

§ 1. Kaadrikaitseväelase füüsiline ettevalmistus

(1) Kaadrikaitseväelane peab oma füüsiliselt ettevalmistuselt olema võimeline täitma talle pandud teenistuskohustusi.

(2) Kaadrikaitseväelane on kohustatud läbima füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavuse hindamiseks füüsilise ettevalmistuse katsed.

Meeste ja naiste vahel pole siin vahet tehtud - mõlemad peavad olema võimalised teenistuskohustusi täitma. Kui peale füüsilise ettevalmistuse katsete sooritamist oma normide järgi 190 p on naine võimeline olema näiteks jalaväerühma ülem/vanem, siis miks peaks samas ametis olev mees sooritama katsed suuremate normidega?
Saan suurepäraselt aru, et mehed on loomu poolest füüsiliselt tugevamad, kuid mis see töösse puutub? Nagu ütleb lg 1, siis sporti ei tehta kaitseväes mitte ainult ilu, hasardi, tsirkuse ja/või tervise huvides (nagu see käib tsiviilis), vaid eeskätt teenistuskohuste täitmise võimekusest lähtudes.

§ 2. Füüsilise ettevalmistuse katsete läbiviimine

(1) Füüsilise ettevalmistuse katsed viiakse läbi enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist ning edaspidi kaks korda aastas kaitseväe juhataja käskkirjaga määratud ajal.

§ 4. Füüsilise ettevalmistuse katsete sooritamine ja hindamine

(7) Füüsilise ettevalmistuse katsed mittesooritanud kaadrikaitseväelasel on õigus sooritada üks korduskatse kolme kuu jooksul arvates katsete mittesooritamisest. Korduskatse mitterahuldava sooritamise korral loetakse kaadrikaitseväelane mittevastavaks ametikoha nõuetele.

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Mulle näib, et siin on kokkuvõtteks tegemist ebakõlaga, ehk ministri määrus on tsiteeritud seadustega vastuolus.


Kui kaitseväes seda rääkida, mõeldakse kohe, et miks ma naisi vihkan või kas mul häbi ei ole endast nõrgemate kohta nii rääkida.
Teadmiseks, et mul ei ole absoluutselt mitte midagi naisterahvaste vastu sõjaväes, aga nad peavad end (võrdseid ameteid ja kohustusi jagades) ka meestega võrdväärselt õigustama. Eks paljud õigustavadki ja õigustaksid ka peale normide ühtlustamist.
Osa aga võib-olla näiteks naudib "vormikandmise au" lihtsustatud tingimustel.

Nagu varem mainisin, siis on olemas ka erialaametikohad, (kus teenistuses palju ka naisterahvaid) ja nende mittelahingulis-riviline töö nõuab tõesti vähem füüsilist vastupidavust. Samas võiks seda kohaldada võrdselt ka erialaspetsialistidest meestele.