Hmelnitski: Jäälõhkuja akvaariumist - kommentaarid jm

[Lupus]

[ http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 911#233911 ]

Väga huvitav teema , ootan järge.
Jõudu tõlkimisel

[Würger 190G]

Mida öelda, suured tänud , et viitsid, on mida lugeda ja mille ümber vaielda ning millest mõelda. TÄNUD VEEL KORD.

[MOrav]

Rügaja
Liige

Liitunud: 1 Dets 2008
Postitusi: 40
Asukoht: Tartu

Uus teade

Postitatud: 18 Juun 2010 11:54 am

Tänu tõlkijale!
(Kui tahate teksti ka ära toimetada, võin aidata.)

[Arnold]

Inimene - masin? Vist siiski mitte! Müts maha! Hauas loen!

[oleeg]

Kuidas see kuulus lause ühest maakootud mõnusast filmist oligi?

"Rääkida Sa sunnik mõistad..."

Lugesin ja no ei võta tõsiselt. Värvi või lõhnasta s...a kuidas tahad, olemuselt jääb ikka samaks.

Huvitav küll, miks mattis NL 40-41 tohutud rahad kaitserajatiste loomisse, ühtegi dessandikõlbulikku laeva aga ei projekteeritud?


terv
o

[Lemet]

Et siis salakaval ja alatu Hitler ja otuvõitu heasüdamlik Stalin. Ja ei mingeid maailmavallutamise plaane ega maailmarevolutsiooni võitu. Ikka rahuarmastav töö Kodumaa hüvanguks ja Isamaa kaitseks?

[Würger 190G]

Oleks Poola olemas olnud poleks piiri Saksamaaga ja siis juba lihtsam Sakslaste agressiooni puhul vastuhakata. Kuid pakt ja uus piir kohe paha Saksamaaga ja kõik kaitserajatised muutusid nulliks.

[oleeg]

Lemet kirjutas

...Ja ei mingeid maailmavallutamise plaane ega maailmarevolutsiooni võitu. ...

Pigem nagu vastupidi
Kuidas Sul küll midagi sellist minu postitusest õnnestus välja lugeda? Proovi uuest. Loe mu eelmist postitust aeglaselt, võib ka veerides...

terv
o

[alax]

N Liidu luureorganite tööst järgmine raamat
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?170178

Et miks vahetatakse poolt.

[MadMan]

Huvitav küll, miks mattis NL 40-41 tohutud rahad kaitserajatiste loomisse, ühtegi dessandikõlbulikku laeva aga ei projekteeritud?

Huvitav, miks mattis Saksamaa 1938-1940 hirmsad rahad kaitserajatistesse aga ühtegi dessantlaeva ei ehitanud enne Seelöwe väljakuulutamist?
Millega neid NSVLi dessantlaevu mere poolt toetatud oleks? Millist meretagust riiki NSVL rünnata kavatses?

Tahaks midagi sisulisemat kuulda, oleeg. Praegu on tegemist ainult kogenud s**alaotaja kommentaariga.

[alax]

Tsitaat " Jäälõhkujast akvaariumi"

Reaalselt tähendab see järgmist; Ma arvan, et meie susteem on juurteni vale, juurteni! Mida see pinnas tähendab, seda ma ei mõistnud lõpuni. Ei mõistnud, miks targad ja head inimesed muutuvad korraga lurjusteks, kusjuures mida kõrgemal ametikohal, seda suutemateks. Teisest küljest, me toodame kõige rohkem naftat, gaasi, teemante…siis mispärast meil midagi pole? Miks me sea kombel elame?
Elades Šveitšis hakkad eriti selgelt mõistma, et meie maal on midagi väga valesti. Võssotskil on üks laul, milles räägitakse et riigi ajalugu on haiguslugu. Väga täpselt öeldud. Järjest enam tundub mulle, et meie maa on haigestunud mingisse ravimatusse haigusesse.

10 aastat peale Nliidu lagunemist leidis Vene luuraja Tretjakov ka, et Venemaa ei vääri tema teenimist ja kargas ära Läände.

[Lemet]

Agas milleks oleks pidanud? Kui ülekaal maavägede osas mäekõrgune, ühist piiri Soomega mitte üks sada kilomeetrit, üldine meelestatus mütsidega surnuksloopimisele orienteeritud, Eesti ja Soome kaldakindlustused tasalülitatud. Milleks liigne peavalu? Ja liiatigi oli õhu kaudu juba olemasolevate vägede dessanteerimise kiire võimalus olemas.

[Lemet]

Vähemasti 41 aastal oli siinkandis paiknevates väeosades mütsidega surnuksloopimise mentaliteet veel täies jõus. Osalenute jutu järgi vähemasti küll. Paar päeva peale sõja algust peetud kõnedes mainitud teema. Merejalavägi teemana- jällegi sündmustes osalenute jutu järgi olla sakslased koledamal kombel triibulisi särke peljanud...kugu üritus olla piirnenud vormi vahetusega.

[MadMan]

Peale Soome ja Rumeenia äravõtmist oleks tekkinud maapiir ka Bulgaaria ja Rootsiga. 1940 oli PBL suhteliselt kõva tegija (vähemalt endi arvates), kuigi potentsiaalsete vastaste käsutuses olid oluliselt rohkemad ja kaasaegsemad alused.

Siit ka täiesti kohane küsimus, miks NSVL'is alates 1940st aastast vähemalt ei projekteeritud miskit säärast? Kogu Suvorovi loogika ainult ründavat strateegiat ju propageerib...

Dessantalused olid NSVLil täiesti olemas
http://hobbyport.ru/other/ships/tender.htm
http://www.avalanchepress.com/soviet_naval_infantry.php
http://www.societyofgentlemengamers.org ... f5a8d750a1
Kuid nende puhul tekib sama küsimus, mis langevarjurite puhul - millega neid piisaval hulgal kohale oleks veetud? TB-3? Paatidega on nagu lihtsam - laadi mehed peale ja minek. Ründeviisid määratakse sõjalise doktriiniga. Suuremastaabilsed meredessandid ei paistnud NSVLis eriti populaarne teema olema ja seetõttu anti ka ressursse vähe peale. Lisaks oli arvestatav merevägi alles planeerimis- või varases ehitusjärgus (Sovetski Sojuz jms). PBLi põhiülesanne oli kaitserajatiste ja rannapatareide rajamine, mis pidid täielikult valmima 1943-44, kuid ülesannete kirjelduses olid ka rünnakud Läänemereäärsete riikide vastu. Võrreldes maaväega tundub merevägi olema suhteliselt vaeslapse rollis. Polnud ka ju Hitler eriti "meresõbralik". Info enamuses siis P. Petrovi PBLi raamatust.

Kui sakslastel see PROJEKTEERIMINE nii libedalt käis, siis miks üldse nähti vaeva Siebeli praamidega?

[Kapten Trumm]

Laevade ehitamise teemat tasub vaadata koos metalli saadavusega. Saksamaa vedas teadupärast rauamaaki sisse ja ühe rivaali koduvete lähedalt.

NSVL merejalaväe teema on üldse-omapärane, kuna merejalavägi oli tollal ju enamasti maismaarindele saadetud põhjalastud-seisma jäänud-hõrendatud laevade meeskonnad ilma erilise jalaväekoolituseta. Augutäide lühidalt. Seepärast pole siin ka 1:1 seost dessantlaevadega.

Loogiliselt mõeldes on merejalaväelane maabumisõppe saanud ja mereväe alluvusel olev (tavaliselt tiba parema väljaõppega) jalaväelane. Noh näiteks kasvõi merega harjutanud, et ei karda vett ja ei kannata kroonilise merehaiguse all.

Need madrused rindel on pigem - madrused maismaarindel, mitte merejalaväelased. Ma arvan, et nende suurtes kaotustes pole põhjuseks mitte suur vaprus, vaid puudulik väljaõpe ja kasvõi maskeeriva vormiriietuse puudmine.