H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...

[oleeg]

Corvus kirjutas:

Just nimelt pildi oleeg. See on ka kõik. Selle pildi ikoniseerimisel võiks küsida, et kuidas nad sinna Berliini ikkagi jõudsid?

Kui sellest pildist väheks jääb või see on näiteks väike või vale nurga alt, siis soovitan mõnevõrra põhjalikumat:
Колодникова Л.П.
Советское общество 20-х годов ХХ века: по документам ВЧК-ОГПУ
Наука 2009 / ISBN 978-5-02-036997-9 /

Ka see annab parasjagu juurde: "Зимняя война 1939-1940 гг. в документах НКВД." ISBN 978-5-86038-163-6.

Corvus kirjutas:

Lihtsalt ütle, kas meie KL struktuur oleks 1939.aastal viinud läbi põhimobilisatsiooni ning kas väljaõppe sealses (KL) keskkonnas oli seotud sõjaväe vajadustega.

Keeruline küsimus, millele vastan tagasihoidlikult:
KL-i ülesanded olid tunduvalt suuremad kui esitatud küsimus võimaldab vastata. Võimekus nende ülesannete täitmiseks oli olemas.

terv
o

[Henn]

Matemaatiline kuulipildujate jne mehhaaniline kokkuarvamine ja arvude esitamine, millega püütakse EV tollase juhtkonna tegutsematust õigustada ei tõesta iseenesest veel midagi. Ükski püss, kuulipilduja, suurtükk ega lennuk ei tee ise mitte midagi. Et neist mingitki kasu oleks, tuleb arvestada kümnete või sadade erinevate faktoritega, alates eeskätt inimfaktorist. Sellest rääkides on selge, et Eesti sügavaim probleem algas just nimelt inimfaktorist. Juhtide hääbunud otsustusvõimest, pingetaluvusest ja võimest kriisiolukorras tegutseda. EV juhtkond langes Kremli esimeste surveavalduste peale latentsesse olekusse, ei teinud mitte ühtegi sisulist otsust, vaid tõstis naiivselt mingile hüpoteetilisele anabioosile lootes (või pigem seda ettekäändeks tuues) lihtsalt käed üles. See on totaalne otsustamise antitees, mis koos allaheitlikusega ka igas muus Kremli nõudes ja küsimuses viis lõpptulemusena riigi (ja suure osa rahva) hävimisele.

[Kapten Trumm]

mis see teine äärmus oleks, corvuslased-kapitulandid?

[oleeg]

corvus kirjutas:

See aga mis toimus siin meie KL'ga kannaks pigem mingit muud nimetust. Restruktrueerimine? Eelarvest tulenevate vahendite optimeerimine? Ajaga kaasas käimine ning juhtide haridusliku kvaliteedi paranemisega kaasnenud teatav moderniseerumine? Veel midagi?

Need muu nimetuse all loetletud pisikesed asjad olid marginaalse tähtsusega võrreldes sellega, mis jääb "Veel midagi?" alla.
Olen seisukohal, et ei maksa alavääristada ei Kaitseliidu, Kaitseväe ega ka tervikuna riigikaitse võimekust 39 aastal. Seda tegevad inimesed lihtsalt ei adu toonast tervikpilti ja otsustavad üksikute neile teadaolevate killukeste järgi terviku üle.

terv
o

[Jaanus2]

Kaldun ka arvama, et ei olnud sel meie Kaitseväel ja tema moraalil (mehe kohta, ruutkilomeetri jne. kohta) Soomega võrreldes häda midagi, täitsa võrreldav oli. Ainult juhtivad seltsimehed osutusid nõrgaks lüliks ja meestele ei antud võimalust. Kas soomlased said selle võimaluse poolkogemata või juhtkonna sihiteadliku tegevuse tulemusena, polegi oluline. Nüüd on ainult oleks ja pidi. 1944.a. töötas juba Kaitseväes õpitu ülekaaluka punaväe vastu igal juhul täitsa hästi. Kaevikute rullimine granaatidega meenub näiteks.

[Kapten Trumm]

Olen seisukohal, et ei maksa alavääristada ei Kaitseliidu, Kaitseväe ega ka tervikuna riigikaitse võimekust 39 aastal. Seda tegevad inimesed lihtsalt ei adu toonast tervikpilti ja otsustavad üksikute neile teadaolevate killukeste järgi terviku üle.tervo

Aga vahest on põhjus selles, et KV esitlemine võitlusvõimelise jõuna võitaks käest ju 1939 sündmuste ühe argumendi - ei olnud valmis. Kui ikka on vaja enda agendat läbi suruda, siis alustataksegi sõjaväe analüüsi lennukite väljalaskeaastast, mitte näiteks sõjaväe moraalist ja motivatsioonist.

Nüüd on ainult oleks ja pidi. 1944.a. töötas juba Kaitseväes õpitu ülekaaluka punaväe vastu igal juhul täitsa hästi. Kaevikute rullimine granaatidega meenub näiteks

Töötas juba varem, näiteks EKV õhutõrje põhjal moodustatud Eesti territoriaalkorpuse õhutõrjedivisjon tulistas 1941. suvel seal Pihkva kandis peetud kaitselahingutes alla ca 20 saksa lennukit.

[andrus]

1944.a. töötas juba Kaitseväes õpitu ülekaaluka punaväe vastu igal juhul täitsa hästi. Kaevikute rullimine granaatidega meenub näiteks.

Sa mõtled seda üksikjuhtu, mille on mõõdutundetult üles puhunud kirjamees, kes vist ei olnud isegi Remarque "Läänerindel muutusteta" lugenud?

EKV õhutõrje põhjal moodustatud Eesti territoriaalkorpuse õhutõrjedivisjon tulistas 1941. suvel seal Pihkva kandis peetud kaitselahingutes alla ca 20 saksa lennukit.

huvitav, et sovjeticlaimid muutuvad kohe kindlateks faktideks, kui meie meeste lõhna on läheduses tunda.

[Jaanus2]

Mul on lihtsalt kuskilt meelde jäänud, et granaadinipp pärines Kaitseväest. Sakslased õpetasid tegelikult või? Kui nii, las siis olla. Lennukitest ei tea ma midagi ja venelased tõesti liialdasid vahest, aga mõnele Saksa tankile said meie mehed oma mitte kõige moodsamate torudega pihta küll, see peaks kindel olema. Kaitseliitlastel oli hulk püsse ikka kodus ka, miks neid muidu hiljem eraldi kokku pidi korjama. Ikka hulga rohkem oli kodus neid kui praegu.

[Henn]

Äkki siiski evis tollane establishment otsuseid vastuvõttes enamiku elanikkonna nägemust?

Vastan just sellele küsimusele, millele sa vastust ei tahtnud. Äkki on sul õigus ja Eesti juhtkond käitus just elanikonna nägemuse kohaselt, et vastu ei hakanud.

Vaatleme siis veidi seda asja. Selle järgi pidas rahvas Venemaad ilmselt sõbralikuks riigiks, kes ei tahtnud sõda ega meiega mingit tüli. Baasidki rajati puhtalt kahepoolse sõpruse märgiks jne. Lehti lugedes ja riigitegelaste kõnesid kuulates oli ju kõik ilus ja kena, lausa roosamannaline - keegi meile mingeid nõudeid ja ultimaatumeid ei esitanud, keegi meid ei ähvardanud, sõprus ja koostöö lausa õilmitses.

Viimane idiootsus oleks olnud ju näiliselt ise tüli norida ja raske, kui mitte võimatu vastu hakata, kui selleks puudus näiliselt igasugune põhjus. Katsu rahvale selgeks teha, et sa oled talle kogu aeg räigelt valetanud.

Kuid kui riigijuhid tekitasid rahvale järjekindlalt valetades absoluutselt väära nägemuse ja pildi olukorrast ning oma otsuseid tehes toetusid sellelesamale rahva nägemusele, mille nad ise olid tekitanud, siis olid nad veelgi küünilisemad kaabakad kui mina oletadagi oskasin. Kas selle vältimatu tõdemuse tõttu sa ei soovinudki, et ma sellele küsimusele vastaks?

[Kapten Trumm]

huvitav, et sovjeticlaimid muutuvad kohe kindlateks faktideks, kui meie meeste lõhna on läheduses tunda.

Seda kirjutas raamat nimega Korpuseposid, mida ma hiljuti lugesin. Claime ei oska öelda.

[Henn]

Mis tähendab leppida? Ja mis sõjast sa räägid? Sõda oli kaugel. Ja Venemaaga oli see täiesti võimatu. Riigiisad ütlesid nii. Räägid justkui poleks tollaseid ajalehti ja riigimeeste kõnesid lugenud.

Tädi Maali oli korralik riigialam ja uskus presidenti ja muid tegelinskeid, kes talle väsimatult seletasid, et mingit tüli pole, milleski polegi leppida. Venemaa on ju meie parim sõber. Mingist sõjast polnud haisugi.

Jah, muidugi ei tahtnud Maali sõda. Keegi ei taha. Aga küllap Maali oleks tahtnud, kui ta tõde oleks teadnud, et Juhan oleks saanud teda ja kogu peret venelaste eest kaitsta relv käes ja Eesti mundris. Ja Juhan oleks ägedasti vastu hakanud. Kas väidad, et sellist mõtlemist polnud? Njuu? Kas tõesti?

Otsustajate ringist oleme me ka varem rääkinud. Oli küll laiem kui Soomes, kuid siiski üsna kitsas. Toompeal käidi ju allaandmisest sisuliselt vaid teatamas, mitte selleks luba saamas. Ja sedagi tehti Laidoneri valede saatel, et meil pole laskemoonagi, millega vastu hakata. Siit edasi võiks jälle korrata mu juttu riigijuhtide suutmatusest pingeolukorras reageerida ja tegelikult otsuseid teha. Aga kõigest sellest oleme me juba rääkinud.

[Kapten Trumm]

See, et Stalin Eestist alustas, polnud mingi vääramatu jõud või juhus, vaid seda võiks minuarust selgitada näiteks selliste asjaoludega:

1. EV hambutu käitumine seoses maailmasõja puhkemisega, peale Orzeli lugu sai Kremlile selgeks, et vastupanu siit ei tule ja Kreml asus sündmusi forsseerima. Ise mängiti shanss Stalinile sülle, Moskvas taibati, et EV üritab iga hinnaga konflikti vältida ja seepärast sõideti karmilt sisse - stiilis, poiss, mine võta nüüd Tallinnast siva allkirjad peale, anname sulle sõiduaja+x päeva, kui ei võta, läheb sõjaks. Sõja eel pröökas Voroshilov Kremlis, et need Baltimaad (sh Soome) hõõrume igal ajal ja igasugustel asjaoludel pulbriks.

2. Pätsu majandushuvid, teatud mõttes oli Päts "oma mees". Seda, et Päts polnud mingi aateline riigiisa, vaid kõige ehedam aferist, on ajaloolased enam kui kord juba tõestanud. Üldiselt on kommunistide stiil mängida "kapitalistide nõrkustele". Selliseid luukeresid Soomel vastu panna polnud.

3. Kremli soov lõhkuda Soome lahe lukustamise probleemi ja panna Soome, kust oli karta vastupanu, raskemasse olukorda.

Samas, ma isiklikult kahtlen selles, kas Soome oleks septembris-oktoobris "mõõka tõmmanud", kui siin oleks asjaks läinud, tõenäoliselt oleks tegelik sõjaline toetus olnud stiilis nagu baasivägede järgne Eesti andis Soomele Talvesõja ajal - põhiliselt luureinfo läbi kanalite, kus seda venelased tõestada poleks suutnud.

[Pirr]

Kuid kui riigijuhid tekitasid rahvale järjekindlalt valetades absoluutselt väära nägemuse ja pildi olukorrast ning oma otsuseid tehes toetusid sellelesamale rahva nägemusele, mille nad ise olid tekitanud, siis olid nad veelgi küünilisemad kaabakad kui mina oletadagi oskasin.

See väljaöeldu kehtib paraku ka tänapäeval, vaata millist Riigikogus esindatud erakonda tahes!

[Reigo]

Trumm

Kreml asus sündmusi forsseerima. Ise mängiti shanss Stalinile sülle, Moskvas taibati, et EV üritab iga hinnaga konflikti vältida ja seepärast sõideti karmilt sisse

Trumm vist arvab, et kui Eesti oleks hoopis mõõka täristama hakanud, siis Stalin oleks hirmu pärast üritanud konflikti vältida? Kui oleks kõva meest mängitud, siis oleks Stalinil shanss sülest ära lipsanud?Kas sellise mõttetu jama postitamine juba ära ei tüüta, Trumm?

Henn:

Jah, muidugi ei tahtnud Maali sõda. Keegi ei taha. Aga küllap Maali oleks tahtnud, kui ta tõde oleks teadnud, et Juhan oleks saanud teda ja kogu peret venelaste eest kaitsta relv käes ja Eesti mundris. Ja Juhan oleks ägedasti vastu hakanud.

Maali oleks tahtnud sõda võib-olla siis, kui oleks teadnud, et kaitsta saanuks edukalt. Lihtsalt mõttetut verevalamist (mida Henn näib lausa ihaldavat), mis kindlasti lõppenuks kaotusega, vaevalt et Maali tahtnuks.

[Kapten Trumm]

Trumm vist arvab, et kui Eesti oleks hoopis mõõka täristama hakanud, siis Stalin oleks hirmu pärast üritanud konflikti vältida? Kui oleks kõva meest mängitud, siis oleks Stalinil shanss sülest ära lipsanud?Kas sellise mõttetu jama postitamine juba ära ei tüüta, Trumm?

Trumm arvab, et kuna Eesti vilgutas liiga palju rohelisi tulesid, mis tõigi ultimaatumi esiteks Tallinna, mitte Vilniusse või Helsinkisse. Ja ikkagi, kui Voroshilov lubas kõik igasugustel asjaoludel pulbriks teha, siis miks Soome ei saanud ultimaatumit?

Ja kuna ultimaatum tuli kiiresti ja Tallinna, see annab taaskord kapitulantidele võimaluse rääkida "Eesti ei olnud valmis" ja "meie sõjaline olukord oli kehvem kui Soomel". Umbkeelsed pätid tänaval valivad ka selle välja, kellest ei oska vastupanu oodata. Juba ees välja paistev shanss vastu nina saada vähendab tõenäosust kallale tikkumiseks.

Niipalju oli ikka mõtet verevalamisel, et Soome väljus nii Talve kui Jätkusõjast peale kaotusega (või eesseisma kaotusega lõppenud "mõttetut võitlust" rahvusvahelise õiguse subjektina, samas Eesti oli juba 1940. aastaks muutunud rahvusvahelise õiguse objektiks, mis koalitsioonis enam kõneväärt polnud. Kui täpne olla, siis nagu kõik "mõjusfääride jagamisel" vastu hakanud riigid olid WWII järel subjektid. Poola, Soome, Norra jne. Objektid olid need, kes lasid end ära hirmutada (Eesti, Läti, Leedu). Üsna lihtne seos ju. Ja verevalamine tuli ikka - rinde asemel Siberis. Samas sõdimisele järgneda võiva massiliste repressioonide kohta tõendid puuduvad.