Esiteks: Boriss Kumm.
Kummi kohta väitis ENSV MGB eriinspektsiooni ülem Morozov 1950. aastate lõpus:
(http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/A ... 3_sisu.pdf - vt Pihlau artiklit lk 110)Mulle on näiteks teada, et Škurenkov töötas koostöös Kummiga juba ammu, juba aastail
1937–39. Škurenkov saadeti agendina Eestisse ja ta oli sel ajal agentuursides ka Kummiga.
See asi näib siiski väheusutav. Milleks on tarvis (väidetavalt) Eestisse saadetud NKVD operatiivtöötajal Škurenkovil agendiks värvata äsjane vanglakommunist (ehk polpolitsei tervdatud tähelepanu all olev isik!), kes elab ja töötab Pärnus? Pihlau oletab, et Kummil olid NSVL luure ees küllap suured teened, sest miks muidu nimetati ta 1940.a tšekistide etteotsa. Siiski vähetõenäoline, et sellise positsiooniga mehel, nagu Kumm, oli aastatel 1938 (vabanes siis vanglast amnestiaga) kuni 1940 üleüldse mingit võimalust Nõukogude luurele eriti väärtuslikke teeneid osutada.
Ma oletan, et uurijad on arhiivis leiduvate Kummi omakäeliste elulookirjelduste ja ankeetidega tutvunud ega ole sealt leidnud mingit viidet koostööle NSVL luurega (vastasel juhul oleks vastav info juba avaldatud). See pole siiski lõplik tõend, et koostööd polnud, aga kallutab samuti sinnapoole arvama.
Huvitav oleks üle vaadata Škurenkovi autobiograafiad ja ankeedid (neid peaks meil arhiivis samuti olema - Škurenkov töötas hiljem ENSV organites), kas seal on mainitud Eestis viibimist 1930. aastate lõpus.
Teiseks: Villem Kuusik.
Arreteeriti 1930. aastal Pärnumaal ja mõisteti koos kaaslastega süüdi EKP heaks tegutsemises. Juurdlusel seoseid NSVL luurega ei paljastunud.
1952. aastal ülekuulamisel NSVL julgeolekus seletas, et saadeti 1929. a lõpus hoopis NSVL sõjaväeluure ülesandel diversioonigruppe organiseerima ja Kominternilt ülesandeid ei saanud. 1930. aastal pärast sissekukkumist suutis seda juurdlusel varjata.
(vt http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... sequence=1 - lk 133
http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Kuusik )
Vaevalt, et Kuusik selle diversioonigruppide asja välja mõtles, kuid samas näib, et tal olid paralleelselt ikkagi ka ülesanded EKP tavapärase organiseerimistöö liinis. Nimelt jääb 1930. aasta juurdlusest mulje, et ta tegeles sellega reaalselt. Võimalik, et täiendavat selgust saaks Kuusiku 1920.-1930. aastatest pärit isikutoimikutest fondides ERAF 24 ja 25.