www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Juun, 2019 18:47

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 396 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 27  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Puhastamisest ja hooldamisest
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2004 16:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Aug, 2004 18:05
Postitusi: 320
Asukoht: Kelder
Kuidas ja mis vahenditega oleks kõige parem vanadelt asjadelt roosted eemaldada,ja seda kontrolli all hoida,asju mitte kahjustamata. :?: :idea:

_________________
Kui ma oma suhkru normi ei saa, siis ma vihastan!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2004 17:03 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Rooste eemaldamise osas on üle maailma väga mitmeid erinevaid seisukohti...

Paljudel juhtudel soovitatakse eemaldada vaid lahtine ja kergeminieemaldatav oksiid, kogu roostekihti ei eemaladata täielikult, vaid püütakse neid toimuvaid keemilisi protsesse mingil määral aeglustada...

Teatud juhtudel - näiteks galvaanilise katte alla minekul on siiski vaja kogu roostekiht eemaldada - seda tehakse sõltuvalt esemest, kas mehhaaniliselt või keemiliselt... või siis mõlemat meetodit kombineerides.

Tulemuseks on tavaliselt näotult krobeline pind ja valede vahendite valimisel või ka õigete vahendite valel kasutamisel on tulemuseks eseme kahjustamine.

Mehhaanilistest vahenditest on parim nõrgajõuline liivaprits, keemilistest vahenditest jällegi (orto)fosforhappe nõrk (kuni 5%-line) lahus või triloon "B" kuni 15%-line lahus - mõlema puhul on protsess aeglane ja seega kergelt kontrollitav.

Fosforhappe puhul on tugevaks plussiks see, et rauasulami pinnale tekib teda passiveeriv fosfaatkiht. Muidugi on ka seejärel tähtis ikkagi pind saada keemiavabaks ja veevabaks ja edasi mitmesuguste kaitsevahenditega teda kaitsta kokkupuutest edasist roosteamist soodustavate teguritga...

Üldiselt pole teema mitte nii lihtne, et seda oleks võimalik paari lausega selgeks teha - tasub konsulteerida muuseumide metallesemete restauraatoritega ja ka lugeda erinevat teadusasutuste poolt välja antud erialakirjandust.

Igasugused kahtlase väärtusega peldikupoti puhastusvahendid tuleb ajaloolisest metallist siiski eemal hoida, sest enamus neist konserveerimistööks ei olegi mõeldud...

Samuti on mõistlik hoiduda isegi inhibeeritud mineraalhapete kasutamisest, kuna teoorias on kõik kena - inhibeeritud hape lahustab vaid oksiidikihi ja kui see lahustatud, alles siis asub reageerima metalli endaga... praktikas pole see kõik mitte nii roosiline.

Käepäraste vahendite puudumisel võid esemelt proovida suuremat sodi eemaldada, hoides teda mõnda aega Fanta sees... Coca-Cola ja Pepsi-Cola pole nii head... Aga pärast ei maksa seda jooki enam seespidiselt tarvitada... :shock:

Muidugi on sageli odavam ja lihtsam antud töö jätta spetsialisti hooleks - seal saab juba paika pandud kõik konkreetse esemega seonduv.
Privas olen nõus seda teemat edasi arutama.


Tervitustega ProPatria

P.S. Kuna "rooste" all mõistetakse enamasti rauasulamite pinnale tekkvat oksiidide kihti, siis vaatlesingi just raudesemeid.
Vase-, alumiiniumi-, tsingi-, jt sulamite puhastamine ja konserveerimine on aga lugu omaette.

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Veidike elektrolüüsist.
PostitusPostitatud: 05 Dets, 2004 23:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 05 Dets, 2004 22:01
Postitusi: 70
Asukoht: Siin ja vahest ka seal
Olen ise katsetanud kõikvõimalike konserveerimismeetodeid. Elektrolüüs on nendest kõige aeganõudvam. Siiski minuarust kõige efektiivsem. Loomulikult peab eelnevalt kõvasti kätt harjutama. Niiet rariteetsete esemetega ei tasu kohe proovima hakata. Endal kurvad kogemused.
Kui on viitsimist jännata, siis peaks kindlasti näpuga juhistest (Lisan hiljem) järge ajama. Kui midagi teisiti teed, on võimalik asi kergelt P...e keerata. Kui vaja asjale kiiresti kaubanduslik välimus anda, siis olen suure rooste tugevamate vooludega maha võtnud ja sama asja korranud (nõrgemate vooludega) testilleritud vees. Pärast olen eseme puhuriga kiirelt kuivatanud ja seejärel töödelnud mingi korrosjoonitõrje vahendiga.
Täpsema info leiad lingilt. Sealt on viiteid edasi kõikvõmalike materjalide konserveerimisest. Link: http://www.holzwerken.de/museum/links/e ... l#advanced

Teisel lingil on asjale vähe teaduslikum lähenemine.
https://www.denix.osd.mil/denix/Public/ ... RON-2.html
Põhimõtteliselt on minult võimalik saada ka ühte olulist komponenti: Sodium Carbonate
Kui kellelgi huvi, võtku ühendust.
Parimat Allan


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2004 3:29 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Sodium Carbonate - naatriumkarbonaat (Na2CO3), ka tuntud (pesu-)sooda nime all... vananenud nimetus - kaltsineeritud sooda.

Tervitustega ProPatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2004 13:07 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Autori vaikival nõusolekul avaldan järgmise materjali, ehk on sellestki abi?

* * *

LASKURRELVADE HOOLDAMISEST

1. EESMÄRK JA ÜLESANDED

Kõik tulirelvad vajavad regulaarset hooldust.
RELVA HOOLDAMA ASUDES LAADI TA EELNEVALT TÜHJAKS !
Laskurrelvade eest hoolitsemise all ei tule mõista üksnes vintrauaõõne ja teiste osade puhastamist, vaid kogu relva hoidmist võimalike kahjulike välismõjude eest.

Hooletu relvaomaniku relv ei täida tavaliselt kriitilisel momendil oma ülesannet. Seepärast, ükskõik millistes tingimustes ka relvaomanik ei viibiks, ikka peab ta hoidma oma relva korras ja puhta.

Relva peab puhastama õigeaegselt, asjatundlik hooldamine pikendab tulirelva iga märkimisväärselt.

Laskurrelvi puhastatakse:
- vahetult pärast laskmist,
- pärast välitingimustest või -õppustelt naasmist (ka siis, kui ei tulistatud),
- lahinguolukorras või pikaajalisel õppusel iga päev,
- kui relva ei ole kasutatud, vähemalt kord nädalas.

2. HOOLDUSAINED JA -VAHENDID

Hooldusained ja -vahendid jagatakse:
- puhastusained,
- säilitusained,
- puit- ja nahkdetailide hooldusvahendid,
- puhastusvahendid.

PUHASTUSAINED on ette nähtud:
- relvaosadelt niiskuse, tahma, tolmu jt. võõrkehade kõrvaldamiseks,
- süüte- ja viskelaengu jääkide lahustamiseks ja neutraliseerimiseks,
- rauaõõne seintele kogunenud kuulikesta metalli lahustamiseks ja kõrvaldamiseks,
- rooste eemaldamiseks.

Parim relva püssirohugaasidega kokkupuutunud detailide puhastusaine on LEELISÕLI. Pärast leelisõliga puhastamist tuleb relv sellest eriti hoolikalt kuivaks hõõruda ja õlitada seejärel neutraalõliga.

NB ! LEELISÕLI MITTE KASUTADA VÄLISTINGIMUSTES !

Vana (kuivanud) määrde, samuti värske rooste lahtileotamiseks võib kasutada veevaba petrooleumi. Keelatud on rauaõõnest roostejälgede eemaldamine abrasiivvahendite (abrasiivpulbrid või -pastad) või happega.

SÄILITUSAINED peavad katma relva metallpinda õhukese ja ühtlase kihina.
Ülesandeks on:
- liikuvate pindade õlitamine,
- kaitse korrosiooni eest.
Säilitusained peavad olema neutraalse reaktsiooniga.

PUHASTUSVAHENDID (puhastusvarras, hari, nühis, lapid jne.) olgu alati puhtad ja defektideta. Puhastusvarras, hari ja nühis ei tohi olla paindunud. Eelistatavam nühise ja puhastusvarda materjal on kas valgevask või duralumiinium, parim aga plastmasskattega puhastusvarras. Terasest puhastusvarda ümber on soovitav enne puhastama asumist kerida spiraalselt isoleerpael, nii välditakse varda metalli hõõrdumine vastu vintrauaõõne seinu (on eriti ebasoovitav, kui rauaõõnt puhastatakse suudmepoolsest otsast). Puhastuslapid peavad olema puhtad ja kuivad. Eriti tuleb hoiduda liivaste puhastuslappide kasutamisest. Parimaks materjaliks on puuvillane riie.

PUIT- JA NAHKDETAILIDE HOOLDUSVAHENDID. Puit-, nahk- ja värvitud osade õlitamine mineraalõlidega (relvade puhastus- ja säilitusõlid) on keelatud. Puitdetaile on soovitav iga kord pärast tugevat märjakssaamist immutada värnitsaga. Nahkosi töödelda nahahooldusvahenditega.

NB! Hooldusained ja -vahendid on soovitav muretseda relvapoest, kuna suvaliste ainete ja vahendite kasutamine võib muuta relva üsna kiiresti kasutamiskõlbmatuks.

3. RELVA LAHTIVÕTMINE JA KOKKUPANEK

Relva võib lahti võtta kas osaliselt või täielikult.
OSALISELT võetakse lahti kui on vaja:
- puhastada,
- õlitada,
- üle vaadata.
TÄIELIKULT võetakse lahti:
- tugeva määrdumise korral (eriti pärast vihmas, lumes või poris olekut),
- remondiks,
- vana määrde asendamisel uuega.

Relva tuleb puhastada ja koost võtta ning kokku panna vastaval puhtal alusel. Välioludes kõlbab selleks telkmantel, paks paber jne., kusjuures tuleb igati vältida detailide saastumist liiva ja veega, samuti kaotsiminekut.

Relva lahtivõtmisel ja kokkupanekul mitte kunagi kasutada liigset jõudu. Esmalt jõuda selgusele relvaosade ebakorrapärase töötamise põhjustes ja seejärel need kõrvaldada. Kruvide keeramisel hoida kruvikeeraja kindlalt kruvipea lõhes, et hoiduda tööriista libisemisest - see rikub kruvipead, samuti tekib enda vigastamise oht.

Relvade numbritega detaile mitte segi ajada teiste relvade osadega.

4. PUHASTAMINE PÄRAST LASKMIST

Rauaõõne suurim vaenlane on rooste, mis tekib eriti kergesti pärast laskmist, kui vintrauaõõs jätta ka ainult mõneks tunniks puhastamata. Seetõttu tuleb relv puhastada võimalikult kohe pärast laskmist.

Roostest rikkumata (poleeritud) rauaõõnt on püssirohu põlemisproduktidest kerge puhastada, kuna aga kord juba rikutud rauaõõne puhastamine kujuneb aegaviitvaks ja tülikaks toiminguks, mis aga on paratamatu, kui ei taheta relva laskekõlbmatuks muutumist.

Rooste ja sellega seoses vintrauaõõne kaliibri suurenemine kulumise tagajärjel põhjustab kuulide hajuvuse suurenemist.
Eriti kardab seejuures roostet, mittekvaliteetseid hooldusvahendeid ja -aineid ning valesid töövõtteid just rauaõõne suudmeosa.
Relva riknemise vältimiseks tuleb rakendada järgmisi ettevaatusabinõusid:
- pärast laskmist võimalikult kiiresti kõrvaldada rauaõõnest laskemustus,
- kui mingil põhjusel pole otsekohe võimalik relva pärast laskmist puhastada, siis määrida rauaõõs ja kõik püssirohugaasidega kokku- puutunud detailid ohtrasti neutraalõliga (säilitusõliga),
- lubamatu on puhastada rauaõõnt suudmepoolsest otsast, kui seda on võimalik teha padrunipesa poolt. Rauaõõne kaliibri suurenemine suudmest tagapool on ilmselt ebaõige puhastamise tagajärg (kogu rauaõõnt pole ühtlaselt nühitud). Kui ei kasutata suudmekaitset, siis kulub suudmeosa nühkimisel kooniliseks või ovaalseks,
- puhastusvahendid olgu puhtad ja defektideta.

KUIVA ILMAGA KASUTATUD RELVAL:

1) pühkida relv puhtaks liivast, tolmust ja kätehigist,
2) võtta relv osaliselt (vajadusel täielikult) lahti,
3) puhastamise järjekord:
- vintrauaõõs,
- püssirohugaasidega kokkupuutunud detailid,
- hõõrduvad pinnad,
- metallosade välispinnad,
- värvitud osad,
- puitdetailid,
- nahk- ja presentosad,
4) pühkida detailidelt liigne määre ja relv kokku panna,
5) kontrollida relvaosade koostööd.

Vintrauaõõne puhastamine

1. Eemaldada esmalt kas harja või mittetiheda puhastuslapi läbilükkamisega õõnes olev lahtine mustus ja võõrkehad (liivaterad jm.).
2. Järgnevalt lükata rauaõõnest 4-10 korda läbi vaskhari (harja tuleb vahepeal puhastada). Hari lükata rauast läbi (vastasotsast välja) ja alles seejärel tõmmata tagasi. Kui muuta rauaõõnes oleva vaskharja liikumissuunda, muutub hari üsna ruttu kasutamiskõlbmatuks. Lahtine mustus eemaldada kuiva, mittetiheda lapi rauaõõnest läbilükkamisega.
Vaskharja kasutades muutub õõne puhastamine efektiivsemaks ja vähem aeganõudvaks.
3. Seejärel puhastada rauaõõs kas leelisõliga (sisetingimustes) või neutraalõliga (välitingimustes). Kasutades LEELISÕLI, katta töödeldavad pinnad õhukese ja ühtlase õlikihiga, lasta seista ca 30 min. ja seejärel hõõruda hoolikalt kuivaks. Järgnevalt puhastada rauaõõs nühisele mähitud neutraalõliga immutatud lapiga, mis peab liikuma õõnes mitte suurema kui 3 kg survega (s.t. pärast rauast väljatõmbamist peavad olema puhastustropil näha vintsoonte jäljed). Rauaõõnt tuleb nühkida ühtlaselt kogu pikkuses. Mittetiheda puhastuslapi puhul ei eemaldata mustust vintsoonte servadest. Määrdunud lapid asendada puhastega.
NB! Lappide või harja õlitopsi lükkamine nende immutamiseks õliga on KEELATUD !
4. Kui puhastuslapile ei jää enam mustust, tõmmata õõnest läbi kuiv lapp. Seejärel hinnata rauaõõne puhtust visuaalselt ja kas harja või mittetiheda lapi abil katta ühtlase õhukese säilitusõli kihiga. Pärast töö lõppu on soovitav nii jõhv- kui vaskhari loputada bensiiniga.
NB! Kui ei kasutatud leelisõli, siis korrata puhastamist veel paaril laskmisele järgnenud päeval!

SAJUSEL AJAL KASUTATUD RELV PUHASTATAKSE KOHE RUUMI JÕUDMISEL:
1) pühkida relv kuivaks,
2) pühkida kuivaks vintraud,
3) edaspidi toimida, nagu eespool selgitatud.

NB! Relva puitosade kõverakstõmbumise või mõranemise vältimiseks
on keelatud märga relva asetada soojusallika vahetusse lähedusse.

KÜLMA ILMAGA, kui relv tuuakse sooja ruumi, kondenseerub õhu niiskus relva külmadele metallosadele.
NB! KOHE MITTE PUHASTAMA ASUDA!
Pärast 20-30 minutilist ruumisolekut, kui relva temperatuur on ruumi õhu temperatuuriga ühtlustunud, tuleb relv niiskusest hoolikalt kuivaks pühkida. Seejärel toimida nagu kuiva ilma puhul ette nähtud.

LASKETAKISTUSED

Lasketakistusi täielikult vältida pole võimalik, relva korraliku hooldusega võime vaid vähendada nende tekke võimaluse miinimumini.
Lasketakistusi võib jagada:
a) laskuri poolt kiirelt ja eriliste abivahenditeta kõrvaldatavad,
b) tõrked, mille kõrvaldamine nõuab pikemat aega või abivahendeid.

1. LIHTSAMAD LASKETAKISTUSED

Praktikas on enamlevinud just lihtsamad lasketakistused, mille peapõhjused on:
a) mittekvaliteetne laskemoon,
b) magasinikorpuse (eriti selle ülemiste äärte) defektid,
c) relvamehhanismi riknemine või liigne mustumine (samuti hangunud määre talvel).

Relvaomanik peab oma relva hästi tundma ja olema võimeline kiirelt kõrvaldama lihtsamaid lasketakistusi.

Laskemoon
Kasutamisele eelnev hoolikas padrunite kontroll aitab ära hoida nii mõnegi lasketakistuse. Laskemoona välisvaatlusega tehakse kindlaks:
- padrunite sobivus antud relvale (tugevdatud või nõrgendatud laeng jne.),
- mehhaaniliste defektide puudumine (deformeerumine, mõrad, sügavad kriimud),
- oksüdeerumisjälgede puudumine,
- kas kuul ei liigu kestas,
- kas kuul pole surutud kesta liiga sügavale,
- kas sütik pole kestapõhjast kõrgemal (või liiga sügaval).

Vältimaks padrunite riknemist või täiesti kõlbmatuks muutumist, tuleb neid hoida mehaaniliste vigastuste eest, samuti kokkupuutest kemikaalide, liigse õli ja aerosoolidega.

Magasin
Hoida magasinikorpust (eriti ta ülemisi ääri) mehhaaniliste vigastuste eest, samuti tuleb vältida ta mustumist.
Relva perioodiline ülevaatus - aitab vältida liigsest mustumisest või mehhanismi riknemisest tingitud lasketakistusi.

2. KEERUKAMAD LASKETAKISTUSED

Nende kõrvaldamine nõuab reeglina pikemat aega ja (või) abivahendeid. Sageli on selliste lasketakistuste kõrvaldamine võimalik vaid relvatöökojas (relvadetailide vahetamine, keerukad tööoperatsioonid jne.).

Tartus, 13. 03. 1998. a.
Koostanud E. Astel
EKL Tartu Maleva instruktor

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: appi ...
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2004 20:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:55
Postitusi: 433
Asukoht: Estland
mul üks vidin, mis peaks olema must aga on natuke oranžiks läinud ... see ei ole nagu päris rooste ka :? kuidas oleks võimalik see oranž kiht maha saada sealt (välja jättes igasugused traatharjad, liivapaberid, viilid ja muud analoogsed õudukad) ... kui saaks mingi sellise välimuse nagu oleks kulunud mõne koha pealt must maha ... kas mingi õli moodi leotisega ei anna seda saavutada või?

vidin ise on siuke ... http://www.zone.ee/waffenss/varustus/zf1.JPG

suurimad tänud :wink:

_________________
foorum.rindeleht.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2004 20:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1843
Asukoht: Tallinn/Muhu
Kas viltkettaga ei saa puhastada?

_________________
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2004 20:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:55
Postitusi: 433
Asukoht: Estland
pole proovinud aga kui see mul seda sihikut poole õhemaks ei tee ja ei löö läikima nagu juudi jõulupuud siis võib ju proovida ... tänud!

on veel mingeid võimalusi?

_________________
foorum.rindeleht.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2004 21:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Viltketas ilmselt lööb läikima küll.

Muidu aga ilmselt tuleb nühkida nagu muidu relva, mis "rebaseks" läinud - pehme lapp ning sobiv õli. Pildi järgi vaadates mitu õhtut ning õlut 8)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2004 22:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:55
Postitusi: 433
Asukoht: Estland
ok sellega saan hakkama küll :wink: mis õli sobib kõige paremini - siia vist palju reklaamitud "risso rapsiõli" ei kõlba või mis? :D

_________________
foorum.rindeleht.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2004 0:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Dets, 2004 12:13
Postitusi: 152
minu arust lähenete asjale ültse vale nurga alt ,kui se tahad ,et see norm .vällja näeks,muidugi näeb ta niigi hea välja,,siis aitab ainult...
võtad optika,klaasid välja ka lähed galvaanikasse ja lased musta kroomi peale kanda,-vilt ei tee siin midagi saad ainult osaliselt ,,läikima ,,


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2004 10:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
-=Grenadier=- kirjutas:
ok sellega saan hakkama küll :wink: mis õli sobib kõige paremini - siia vist palju reklaamitud "risso rapsiõli" ei kõlba või mis? :D


Abix ilmselt ProPatria postitatud surematu teos relvade hooldamisest.

http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=2691#2691


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2004 17:06 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Andestage, et ei saanud tehnilistel põhjustel varem siinset teemat lugema!
:oops: :oops: :oops:

Pildilt saan ma aru, et see pruun värv on rooste ja ei paista mitte väljakulunud kruntvärvina...

Ise olen nende seadmete juures näinud kasutatavat nii oksiid- kui värvikatet.

Igal juhul EI SOBI siin puhastamiseks:

1. Mehhaanilised vahendid (liivapaber, traathari, VILTKETAS), sest nendega ei pääse kõikjale ligi ja lihtsalt kulutab kõik kandid kumeraks jne., viltkettaga töötlemisel hakkab kindlasti osa esemest ebaloomulikult läikima.
Samuti ei sobi nõrgajõuline liivaprits, sest liiv tungib liikuvate osade vahele.

2. Keemilised vahendid (valdavalt vedelikud), sest tungivad optilise seadme sisemusse ja siis on see jäädavalt rikutud.
SAMUTI EI TOHI MINGIL JUHUL KASUTADA ÕLI - eks vaata siis pärast läbi (seestpoolt) õliste klaaside... :shock:

3. Ka EI SOOVITA ma üldse selle optilise seadme lahtivõtmist, sest see töö nõuab vastavaid töövahendeid ja erialaseid teadmisi.
Kui kääriotste, haamri ja meisli abil saab kuidagi asi koost lahti lammutatud, siis selle uuesti töökõlbulikuna kokkusaamine pole enamusele mitte jõukohane... :oops:

Seega, olen nüüd pikalt rääkinud sellest, mida ei tohi teha...
inimest aga huvitas just see, mida võib teha.

Lähtudes restaureerimise ühest põhitõest, tuleb püüda taastamisel aimata järgi võimalikult originaalet olekut, seega eriti pinnatöötlust ja pinnakatet.
Kuna paistab olevat tegu raua sulamist valmistatud tootega (kontrolli magnetiga!) ja algne kate on tekitatud leeliselises keskkonnas, oksüdeerijate manulusel, siis ei aita muu, kui optikajalg seadmest eraldada ja töödelda üldistel alustel.

Optilise toru puhul:

1. klaasid tuleb katta ja kõik augud ja praod sulgeda minigi hiljem eemaldatava vahendiga
2. ja siis algab nn juveliiri töö - tiku ümber keeratud pisikese vatitampooni abil töödeldakse roostekahjustusega piirkondi, kuni rooste on eemaldatud.
3. Järgnevalt samalaadselt eemaldada töödeldud pindadelt kogu keemia.
4. Seejärel pinnatöötlus.
5. Galvaanilise katte taastamine alternatiivsete vahenditega (ise kasutan selleks peamiselt pastat, mille toimeainks on vaskseleniid).
6. Pinna puhastamine keemiajääkidest.
7. Kuivatamine ja kuivada laskmine
8. Pinna katmine spetsiaalse lakiga.

Teine võimalus on viia optiline sihik kuhugi nende seadmetega tegelevate isikute kätte, kellel on vastavad oskused ja töövahendid seadme lahtivõtmiseks - ära üllatu, kui seade osutbki lahtivõetamatuks - kas teinud aeg oma töö või kasutatud koostamisel selliseid liime või lakke, mis ei võimalda keermeid lahti keerata.
Eeldame, et lahtivõtmine õnnestub.
Siis tuleb metallesemeid töödelda üldistel alustel optikajalaga, katta galvaaniliselt, viia tagasi optikameistrite juurde, kes siis katavad toru sisepinna vastava spetsiaalse peegeldumist vähendava mattvärviga, paigaldavad, kinnitavad ja hermetiseerivad kõik läätsed ja keermed ja... ongi Sul korraliku välimusega optiline sihik, mis näeb välja nagu peaaegu uus...

Selline oli väga lühidalt asjade käik.

Alternatiiv-pornograafililise meetodina võib proovida (peale optikaläätsede kattega sulgemist) sihikut katta üliõhukese mati roostetõrje aerosoolvärvi kihiga...

Tervitustega ProPatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2004 17:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:55
Postitusi: 433
Asukoht: Estland
nagu ma aru saan siis vist on parem kui ma ei torgiks - mitte mingil juhul ei taha ma seda ise p***** keerata :wink:
sealt pildilt näeb ta hullem välja kui tegelikult (pind on tegelt kõik sile ja ilus) - seetõttu lootsingi, et on mingi kerge ja lollikindel viis see oranž kiht maha saada ... aga MINU arvates on kõige hullem seatemp siuke asi üle värvida (see kehtib ka kõikide kiivrite ja muude asjade kohta)
aga tänan abi eest - nüüd on vähemalt teada mul, et kuidas oleks võimalik iluravi teha sellele :wink:

_________________
foorum.rindeleht.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2004 17:32 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Seda minagi, et sellise ajaloolise materjali puhul soovitatakse VÕIMALIKULT VÄHE ise midagi "aretada" või püüda paremaks teha - enamasti lõpeb varasemate töökogemuste puudumisel lugu kehvasti.

Kombineeritud materjalidest koostatud seadme pinnakatte kvaliteetne taastamine on sageli problemaatiline.
Ka kõik nn "külmmeetodi" pastad ja lahused on mõeldud PEAMISELT VÄIKESE PINDALAGA (PIIRITLETUD) PINDADE katmiseks (kirp, sihik jne.), suurematel pindadel jääb ikka kohati näha mingi laigulisus ja seda suudab vältida vaid väga kogenud tegija.

Tervitustega ProPatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 396 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 27  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt