Arheoloogiahuviline leidis kuivale jäänud lahesopist

[Tapper]

ajaleht Sakala artikli autor Egon Valdaru

Arheoloogiahuviline leidis kuivale jäänud lahesopist muinasaegsed relvad ja Rooma mündid

Novembri hakul Võrtsjärve ääres kõndides leidis Meleski küla elanik Ville Dreving kuivale jäänud lahesopist muinasaegseid relvi ja kaks neljandast sajandist pärinevat Rooma münti.

Oma leidudest teatas ta kohe Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia professorile Aivar Kriiskale, kes palus tal leiud sealt ära tuua, sest vesi oleks võinud tõusta ja need enda alla matta.

«Hoida käes münte ja relvi, mis on sajandeid puutumata maas olnud, on vägev tunne,» kõneles Dreving.

Kas muistne ohverdamispaik?

Aivar Kriiska kinnitas, et oli tõepoolest palunud Ville Drevingul leitud esemed maast üles võtta. Kui arheoloogil endal oli paar päeva hiljem muude tööde kõrvalt mahti Võrtsjärve äärde minna, oligi vesi juba tõusnud ja uurimine raskendatud.

«Ala on sisuliselt siiski läbi uurimata ning arvatavasti leiaks sealt veel esemeid, seega tulevikus teeme seal tõenäoliselt põhjalikumaid arheoloogilisi välitöid,» ütles Kriiska.

Leitud esemed dokumenteeriti ja anti muinsuskaitseametile. Praegu on need Tartu ülikoolis, kus käib nende uurimine ja konserveerimine.

Esialgse versiooni kohaselt võib Kriiska sõnutsi Võrtsjärve ääres olla muistne ohverdamiskoht, sest haruldasi esemeid leidis Dreving suhteliselt väikselt alalt väga palju. Leidja ise pakkus, et ehk võisid esemed olla seotud kunagise hansateega, mis kulges vett mööda Pärnust Viljandi kaudu Tartu ja Pihkvani.

Tulevasele keisrile pühendatud münt

Leidudest kõige väärtuslikumaks peab Aivar Kriiska kahte Vana-Rooma münti. Neist üks on paremini säilinud. «Täpsemalt saab ehk määrata puhastamise järel, kuid IVN ehk juunior nime taga osutab, et tegemist on Constantinus II mündiga. NOB ehk noble ja C ehk caesar osutab, et münt on ajast, mil ta oli tseesar oma isa Constantinus Suure alluvuses aastatel 317–337,» kirjeldab Kriiska.

Mündi tagaküljel on kujutatud kaht oda ja kilpi hoidvat sõdurit.

«Tegemist on Eestis haruldase mündiga. Mulle teadaolevalt ei ole seni jõudnud muuseumidesse või teadusasutustesse ühtegi IV sajandi esimese poole münti,» märkis arheoloog.

Huvitavad on kaks odaotsa, mis pärinevad tema sõnutsi VIII–XI sajandist. Tõsi, selliseid on Eestis ohtralt leitud ka varem. Samuti on leidude seas kirves, mis võib professori arvates pärineda umbes samast ajast, kui tegutses Lõhavere vanem Lembitu.

«Analoogiline kirves on kunagi leitud Lõhavere linnamäelt,» ütles ta.

Dreving leidis veel nuge ning muid raudesemeid ja nende osi, näiteks naelu ja rõngaid, ning keraamikat. «Muude esemete täpsemat vanust alles määrame, nugade puhul on see aga keeruline,» kõneles teadlane.

Aivar Kriiska sõnutsi on Ville Dreving arheoloogidega aastaid väga viljakat koostööd teinud.

«Ville on ääretult suurte ajalooteadmistega, temaga on alati tore koos toimetada. Ta on õnnistus teadusele, üks väheseid mittearheolooge, kes teemat valdab ning on meid tõeliselt aidanud,» kõneles professor.

Dreving rääkis, et tema jaoks on ajaloo avastamine põnev. «Ehk õnnestub tänu minu leidudele meie piirkonna ajalugu paremini uurida,» sõnas ta.

http://www.sakala.ajaleht.ee/3573431/ar ... oma-mundid

[Tapper]

Kuna artikkel vist tasuline kopeerisin siia.
Mul tekkis küsimus mida ehk siin vanemad olijad mäletavad ja teavad.
Kunas sai ajaloo vaenlasest ajaloo sõber?
Mida ma maha magasin?

Tsitaat artiklist

Aivar Kriiska sõnutsi on Ville Dreving arheoloogidega aastaid väga viljakat koostööd teinud.

«Ville on ääretult suurte ajalooteadmistega, temaga on alati tore koos toimetada. Ta on õnnistus teadusele, üks väheseid mittearheolooge, kes teemat valdab ning on meid tõeliselt aidanud,» kõneles professor.

Mõne aasta tagant

«Oleme teinud sellele härrale ettepaneku, et hüvitame tema leiu, me ei taha midagi tasuta ära võtta. Kuid leidvara kuulub riigile,» kinnitab ka Laidoneri muuseumi direktori asetäitja Leho Lõhmus. «Kui ta selle endale jätab, on ta kriminaalkurjategija.»

artikkel
http://www.postimees.ee/1641153/must-ar ... egse-relva

[BlancoNegro]

Vastavalt kirjeldusele peaks münt nägema välja enamvähem selline
Maailma mõistes väga tavaline münt.

[Tapper]

Ma ei tea muidugi kuidas antud leiud leiti (artiklis öeldakse, et rannas jalutades) kuid oletan siiski metallidetektorit.
Seega on Sakala ajakirjanik leidnud halvamaigulise detektoristi (olgu loaga või ilma) ikka juba halvamaiguline;
Poliit-korrektse sõna Arheoloogiahuviline

[Lemet]

Aivar Kriiska sõnutsi on Ville Dreving arheoloogidega aastaid väga viljakat koostööd teinud.

«Ville on ääretult suurte ajalooteadmistega, temaga on alati tore koos toimetada. Ta on õnnistus teadusele, üks väheseid mittearheolooge, kes teemat valdab ning on meid tõeliselt aidanud,» kõneles professor.

Aivar Kriiska on Eesti arheoloog. Ta on laboratoorse arheoloogia professor.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal kaugõppes 1992. aastal. Magistrikraadi sai ta samas 1994. aastal ja doktorikraadi 2001. aastal...

«Oleme teinud sellele härrale ettepaneku, et hüvitame tema leiu, me ei taha midagi tasuta ära võtta. Kuid leidvara kuulub riigile,» kinnitab ka Laidoneri muuseumi direktori asetäitja Leho Lõhmus. «Kui ta selle endale jätab, on ta kriminaalkurjategija.»

Leho Lõhmus on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja. Ta on uurinud Eesti sõjaajalugu ja Nõmme ajalugu.
Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, töötanud tootmiskoondises Silikaat ja Silikaatbetooni Instituudis ning alates 1992. aastast kaitseministeeriumis.
Ta töötab Eesti Sõjamuuseumis direktori asetäitjana museoloogia- ja haldusalal.

Järsku seletab erinev taust erinevaid arvamusi...

[KAAK]

[/quote]
«Oleme teinud sellele härrale ettepaneku, et hüvitame tema leiu, me ei taha midagi tasuta ära võtta. Kuid leidvara kuulub riigile,» kinnitab ka Laidoneri muuseumi direktori asetäitja Leho Lõhmus. «Kui ta selle endale jätab, on ta kriminaalkurjategija.»[/quote]


Inimesest saab siis kriminaalkurjategija siis kui ta on kohtupoolt antus süüteos süüdi mõistetud mitte Leho Lõhmuse ütlemise peale.

[Siga]

Säänne mõttelaad, mille kohaselt kõik edevate asjade omanikud kohemaid kurjategijad on, ei ole ilus.
Samamoodi inetu on deklareerida, et ainult riik on hea ja õige peremees. Kui nii, siis on ju ka otse õeldud, et kodanikud on ludrid.

Elu on näidanud, et riik ise või mõni riigi rahakoti peal parasiteeriv mittetulundlane võib olla kultuurivaenulikum rohkemal määral, kui seda üks kodanik oma väheste vahenditega olla suudab.
Ville deponeeris oma kuulipritsi Valga muuseumile. Need raisad rüüstasid selle rahuliku südamega ära, pärast saatsid Tartu politseisse nii pritsi kui ka avalduse pritsi hävitamiseks.
Asjapuu hävitamisest päästmine oli tõsine töö, olgu õeldud. Olgu ka õeldud, et politsei on riigi kui "parima peremehe" struktuur. Sedasi!

A Villele võite külla minna. Võtab lahkelt vastu ja näitab riigi edevamat erakapitalil ülalpeetavat klaasimuuseumi. Paremat täna pole.
Kuulipritsi näitab ka, kui kenasti küsida. See on peaaegu et korras jälle, ainult mõni varastatud pulk on veel puudu.

Aga jah, negatiivse kuvandi võib sõnuda külge ükskõik kellele, see on üks lihtsamaid asju üldse maamuna peal, nii et jõudu kurjakeelsetele.
Sõna ei maksa ju suurt sittagi, sellega on hea laamendada.

[Castellum]

negatiivse kuvandi võib sõnuda külge ükskõik kellele, see on üks lihtsamaid asju üldse maamuna peal, nii et jõudu kurjakeelsetele.
Sõna ei maksa ju suurt sittagi, sellega on hea laamendada.

Negatiivse kuvandi jaoks on VD kõige rohkem näinud ise vaeva ja laamendanud sõnadega...
http://www.rahvaraamat.ee/p/etturite-va ... 8994996084

[Tapper]

Antud härra, nagu selgub tegeles saksa sõdurite ümbermatmisega, miks ta selle auväärt ürituse pooleli jättis?

[Horst]

Drevinguga elus kohtunud ei ole aga Kriiskaga küll. Miks peaks lugupeetud arheoloogiaprofessori sõnades kahtlema?
Ja ega neid WWII langenud saksa sõdureid igal aastal nagu seeni juurde teki. Oleks küll ju võimalik neid igal aastal uuesti ühest kohast teise ümber matta nagu rändnäitust aga see oleks juba natuke imelik ...