Üks vihje tuli,et oli vist 2.kohaline...jackpuuk kirjutas:Kambja töökoja juures vedeles tõesti lennuki vrakk, mälu järgi ütleks , et võis olla MIG-15, sellest hulga aega möödas, ei mäleta enam ja siis polnud ka süvahuviline. Oli ta selline lühike junn, tiibu polnud küljes ja kabiinikuppel oli katki, igavesti paks klaas oli mälu järgi. Parve tee ääres on kohe peale järve 2 lagedat-siledat põllulahmakat, mis antud juhul võisid olla küll lennuväljana kasutusel. Aga nagu juba mainitud, polnud ma süvahuviline ja täpsemalt ei tea,kuigi midagi nagu selle jutu peale meenuks , võin uurida ema käest, ta küll pealesõjaaegne , aga vast on kuulnud midagi . Hetkel ei saanud ühendust, proovin uuesti kui meeles on ja üritan meelde tuletada , kelle käest veel uurida võiks.
Rasketehnika legendid.
[img]http://i168.photobucket.com/albums/u186 ... etrac2.jpg[/img]
IseOlenRahul
IseOlenRahul
H.Tammepõld: ...korraga hakkas hirmus mootori müra ja tsagin...vene tankid veeresid nagu pähklid,haiglamäest,alla.Jalaväge tervitas kirikutorni ülesseatud kuulipilduja.Mõne aja möödudes pandi torile piraki ära,kuulipildur vaikis... /----/
Ütekõrra karjast tulles lipsasime lennuväljalt läbi,nagu tavaliselt.Kusagilt seal võsas vedeles mitmesuguseid mürske või miine-olid sellised värviliste otsadega.Kuna ematalu oli sealsamas lennuväljast ca 200-300m siis lippasime koju ja puurisime lõhkekehale augu küljepeale ja padavai aianurka kohe pauku tegema.Püssirohust riba ja tuld.Ah sa mait kui pirakas käis a kurask samal hetkel üks lennuk nakas maanduma ja nagu ei maandunud kah.ilmselt nägi paugu ära.Lennuvälja poolt jooksis nende suunas keegi tegelinski midagi saksa keeles karjudes. lidusime venna ja sõbraga nii kuis jalad võtsid Antsu-Ivani oru poole.Sääl keski pererahvas olla näinud kabuhirmus põgenevaid poisse ja siis olnud mõnda aega ütlemine-"Antsu-Ivani orust,poisse tuleb nagu torust./----/
Ütekõrra karjast tulles lipsasime lennuväljalt läbi,nagu tavaliselt.Kusagilt seal võsas vedeles mitmesuguseid mürske või miine-olid sellised värviliste otsadega.Kuna ematalu oli sealsamas lennuväljast ca 200-300m siis lippasime koju ja puurisime lõhkekehale augu küljepeale ja padavai aianurka kohe pauku tegema.Püssirohust riba ja tuld.Ah sa mait kui pirakas käis a kurask samal hetkel üks lennuk nakas maanduma ja nagu ei maandunud kah.ilmselt nägi paugu ära.Lennuvälja poolt jooksis nende suunas keegi tegelinski midagi saksa keeles karjudes. lidusime venna ja sõbraga nii kuis jalad võtsid Antsu-Ivani oru poole.Sääl keski pererahvas olla näinud kabuhirmus põgenevaid poisse ja siis olnud mõnda aega ütlemine-"Antsu-Ivani orust,poisse tuleb nagu torust./----/
[img]http://i168.photobucket.com/albums/u186 ... etrac2.jpg[/img]
IseOlenRahul
IseOlenRahul
Prooviks seda teemat natuke teise nurga alt analüüsida. Et mis jõud ja vägi neid raudsuksusi sinna järvedesse ja sohu ajab.
Esimeseks panen sõdurite sihipärase ja teadliku töö. Seda sel juhul kui paanilise põgenemise käigus pole võimalik tehnikat kaasa võtta. No ja vaenlase kätte tehnika jätmine pole just kõige parem mõte. Nii proovitaksegi tehnika jäädavalt kasutuskõlbmatuks muuta, või kuhugi vetesügavusse varjule saata.
Teiseks võtame sõjategevuse talvel. Veekogu kusagil metsa keskel, jää ja lumega kaetud. Reeglina pole ükski veekogu nii eraldatud et sinna mõnda teed ei viiks. Kinnikülmunud järv meenutab vägagi metsalagendikku. Paljukest sealt tankist pilude kaudu ikka välja näeb ja loota et tankist, olgu siis Ivan või Frants, kohalikke olusi suurepäraselt tunneb on lausa võimatu. Sõidab tema siis mööda X metsateed ja oma arust ületab lagendiku, kui ootamatult ,,lagendik,, murdub ja sulpsti on masin kadunud.
Suvel on asi natuke teisem. Tegu võib olla tehnilise rikkega, et gaas jääb peale, või pole võimalik pöörata. Tegemist võib olla ka puhtalt inimliku eksitusega. Kaardid on kehvad, kusagilt tahetakse otse minnes kiiremini saada aga kohalikku maastikku ei tunta. Samuti võib eksida see tegelane kes kangide taga istub. Väsimus, magamatus, närvipinge,kehva toit, hirm oma elu kaotada- kõik see mõjub otseselt reaktsioonile ja tegutsemisvõimele.
See muidugi puhtalt minu nägemus asjast, et mismoodi need rauakolakad ikka veekogudesse satuvad.
Terv.Jaanus
Esimeseks panen sõdurite sihipärase ja teadliku töö. Seda sel juhul kui paanilise põgenemise käigus pole võimalik tehnikat kaasa võtta. No ja vaenlase kätte tehnika jätmine pole just kõige parem mõte. Nii proovitaksegi tehnika jäädavalt kasutuskõlbmatuks muuta, või kuhugi vetesügavusse varjule saata.
Teiseks võtame sõjategevuse talvel. Veekogu kusagil metsa keskel, jää ja lumega kaetud. Reeglina pole ükski veekogu nii eraldatud et sinna mõnda teed ei viiks. Kinnikülmunud järv meenutab vägagi metsalagendikku. Paljukest sealt tankist pilude kaudu ikka välja näeb ja loota et tankist, olgu siis Ivan või Frants, kohalikke olusi suurepäraselt tunneb on lausa võimatu. Sõidab tema siis mööda X metsateed ja oma arust ületab lagendiku, kui ootamatult ,,lagendik,, murdub ja sulpsti on masin kadunud.
Suvel on asi natuke teisem. Tegu võib olla tehnilise rikkega, et gaas jääb peale, või pole võimalik pöörata. Tegemist võib olla ka puhtalt inimliku eksitusega. Kaardid on kehvad, kusagilt tahetakse otse minnes kiiremini saada aga kohalikku maastikku ei tunta. Samuti võib eksida see tegelane kes kangide taga istub. Väsimus, magamatus, närvipinge,kehva toit, hirm oma elu kaotada- kõik see mõjub otseselt reaktsioonile ja tegutsemisvõimele.
See muidugi puhtalt minu nägemus asjast, et mismoodi need rauakolakad ikka veekogudesse satuvad.
Terv.Jaanus
Selle eelneva jutuga tuleb mulle meelde kaks masinat . Üks oli venelaste tank mis tuli talvel mööda järsku järve külge sakslasi üllatama (kes asusid teisel pool järve kallast ) kuid kui masin lagedale ja siledale alale sattus ,vajus masin läbi jää järve sügavusse. Tõestuseks ,et mingi võitlus tegevus käis järve kallastel on inimeste jutustused ja leiud järve ümbrusel ala.Ning teine masin , mis sinna järve pudenes oli venelaste lennuk , mis laveeris madalalt puude kohal kuni niitis ühe kuuse ladva ja põrutas juppidena järve . Mälestuseks jäi murtud ladvaga kuusk järve kaldale. Järv on muuseas orus ja selle järve nimi on Uhtjärv 28 m on kõige sügavam koht ,ning see on jubedalt külma veega .Üleüldiselt see järv on järsult süveneva põhjaga. Ja tõendeid tulnud välja kalameeste võrkudega .Nimelt metalli tükke . Niiet igaüks tehku oma järeldused.
Vaatan, et legendinurk tasaseks jäänud seega kirjeldan lühidalt kuuldut. Nimelt ei tea kuidas ja kuskohast varastati või oli mõni remonti vajav T-34 ripakile jäätud, kuid kruusaauku ta saadi. Vaida sohvoosist saadeti Catepillari lintraktor Aruküla poole, et tank kusakile kruusaauku maha matta. Tegelasi oli kolm olnud, nüüdseks ehk veel elab üks. Sihuke tore lugu.
Teine tankilegend samas lähedal, et olevat tee ääres rabapinnases. Jutte selle kohta liigub palju, kuid alati on teadjatel mingi kamm majas, a'la jalg haige ei saa näitama tulla. Jutte mitmeid ja üks kangemaid hetkel selline, et tee kuju nõksa muudeti ja hetkel 34 tee all. Olevat kardetud, et mine sa tea, ehk lendab õhku, kuid demineerijad olid tühjaks teinud ja sinnapaika ta jäetigi.
Teine tankilegend samas lähedal, et olevat tee ääres rabapinnases. Jutte selle kohta liigub palju, kuid alati on teadjatel mingi kamm majas, a'la jalg haige ei saa näitama tulla. Jutte mitmeid ja üks kangemaid hetkel selline, et tee kuju nõksa muudeti ja hetkel 34 tee all. Olevat kardetud, et mine sa tea, ehk lendab õhku, kuid demineerijad olid tühjaks teinud ja sinnapaika ta jäetigi.
Huvitun maisest rasketehnikast.
- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist