Tahaks teada kuidas otsimisega alustada

Kõiksugu militaarsuunitlusega väljakaevamised ja nendega seonduv.
Vasta
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Mullapuur oleks siis ilmselt kõige parem küll.

Nojah, kuna Sul mullapuuri pole, siis harjuta ennast ikka selle kaevamisemõttega. Teine asi, et mõni pedagoog võib sellisest ennekuulmatust ülbusest roheliseks minna - tema käsib kaevata ja mingi algaja tuleb mullapuuriga taidlema :wink:
Nagu ka Actual valgustas, pole loetava profiili saamiseks sellist hunnikut pinnast vaja teisaldada. Paljudel juhtudel algab aluskiht juba 40-50 cm sügavuselt ja pool meetrit lisakaevamist ei anna sisuliselt mingit uut teavet - ainult geoloogid puurautoga suudaksid midagi lisada, aga see pole enam see teema. Ristkülikukujuline šurf, labidalaiune pluss 5-10 sentimeetrit, profiili külg püstloodis, vastaskülg kuni 45 kraadise kaldega, et saaks pinnast sügavamale jõudes välja tõsta ja et auku rohkem valgust jõuaks ja saab ühe "laskepesa" asemel sama vaevaga mingi loogilise rea tekitada, kus saab ka kihtide varieerumist jms. hinnata. Siin ma hakkan juba improviseerima, ma rohkem nagu arheoloogiat nuusutanud, mullateaduses ei kipu sõna võtma.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5211
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

speedsta kirjutas:Sa vaene mees oled vist EPA koolis mullateaduse otsa sattunud. Ise kaevama ei pidanud, vahtisime ainult erinevaid profiile. Minu kaastunne, kui õppejõuks on Leedu.
Meil oli kombeks (mitte EPA, vaid juba EPMÜ ajal) mullateaduse loengusse minejatele soovida: olgu muld sulle kerge! Aga praktikal sai käidud Vormsi saarel (u. 9 aastat tagasi) ja seal sai neid kantmeetriseid auke oksendamiseni kaevatud (kui just paas varem vastu ei tulnud). Ei küsinud keegi kuskilt mingit luba, lihtsalt sobivas kohas kaevati auk valmis ja kogu lugu. Pärast aeti muidugi kinni ka. Mõni auk sai ikka sedavõrd suur, et ma leiutasin ühe selle töö juurde käiva ohutustehnika reegli: enne augu kinniajamist veendu, et õppejõud on sealt seest lahkunud 8).
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Faust
Liige
Postitusi: 1737
Liitunud: 27 Dets, 2004 10:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Faust »

Mutionul pole kaevamiseks mingit luba vaja :)
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

...ja seal sai neid kantmeetriseid auke oksendamiseni kaevatud (kui just paas varem vastu ei tulnud).
Tüüpiline vene prappori käitumine - kui saab soldatid mõttetuid auke kaevama panna, siis ei teki mingeid ajuvõnkeid töö optimeerimiseks. Panna tegelane ise kaevama ja üsna pea muutuksid augud nii suureks kui vaja ja nii väikseks kui võimalik! 8)
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5211
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Arnold kirjutas:
...ja seal sai neid kantmeetriseid auke oksendamiseni kaevatud (kui just paas varem vastu ei tulnud).
Tüüpiline vene prappori käitumine - kui saab soldatid mõttetuid auke kaevama panna, siis ei teki mingeid ajuvõnkeid töö optimeerimiseks. Panna tegelane ise kaevama ja üsna pea muutuksid augud nii suureks kui vaja ja nii väikseks kui võimalik! 8)
Kaevas ka õppejõud ise. Ega's me kõik korraga kogu kambaga (u. 10 inimest) siis nii väikeses augus tegutsema mahtunud. Kordamööda kaevasime. Aga olgem ausad, see aukude kaevamise füüsiline töö aitas väga hästi hommikuse pohmaka vastu :lol:. Sellel teemal võiks ju pikemaltki rääkida, aga siis läheks asi juba totaalselt offtopicuks kätte.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

No niisama - eks labidaga kaevaminegi vajab õppimist/õpetamist! Alustajad oskavad alati kuidagi instinktiivselt peenart kaevama hakata - vaatamata sellele, kas neil kodus aiamaa on või mitte :wink:
Hugo379
Liige
Postitusi: 58
Liitunud: 12 Mär, 2009 22:15
Asukoht: jõgevamaa
Kontakt:

Postitus Postitas Hugo379 »

Ise olen kah kunagi selliseid 1*1*1m auke kaevanud.Mullateadus on tore. :) Puurida oleks küll lihtsam aga pärast ei saa erinevate kihtide paksuseid mõõta ja ilmselt ajab puur mingil määral kihid segamini kah.Kooli ajal muidugi poleks see kõik mind põrmugi seganud.Küll oleks mingi kihi paksuse juba välja mõelnud, aga ei pääsenud nii lihtsalt.õpetaja seisis kõrval ja vaatas kuidas poisid kaevavad. 8)
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Pole enam üldse see teema, aga pean mullapuuri advokaadina esinema - mullapuur ei aja mingeid kihte segamini ja mõõta saab kihtide paksust ja vaadata kihtide koostist jne. Ei maksa ikka sõna võtta teemal, milles puudub pädevus!
1661
Liige
Postitusi: 451
Liitunud: 18 Dets, 2004 23:53
Asukoht: Valga
Kontakt:

Postitus Postitas 1661 »

Usun, et oli mõeldud postipuuri, mis tõesti ajab segamini. Mullaproovi jaoks on olemas spets puurid.
Toomas.
Närakas
Liige
Postitusi: 280
Liitunud: 15 Aug, 2007 10:19
Asukoht: planeet maa I-Virumaa kandis
Kontakt:

Postitus Postitas Närakas »

Kohtla-Järvel igastahes leidsin sellise eeskirja - ilusasti 30 cm kaevesügavust sees ja puha - palun lahkelt lugeda :D Arvestada tuleks selle määrusega ka Viivikonna kandis, kuna nimetatud koht on K-Järve linnaosa......

KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
M Ä Ä R U S
Kohtla-Järve 29.märts 2006 nr 32
Kohtla-Järve linna kaevetööde eeskiri

I. peatükk
ÜLDOSA

§1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib kaevetööde korraldamist Kohtla-Järve linna haldus-territooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad teha kaevetöid.

(2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetööl eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel ja veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamisega või remondiga.

§2. Mõisted
Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas loetakse pinnases tehtavaid töid:
1) kui tööde käigus eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate
jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;
2) kaevamine sügavamal kui 30 cm maapinnast;
3) puude istutamine või väljajuurimine;
4) avariiline kaevetöö – kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on
edasilükkamatu;
5) ehitusgeoloogilised puurimistööd.

II. peatükk
KAEVETÖÖDE TEOSTAMISE ÜLDNÕUED

§3. Kaeveloa vormistamine ja väljaandmine
(1) Kaeveluba vormistab ja väljastab Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) määratud ametiisik.

(2) Loa taotleja peab esitama linnavalitsusele:
1) taotluse (lisa 1), kus ametiisik märgib kooskõlastuste ja täiendavate tingimuste
vajaduse;
2) kaevamistööde projekti või asukoha skeemi;
3) taastamistööde lepingu koopia;
4) osaliselt eramaal toimuva kaevetöö korral maaomaniku kooskõlastus;
5) maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta 100% ulatuses katendi taastamistööde
maksumusest, milline arvutatakse Kohtla-Järve linnas lepingu alusel vastavaid töid
teostava ettevõtte hinnakirja alusel.

(3) Pärast vajalike dokumentide esitamist ja tagatisraha laekumist väljastatakse kaeveluba.

(4) Kaeveluba (lisa 2) väljastatakse tööde korraldamise eest vastutavale isikule.

(5) Kaeveluba ei väljastata kaevetöö tegijale, kellel on võlgnevusi eelmiste objektide osas.

§4. Kaevetööde teostamine ja lõpetamine
(1) Kaevetöid on lubatud kaeveloa alusel. Nõuetekohane kaeveluba tuleb taotleda Kohtla-Järve linnavalitsuselt vastavalt käesolevas eeskirjas toodud korrale, kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseaduse mõistes, siis kaeveluba ei ole nõutav ehitusloaga reguleeritud kaevetöödele.

(2) Kaeveluba ja projektdokumentatsioon või asukoha skeem peavad asuma kaevetööde objektil.

(3) Kaevetööd on keelatud teostada teedel 5 aastat pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti. Erandina on lubatud tehnovõrkude avarii korral.

(4) Kaevetööd tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil.

(5) Juhul, kui kaevetööd kestavad rohkem kui üks ööpäev, peab töökohale paigutama info: töö teostaja nimi, vastutava isiku nimi, telefoni number ning töö lõpetamise tähtaeg. Töövälisel ja pimedal ajal peab kaevetööde ala olema piiratud ja tähistatud.

(6) Üldkasutatava tänava, tee, väljaku, pargi, puhkeala, haljasala või selle osa sulgemise korral peab kaevetöö tegija tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu ning kooskõlastama ajutise liikluskorraldusskeemi Maanteeameti liiklusohutuse spetsialistiga. Töö ajal peab kaevetöö ala tähistama piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega.

(7) Kaevetööde käigus peavad puude tüved ja võrad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Geodeetilisi ja liikluskorraldusvahendeid on keelatud hävitada, kahjustada või ümber paigutada kooskõlastamata vastava ametiisikuga. Kahju hüvitab kaevetöö tegija.

(8) Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine linna kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni ja maa-alade omanike ja/või valdajaga.

(9) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijatele ohutu juurdepääs üld-kasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui see enne kaevetööd oli olemas. Vajalikud läbipääsud tuleb tagada ajutiste sildadega ja läbipääsudega ning kindlustada ohutuspiiretega.

(10)Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 20cm võrra laiemalt kui olid kaeviku mõõtmed. Erinevate asfaltbetoonkattekihtide pinna ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmised asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle sõelistega.

(11) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Kui soovitakse muuta teekatte tüüpi, tuleb see eelnevalt kooskõlastada vastava ametiisikuga. Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmist külvialust kihti peab täitma taimede kasvuks sobiliku mullaga.

(12) Kaevetöö tegija vastutab kaevetöö ohutuse, teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest ning ajutise (talveperioodil) taastamise korral hoiab katet korras. Rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul kogu ulatuses kaevaja kulul. Taastamistööd teostatakse hiljemalt loal märgitud kuupäevaks.

(13) Kaeviku täitmiseks ja katendi taastamiseks vajalikud materjalid peavad olema ladustatud nii, et nad ei segaks liiklust.

(14) Kaevaja peab bussiliiklusega tänava sulgemisest teavitama linnaelanikke vähemalt kolm päeva enne kaevamistööde alustamist kohaliku ajalehe kaudu.

(15) Teekatte ja haljastustööde garantiiaeg on 24 kuud pärast kaevetöö vastuvõtmist.

(16) Eeskirja rikkuja vastutab seadusega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel peatatakse töö vajaduse korral.

(17) Tööde läbiviimise kord ja lõpetamise tähtaeg kooskõlastatakse loa vormistamisel ja töö teostaja on kohustatud neist kinni pidama. Vajadusel võib kaevetöö tähtaega pikendada taotluse alusel.

(18) Kaevetöö loetakse lõpetatuks, kui linnavalitsuse vastavale ametiisikule on taastamistööd üle antud.

§5. Tehnovõrkude kaitsmine kaevetööl
(1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis on kaevetöö lubatud teha ainult võrguettevõtete valdajatega kooskõlastatult.

(2) Olemasolevate tehnovõrkude ümberpaigutamine on lubatud ainult selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

(3) Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel tuleb viivitamatult teatada selle valdajale. Tekitatud kahju hüvitab süüdi olev isik.

(4) Projektis või asukoha skeemis mittemärgitud tehnovõrgu avastamisel, tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga.

§6. Avariitöö
(1) Tehnovõrkude avarii korral, kus on nõutav kaevetööde viivitamatu alustamine, võib tööd alustada järgmistel tingimustel:
1) kui on saadetud teade linnavalitsusele avarii põhjuste ja asukoha kohta,
kaevetöötegija ja vastutava isiku andmed ning kaevetöö alguse tähtaeg;
2) kui avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide
läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega ning Maanteeameti
liiklusohutuse spetsialistiga.


(2) Avarii kõrvaldamiseks, mis kestab üle ühe ööpäeva, tuleb taotleda kaeveluba töö alustamisega samaaegselt.

§7. Taastamistööde tagatis
(1) Kaeveloa saamiseks vajalike kooskõlastatuste käigus saab loa taotleja vastavalt tööde mahtudele linnavalitsusest teate (lisa 3) tänavakatte, haljasala taastamiseks vajalike rahaliste vahendite vajaduse kohta (arvestatud katendi-konstruktsiooni, s.o. katendi aluskihi ja pindmise kihi taastamine).

(2) Summa moodustab kokku nii ehitusperioodi kui ka garantiiperioodi tagatis-summa, mis tuleb kaeveloa taotlejal enne kaeveloa saamist tasuda Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvele. Avariilise kaevetöö korral määratakse tagatissummat nädala jooksul arvates tegeliku taastatava teekatte pindala selgumist.

(3) Kaeveluba antakse välja pärast rahaliste tagatise maksmist. Nõue kehtib kõikide juriidiliste ja üksikisikute kohta.

(4) Tähtaegse kaevamistööde lõpetamise korral makstakse tagasi tagatisrahast 50% ühe kalendrikuu jooksul pärast katenditaastamise vastuvõtmist.

(5) Kaevetööde garantiiperioodi lõppedes tagastatakse ka ülejäänud tagatisraha, kui taastamistööde kvaliteet sel ajal on nõuetele vastav. Nõuetele vastavuse või mitte-vastavuse tuvastab linnavalitsuse vastav ametiisik.

(6) Kaevetööde eeskirja või taastamistööde tehnoloogia rikkumisel ning tööde ebakvaliteetsel tegemisel on loa väljaandjal õigus tekitatud kahju tagatisrahast kinni pidada. Tehnoloogia rikkumine tuvastatakse koostatud akti alusel.

(7) Tööde lõpetamiseks ja katendi taastamiseks kaeveloas märgitud tähtaegade ületamisel ei kuulu tagatisraha tagastamisele, kui tähtaegade ületamist pole põhjustanud vääramatud jõud. Linnavalitsus kasutab tagatisraha teehoiukulude katteks.

(8) Tagatisraha suuruse arvestamise aluseks on kaeveloa taotluses märgitud kaevetööde teostamise pindala. Tagatisraha arvutakse järgmise valemi alusel:
1) T = M * S, milles M – 1 m2 teekatte remondiks vajalike tööde ja materjalide
maksumus;
2) S – taastava teekatte pindala (m2).

III. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§8. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 23.märtsi 1994.a otsus nr 40 „Kaevamistööde eeskirjad“.

(2) Käesolev määrus jõustub 01. mail 2006.a.




Valeri Korb
Volikogu esimees
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Tiheasustuses otse loomulikult vajalik regulatsioon, aga keset loodust tuleb asjale läheneda terve mõistuse seisukohalt.
Kasutaja avatar
Mõmps
Liige
Postitusi: 467
Liitunud: 11 Mär, 2009 13:39
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Mõmps »

Seda tervet mõistust paistab üha vähemaks jäävat, ajalehed ja netisaidid muudavad kõik metsas detektoriga liikuvad isikud mustematest mustemateks arheoloogideks, kes on nii sünged kui öö. Varsti vist ei saa metsast ühti roostes rauajuppi koju tuua. Pluss veel riigipoolne peedistamine: kõik roostes "torud" on relva olulised osad ja väga ohtlikud, sama ka 70 aastat vana täägiga, kindlasti vaja neile ekspertiisi teha ja selle eest raha ka võtta, ja nii, et mitte vähe. Mine vallast kaeveluba küsima, hakatakse uurima ja puurima. Ja häda kui sama valla territooriumil juhtub tegutsema südametunnistuseta detektija, siis ilmselt saaks tema tehtud "kangelasteod" kohe enda kaela. Nii võibki juhtuda, et püüad seadusekuulekalt käituda aga tänuks saad ilget pornot tuimade ametnikuhingede poolt.
Kõigi maade proletaarlased,palun ärge enam kunagi ühinege.
Treimani muuseumimaja :wink:
NAZIZ
Liige
Postitusi: 65
Liitunud: 28 Okt, 2007 17:43
Asukoht: NARVA-TALLINN
Kontakt:

Postitus Postitas NAZIZ »

Arnold kirjutas:Tiheasustuses otse loomulikult vajalik regulatsioon, aga keset loodust tuleb asjale läheneda terve mõistuse seisukohalt.
Väärt mõttearendus ! Aga samas rõhutakse ,,üldrahvalikule vastupanule,,.
Lugedes neid ,,manifeste,, tekib paraku tunne ,et siin on tegu nö. ,,riikliku tellimusega ,,. Aga samas - EDF -iga on koostööplaanid,
justnagu loodud ? Milleks siis selline kahenäolisus? Minagi püüan luua ,
siin Ida -Virus , muinsuskaitsele tuge ,kuigi olen ise detektorist. Minu
jaoks on väärtushinnangud vähe teisemad kui kohalikel . Kahjuks ,pole
au kuuluda EDF-i auväärsesse kildkonda ,aga kohalikul tasandil oleks
vabatahtlik abimees küll. Kahjuks aktspteeritakse ainult üht üht ühendust
(EDK) . Muud ,,maanokkijad,, on on justnagu kurjategijad.
Tehtud,mõeldud!
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Kindlasti olete selle teabepäevaga liigselt leili läinud. Seda esiteks! Teiseks - elu läheb edasi! Kedagi ei ole minema visatud (ma ei räägi riigiameti eest :wink: )
NAZIZ
Liige
Postitusi: 65
Liitunud: 28 Okt, 2007 17:43
Asukoht: NARVA-TALLINN
Kontakt:

Postitus Postitas NAZIZ »

Arnold kirjutas:Kindlasti olete selle teabepäevaga liigselt leili läinud. Seda esiteks! Teiseks - elu läheb edasi! Kedagi ei ole minema visatud (ma ei räägi riigiameti eest :wink: )
Arnold, ära mind ,palun, ,,teieta,, (juhul kui ole tegu üldistustega,oleme ju omavahel tel.teel suhelnud ) :lol:
Teabepäev,oli muidugi oluline nihe, aga mida edasi ? Meedias vaadatuna
on alanud järjekordne ,,hundijaht,,. Siin ei ole vahet ,kas oled EDK, EDF,
MIL-NET ,JNE ,- lihtne ja loogiline : Vahet pole ,milline ühendus -
kõik saavad täie rauaga ! Minu jaoks MK -lt ,ääretult demagoogiline
etteaste.
Tehtud,mõeldud!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist