"Tankid EKV-le"

Vasta
Kasutaja avatar
erick
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 03 Juul, 2015 14:17
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas erick »

Olles lugenud Raivo Tamme tänast artiklit ja nähes päevakangelast siinsamas foorumis aktiivsena, tahaks kohe küsida:
Kahjuks on Eesti alustanud valest otsast, jalaväe lahingumasinatest.
Kust tuleb selline seisukoht, et tankid suudavad lahingus opereerida ilma mehhaniseeritud jalaväe (IFV-de) toetuseta?

Enamvähem iga allikas, mida loen, ütleb, et tankidele on jalaväe toetus sama vajalik nagu hapnik. Ilma selleta vastase jalavägi lihtsalt hävitab need kiiresti. Kuidas aga saavutada olukord, kus jalavägi suudab tankidega lahinguväljal sammu pidada? Selleks on vajalikud APC-d või IFVd (eelistatavalt viimased, kuna need suudavad eriti efektiivselt jalaväe vastu võidelda). Ilma nende olemasoluta tankiüksust katval jalaväekomponendil, ja seega ka tankiüksusel endal, manöövervõimet ei ole.

Niisiis, kujutlege ette minu nägu, kui võimas artikkel juba kolmandas lauses eksib sellise fundamentaalse reegli vastu.
Lemet
Liige
Postitusi: 19945
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Lemet »

Selleks on vajalikud APC-d või IFVd (eelistatavalt viimased, kuna need suudavad eriti efektiivselt jalaväe vastu võidelda). Ilma nende olemasoluta tankiüksust katval jalaväekomponendil, ja seega ka tankiüksusel endal, manöövervõimet ei ole.
PASId on meil ju olemas, need teatavasti on ju APCd...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
erick
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 03 Juul, 2015 14:17
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas erick »

Kas neil on siis olemas võimekus hävitada omakorda vastase tanke katva jalaväe APC-sid? Sest CV9035-tel on.
Raivo Tamm
Uudistaja
Postitusi: 14
Liitunud: 27 Jaan, 2016 22:58
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Raivo Tamm »

Martin Herem kirjutas:
Eestlased õpivad küll Soomes soomusmanöövri taktikat, kuid enne tuleks õppida võimekuste loomist strateegilises plaanis.
- ja...? Neid asju õpitakse tõesti Soomes. Varemgi õpiti.
Võimekuste loomist strateegilises plaanis, on ju ka õpitud. Kuidas siin mingit puudust leiti? Või on see lihtsalt ballastiks hea? Raivo Tamm?
Aga võtaks siis korraks kõik uuesti üles.
Valest otsast - ma kutsusin ka sind Raivo Tamm korra nö välja. Selgitasin, mida saab teha lahingumasinatega. Ei ole lugenud mitte ühtegi vastust, et see pole soomusmanöövri võime. Ma tõesti ei tea millisest otsast alustasid aastakümneid tagasi teised riigid. Rikkamad, pikema ajalooga ... Kuid tankidel jalaväge 5 või 10 km edasi ei vii. Nii et kaitstus ka oleks tagatud. RANDi analüüsi huvilistele - see on puudus, mida meile ja NATOle ette heidetakse. On kerge JV mida ei saa soomuskaitse all liigutada.
......
Kokkuvõtteks Kamin haldusala:
Kontseptsiooni viga.
Majanduslik viga.
Harimatus TTA, taktika ja strateegia tundmises.
Hoolimatus (või kuritegelikus) riigi ressursside kasutamises.
Lisaks veel, et ei näe ka hea välja :lol:

Tere Martin

Ma ei saa päris täpselt aru mis on sinu jutu möte vöi sönum? Kas küsimused mis alguses vöi loo löpus konstateeritu?
Kas keegi on väitnud, et lahingumasinad pole soomusmanöövri osa? - Ei ole ju.
See, et ei tea millest teised riigid soomusmanöövri loomist on alustasid ongi väga halb. Tasuks pisut uurida enne kui tormama hakata (see see vana jutt jooksust ja valest suunast :lol: ).
Kui vaatad Soomlaste struktuuri siis neil on läbi ajaloo panustatud tankidesse. Esmalt T-55 ja hiljem selle moderniseerimine, siis T-72 Ida-Saksast, siis Leopard 2A4 Saksamaalt ja Leopard 2A6 Hollandist. Eestil olid mölemad Leopardi pakkumised enne Soomlasi laual kui ma veel J4 olin ehk Need tulid meile 2004 (Leo 2A4) ja 2007 (Leo2A6). Nüüd vaatame millega on varustatud Soomes toetavad ja tagala funktsioonid. Kas sa näed seal säästlikku ühe platformi kontseptsiooni CV90 baasil? Ei näe, sest seal on prioriteetide kaalutlusel jäetud veoautod.
CV90 kasutajate klubi kaudu teadsid Soomlased Eestist palju varem, et Norras jääb keresid üle aga miskipärast ei tormanud sinna vaid Hollandi. Ja miks ei taha keegi kommenteerida Norra enda lolli otsust moderniseerida 150 tükki M113/M577 platformi ja väga kapitaalselt?

Kui RANDi raportis heidetakse ette soomuskaitstuse vähesust siis ma küsiks jällegi kuidas seda lahendada? Kas panustame ebaproportsionaalselt palju ühe pataljoni toetuselementi vöi vaatame kuidas lahendada suurem tervik? Eelduseks muidugi, et köik tajuvad, et raha köigile maailma parima kaitse ostmiseks ei jagu. Ma ise ei näe muud vöimalust kui valida ebapopulaarsusega riskides varustust pisut madalamalt riiulilt.
Meie vaated pole siin sugugi nii erinevad kui algul paistavad, vöi mis?
Lemet
Liige
Postitusi: 19945
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Lemet »

Kokkupuutes vaenlase tankidega ei jää IMHO CV võimetest midagi järgi...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
erick
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 03 Juul, 2015 14:17
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas erick »

Lemet kirjutas:Kokkupuutes vaenlase tankidega ei jää IMHO CV võimetest midagi järgi...
Sellist olukorda, kus vastase tankid näevad esimesena IFVsid, võiks vist kirjeldada kui räiget taktikalist prohmakat. Kui need elemendid liiguvad, siis see peaks välja nägema nii, et luureüksused liiguvad kõige ees (nende ülesanne on igal juhul vältida mitte ainult pihta saamist, vaid ka avastamist), seejärel tulevad tankid, ja alles siis tankiüksuse tiibadel ja taga liigub IFV-del jalavägi.

Ükski endast lugupidav jalaväelane, IFVs või mitte, ei ründa tankiüksust eest. Seega tankid võitlevad tankidega ees, samal ajal kui jalavägi võitleb vastaste jalaväega tiibadel.
Lemet
Liige
Postitusi: 19945
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Lemet »

Selle stsenaariumi järgi poleks meil vaja ju ei tanke, ei lahingumasinaid ega transportööre...piisaks veoautodest või hobuveokitest, muu kisub ränga taktikalise prohmaka alla... :wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2090
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Viiskümmend »

Ma loen internetist, et BAE Systems võib M113 kere baasil ehitada masinaid, mis ei jää maastikul CVst maha, samamoodi võib seda teha Saksa FFG aga, mis see RUAGI M113/577 tuuning on, kes neid kasutab?
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2382
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Martin Herem »

Ma ei saa päris täpselt aru mis on sinu jutu möte vöi sönum?
- kui keeruline see olla saab?
Vabandan, et ma iroonilisusega asju keeruliseks ajasin.
Vasta palun küsimustele, mille jaoks ei pea uurimust läbi viima.
Fucs on neid ju kenasti välja toonud. Vastused peaksid tulema puusalt.
Palmi väited näiteks.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4872
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Gideonic »

Raivo Tamm kirjutas: RFI faasi, tagantjärgi koostatud ja osalejate ees salastatud hindamiskriteeriumide alusel
Tagantjärgi koostamine tundub üsna suure süüdistusena. Ei saa päris hästi aru, kas sul on mainitud tuttavate näol kel häbi on teatavat siseinfot võion see vaid kahtlus ?
Samuti, mis on viga hankel mille hindamiskriteeriumid pole ette teada ? Pentagon kipub neid samuti viimasel ajal fännama. Näeiteks viimase LSRB pommitaja-hanke korral, mis korraldati nii pärast seda, kui Boeing tankurlennuki hanke põhja lasi, peale seda kui selgus et ta võitjaks ei tulnud. Seejärel aga võitis uue järelhanke dumpinguga avalikke tingimusi täpselt enda kasuks mängides.

ksf Fucs esitas väga õiged küsimused, millele tõepoolest oleks väga oluline konkreetseid vastuseid saada, sest antud hetkel räägivad osapooled üksteisele konkreetselt vastu. Terviklikult ja ühes postisuses. Neile pole aga väga vastust kuulnud.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4872
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Gideonic »

Vabandust, kui see kedagi solvab, kuid panen siiski kirja mis mind kõige rohkem häirib härra Tamme jutu juures. Nimelt see, et see kõlab nagu müügimehe jutt! See ei tähenda et see on vale. lihtsalt selgelt suunatud. Konkreetsemalt: tundub et esinetakse oma toote/firma ja isiklike huvide eest seisjanasamas pretendeerides erapooletusele ja murele Kaitseväe tuleviku pärast. Esimeses ei oleks midagi halba kui üsnagi absoluutsete väidetega ei rõhutataks teist.

Lihtsalt olles ise näinud toote või teenuse müüki olukorras, kus ollakse hanijast tunduvalt parema know-how'ga on tehtust ja räägitust tunduvalt olulisem see, mis jäetakse ütlemata.

Mida ma suunatud jutuna silmas pean:
  • Ringikäimine faktidega: CVde tootmisaastad ümardatakse laialt ülesse kahekümneni, samas kui M113/577 puhul kasutatakse fikseeritud daatumit, mis peaks juskui kõigi kerede kohta kehtima.
  • Võrdlus kunagise PASI vs tuttuus ratasoomuk hankega. Neis on teatavat sarnasust, kuid võrreldes praegust olukorda toonasega kasvõi hinnalipikuid vaadeldes ... no ei ole ikka tegu ikka päris analoogse olukorraga.
  • Teades antud hankest ja masinatest kaugelt rohkem kui enamik siinseid foorumlasi oskasite te kindlasti välja tuua ka pakkumise, M113 platvormi üldiselt kui ka konkreetsete pakutud isendite nõrkuseid, ohtusid, potentsiaalsed probleemikohti ... Pean silmas just selliseid mis ei ole common-knowledge (läbivus ja soomus). Kas selliseid fakte tõepoolest ei ole? Olukord ongi tugevalt CV90 vastu kiivas nagu te täpselt mainite. Mitte ühtegi täiendavat riski või leevendavat asjaolu omades ?
  • Kui CV90 hanget on suuteline võitma vaid BAE (teie täpne sõnastus kui ma ei eksi), kas see tähendab et RUAG antud hankele pakkumist ei esita? Kui esitab, kas ei ole siin mitte vasturääkivust. Või siiski on teoreetilinegi võimaluset leidub ka teisi potentsiaalseid ümberehitajaid?
Antud küsimused võivad tunduda asjatu peedistamisena kuid ka lugupeetud kaasfoorumlase süüdistused on üsna karmid. Kui mainitud faktid on kogu info mis antud teema kohta leidub, siis milleks on vaja neid läbivalt esitada foonil (ja kaasnevate hinnagutega), mis näitab M113 keresid võimalikult heas valguses ja CV90-d sisuliselt kuritegeliku kokkumänguna.

Kui härra Tamm esineb (kasvõi muuhulgas) isiklikest või firma huvidest lähtuvalt, siis mul pretentsioone ei ole.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Kriteeriumid olid olemas 2014 viimases kvartalis. Iga alavaldkonna spetsialist pidi andma vastuse põhiküsimusele- kumb masin sobib vaadeldava valdkonna ülesannete täitmiseks paremini.
2015 alguses käidi kõigepealt Norras, seejärel Šveitsis. Kuna viimases kõnelauseid M577 masinaid ei näidatud, siis hakati kohe planeerima Saksamaa reisi, mis aga üsna viimasel hetkel ära jäi. Selleks, et oleks selge, misasi on M577 kere, käidi Tapal USA üksuse juhtimissoomukiga (M1068) tutvumas, mis on samade mõõtmetega ja võimekustega.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas mutionu »

Martin Herem kirjutas:
Mis juhtub siis, kui oleme kulutanud kümneid ja sadu miljoneid aga kaitseväe ja kaitseliidu võitlusvõime lahinguolukorras, kus veerevad päris tankid, märkimisväärselt tõusnud ei ole?
... nüüd kõik Trummid ja mutionud tagajalgadele, sest ebaõnnestumine, vältimata seejuures, on kindel
Rahunege, palun.
Minu loogika on lihtne ja omakasupüüdlik. CV -de eest võiks saada hulga nn "rahvasoomukeid", T-55 baasil oleks väga vinge. Nagu olen korduvalt öelnud, tunneksin ennast kordades paremini milleski killukindlas sõites, mitte aga vakstu taha peidetuna. Vähemalt haavatute äravedu võiks küll olla soomustatud ja seda igal pool(KV, KL, peaks jaguma ka reservi jaoks).
Praegu aga ... laias laastus võiks ma sõtta minna oma autoga, oleks kah tolku rohkem(vaiksem, väiksem, manööverdusvõimelisem). Riputaks veel vestid ustele, nagu NL Afganistaanis.

Ilmselgelt ei näe ma suurt pilti ja pole läbinud sõjakooli, seega mida mina ka tean.
Raivo Tamm
Uudistaja
Postitusi: 14
Liitunud: 27 Jaan, 2016 22:58
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Raivo Tamm »

erick kirjutas:Olles lugenud Raivo Tamme tänast artiklit ja nähes päevakangelast siinsamas foorumis aktiivsena, tahaks kohe küsida:
Kahjuks on Eesti alustanud valest otsast, jalaväe lahingumasinatest.
Kust tuleb selline seisukoht, et tankid suudavad lahingus opereerida ilma mehhaniseeritud jalaväe (IFV-de) toetuseta?

Enamvähem iga allikas, mida loen, ütleb, et tankidele on jalaväe toetus sama vajalik nagu hapnik. Ilma selleta vastase jalavägi lihtsalt hävitab need kiiresti. Kuidas aga saavutada olukord, kus jalavägi suudab tankidega lahinguväljal sammu pidada? Selleks on vajalikud APC-d või IFVd (eelistatavalt viimased, kuna need suudavad eriti efektiivselt jalaväe vastu võidelda). Ilma nende olemasoluta tankiüksust katval jalaväekomponendil, ja seega ka tankiüksusel endal, manöövervõimet ei ole.

Niisiis, kujutlege ette minu nägu, kui võimas artikkel juba kolmandas lauses eksib sellise fundamentaalse reegli vastu.
Lugupeetul jumala öigus, kui vastane on jalastunud siis on tankide kaitseks jalaväge vaja ja jalastunult. IFV liigub paremini koos tankiga ja omab suuremat tulejöudu. Täiesti öige. Aga kas IFV läheb üksi tankide vastu rünnakule? Ei lähe. Kas jalastunud jalavägi liigub kiiremini kui neil on IFV ja aeglasemalt APC-ga? Liikumiskiirus on mölemal juhul jalastunult ju sama. Ainuke vahe on IFV paremas tulejöus ja kaitstuses olla jalaväe lähedal. Seega IFV on kindlasti parem ja selleks ta tehtigi aga kui raha pole siis saab asja ka teisit ära aetud. Omaette teema on kui me ei lähe avamaastikule ahelikus ründama, siis suudab ka APC jalaväele rohkem tuge pakkuda. Scouts on muide juba SISU XA 180 aegadest alates sellist hübriidtaktikat harrastanud.

Seega kui raha väga palju ei ole siis tuuakse jalavägi tankide toetuseks APC-dega kohale. Pole ideaalne aga töötab. Eelköneleja siinkohal ilmselt ei tea aga nii talitavad taktikalistel harjutustel mitmed riigid ning näiteks Rootsi lahendus on brigaadi tasandil lisada APC-dega liikuvat jalaväge tanki üksustele lisaks kui jalaväe toetuse vajadus suureneb. Sama on harjutanud Eesti brigaad regulaarselt koos Taani Diviisiga alates 2009 . Pole probleemi olnud aga tundub, et kogemustega soomusmanöövri vöimet omavad riigid ei tea asjast just palju vörreldes kohalike gurudega.

Niisis, kuidas on näo ilmega nüüd?
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15570
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Fucs »

Raivo Tamm kirjutas:Ja miks ei taha keegi kommenteerida Norra enda lolli otsust moderniseerida 150 tükki M113/M577 platformi ja väga kapitaalselt?
Enne UKR sõda ja VF ohu järsku tõusu kogu Euroopas olid asjad Norras nii
Norway signs $1 billion armoured vehicle contract
Press release | Published: 2012-06-21
The project includes both new and upgraded vehicles and has an overall budget of NOK 10 billion/USD 1.6 billion. Today Norway initiated this effort by signing a contract worth nearly NOK 6 billion/USD 1 billion with main supplier BAE Systems Hägglunds.
When the contract between the Norwegian Defence Logistics Organisation (NDLO) and BAE Systems Hägglunds was signed, it initiated the next phase of the renewal of the Army's combat capabilities and its continuing modernisation.”

The project is the largest acquisition project within the Norwegian Army since the end of the Cold War, and is essential for realizing the force structure recommended in the new long-term defence White Paper for the Armed Forces.
Sweden also operates the CV90, and has nearly 20 years of experience with the system. “This acquisition is a good example of how Nordic defence cooperation remains strong and active, and of the fact that the Nordic countries are manufacturers of high-end military equipment,”
This is one of the largest investments ever made in the Army. Delivery will take place between 2015 and 2017, and forms an important part of our overall modernisation efforts and will provide the Armed Forces and the Army with the capabilities they need to carry out future operations both domestically and internationally. The new armoured vehicles will among other things provide significantly better protection and surveillance equipment for our forces,” says Rear Admiral Morten Jacobsen of the NDLO.
Norwegian industry has a key role in the modernization of the CV90. Kongsberg Defence & Aerospace, Thales Norway and Vinghøg are major subcontractors in areas such as computers, communications and armaments.
Facts about the project:

• Today’s contract announcement follows the introduction of the Norwegian defence White Paper on 23 March 2012, and the announcement of the selection of BAE Systems as the prime contractor on the 20th of April 2012.

• The Army currently has 103 CV-90 Infantry Fighting Vehicles. The vehicles were acquired from the mid-1990s onwards, and have proven both reliable and dependable while in service with the Norwegian Army.

• However, the development of combat vehicles continues and there is a requirement to provide the CV90-fleet with new capabilities in the form of increased mine protection, network integration (including command and control systems), self-protection in the form of remotely controlled weapon stations and rubber band tracks for improved mobility.

Furthermore, there is a need to improve the standardisation of the Army’s fleet of armoured vehicles to help reduce maintenance and logistics costs. The new CV90 fleet is therefore intended to replace some of the existing M113 vehicles in support roles.

• The procurement will be a combination of new CV-90 hulls, upgraded and redesigned existing CV90s from the current fleet of 103, and upgraded turrets.

• The project will deliver a total of 144 remanufactured / new CV-90s. In addition, it will include unmanned ground and aerial vehicles, various ground sensors and communications systems (comment edited Febr 27 2014: Correct number of CV90s are 144, not 146. We apologize for the error).

• The project will deliver a total of 74 Infantry Fighting Vehicles, 15 Command Vehicles, 16 Combat Engineering Vehicles, 16 Multi-Role Vehicles, 21 Reconnaissance vehicles and 2 vehicles for training purposes (not 4 as earlier stated). The Multi-Role Vehicles will serve in various different roles, including mortar carrier and logistics vehicle.
https://www.regjeringen.no/en/aktuelt/n ... /id686633/


2014 veebruar.
Work on Canada’s CCV competition has spinoff effects in Norway, and Afghanistan. Soucy International in Quebec makes armored vehicle tracks whose pads are rubber, instead of standard all-steel tracks. BAE Systems has already worked with Soucy to outfit M113 and BvS10 APCs, and both types have been deployed to Afghanistan. Now Norway has built on work BAE had done to prepare its Canadian CCV bid, and extended those track replacement efforts from its deployed M113s to the much heavier (28t) CV90.

BAE Systems qualified the system in full-scale trials, and determined that track life should be comparable to steel tracks. Trials by the Norwegian Army in late 2010 were so positive that the 2 vehicles were sent to Afghanistan before the planned schedule was completed, and the tracks have received positive reviews in theater. No wonder – they reduce vehicle weight by more than 1,000 kg, cut noise by 10dB (50%), and reduce vibration levels by 65%, which helps prolong the life of interior electronics and optics. Once they’re back in Norway, they’ll also do better on ice and snow.

Heavier up-armored CV90 trials at 35 tonnes will take place through 2011, along with mine blast trials to assess the effect of blast and fragments on the tracks.
Juuni 2014
Norway’s Storting (parliament) approves a significant increase in defense spending, with the F-35 fighter purchase playing a central role. The country will also be making investments in modernizing and adding CV90 tracked armored vehicles, and purchasing UAVs.

Overall, Norway will see a budget increase of 7% by 2016. Monies spent of the Afghan deployment will be continued and redirected, while “significant” supplementary funds will be added for the F-35 purchase.

Norway signs the contract with BAE Systems, who will up-armor the vehicles for improved protection against weapons and mine blasts, add rubber band tracks, create special variants like the modern CV90 Reece vehicle with its new sensor systems, and improve the vehicles’ surveillance and communication capabilities.

The program’s exact structure isn’t clear from the releases, but talking to the participants revealed that about 100 new CV90 chassis will be built. Some existing chassis will be retired, while the existing turrets will be removed for upgrades. Once that’s done, they’ll be fitted back into to new or refurbished hulls, except for variants like the multi-role that don’t use turrets. This process will push total CV90 deliveries over 1,200, including vehicles for Sweden, Denmark, the Netherlands, Norway, and Switzerland.

September 2015
When the initial contract is done, Norway’s 103-vehicle CV90-30 fleet, which has served since the mid-1990s will become 144 vehicles serving with the Telemark and Armoured battalions: 74 modernized Infantry Fighting Vehicles, plus 21 reconnaissance, 16 multi-role (mortar carrier or cargo), 15 command & control, 16 engineering vehicles, and 2 driver training models. Delivery is expected between 2015 and 2017.

The upgraded vehicles will incorporate lessons learned from Norwegian operations in Afghanistan, and new internal and external technologies from Norway’s Kongsberg.
http://www.defenseindustrydaily.com/tru ... ion-07439/

The two new programs are intended to reinforce defense readiness and overall capability, and will be used to add firepower to Norway's defensive systems.

The two programs, costing a total of $478 million, center on the Norwegian Defense Forces' project to build Norway's first anti-aircraft battery. The cost of this project is around $120 million.

The anti-aircraft battery will be stationed with, and operated by, the Brigade North Battle Battalion. The fully integrated air-defense system will also include the Norwegian advanced surface-to-air missile system (NASAMS) and the IRIS-T air-to-air missile.

The military is currently developing a self-propelled anti-aircraft system, combining IRIS-T missiles fired from existing NASAMS II-launchers mounted on a lengthened M113 armored personnel carrier chassis. Delivery is set for 2015.
http://www.defensenews.com/story/defens ... /26661873/

Mina saan aru nii, et Norra võtab M113 (M113A1 ja M113A2) kasutusest vaikselt maha ja asendab need CV-90 laadsete projektidega. Ainuke M113 platvorm, mida järele aidatakse ja moditakse, on pikendatud kerega M113G4 või siis M113G3+ (sisuliselt M113 A4 või siis A3+, mida me oleks võtnud, aga mida ei pakutud) NASAMS II masinatena.

Kas ma sain õigesti aru ?
FFG1.png
FFG1.png (335.09 KiB) Vaadatud 5216 korda
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 52 külalist