www.militaar.net

Kõik iseenesest õige, kuid Soomel on ikkagi reservarmee, mis 24 tunniga ei lähe suurt kuskile. Ka see kiire reageerimise brigaad, mis reaalsuses koosneb eri väljaõppekeskustes (st üle riigi laiali) olevast koosseisust, vajab ikkagi tunde kokku korjamiseks. Võib olla öö, nädalavahetus, jaanipäev, nimeta edasi ise. Meie oma liitlaste PAT TG-ga Tapal oleksime isegi paremas seisus.
Täna relvastamata (Ahvenamaa on rahvusvaheliselt kokkulepitud desarmeeritud ala) alal hea sünkroniseerimise juures, eeldusel on saavutatakse strateegiline üllatus, on tegemist mingi 2-3 tundi vältava operatsiooniga, kus esmane oht tekib tõenäoliselt Soome õhuväe poolt (sõltub sellest, kui kiiresti nad valmisolekut tõsta suudavad), need täna valves olevat 2-4 lennukit baasi kohta lüüakse tõenäoliselt ülekaaluka vene hävitajate jõu poolt minema. Ajaliselt järgmine oht tekib Soome MV poolt (seal on teatud arv raketilaevasid merel ja teatud arv valmis merele minema) ja alles siis, kuskil 8+ tunni pärast võivad hakata pilli puhuma maaväe jõud. Selleks ajaks on dessant ennast silmini sisse kaevanud/kindlustanud ja oodatud kaudtule efekti ei pruugi tulla. Keskmaa ÕT (kui see neil kogu aeg valmis oleks) sinna ei ulatu (asuvad Helsinki piirkonnas) ja see rakettide 20 km lennukaugus palju ei aita.

On küll reaalne, et suudavad edukalt hõivata, suudavad ka kindlustada ja mingid varud kohale vedada, probleemid algavad vahemikus H+6..12 tundi.
Mina panustaksin Ahvenamaa puhul nt politsei sildi all kohalikele üksustele. Kiirus on äärmiselt kriitiline.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005841450.html

Soome toimetaja pikk kommentaar Ahvenamaa teemadel. Eelmises kommentaaris viidatud probleemid on täiesti reaalsed ja konflikti korral hakkaks peale suur võidujooks, kes esimesena suurema üksusega kohale ja kaevuda suudaks, sest positsioone tormijooksuga ära võtta tähendab juba suurt madinat ja palju kaotusi. Kui soomlased kasvõi kompanii lahingugrupi saartele saaksid, lisaks NASAMS ja merekaitseraketid, siis oleks nendel juba päris tugev positsioon. Soome ajakirjanik viitab ka sellele, et rootslased pigem aitaksid oma õhuväega. Dessanti on võimalik teha ka helikopteritega, kuid see eeldab, et puudub oht nende allalaskmiseks, kui venelastel juba saartel positsioonid sisse võetud, siis helikopter ei lenda. Saarte vahel manööverdavat kiirkaatrit on raskem märgata kui helikopterit.

Mida soomlased kriisi korral saarte okupeerimise ennetamiseks teevad, seda mina ei tea, kuid pigem ikka teevad. Demilitariseerimine on ju väga tore, kuid ilmselt eelistaksid saarlased pigem näha Rootsi kompaniiga täiendatud Soome pataljoni lahingugruppi kui kogeda venelaste okupatsiooni. Saartele on mõistlik toimetada ka natukene rasketehnikat, näiteks paar rühma tanke ning jalaväe lahingumasinaid, nendega on lihtsam dessanti tagasi peksta. Juhul kui soomlaste kaitse on veenev, siis on võimalik, et venelased ei hakkagi proovima, sest neid langevarjureid ja merejalaväge, kes seal hukka saaks, läheb kusagil mujal rohkem vaja.

Soome MV on olemas 8 laeva, millest lahingvalves ehk AKT 1 on pidevalt 1 laev, see läheb kontrollima näiteks merepiiri rikkumisi, AKT 2 ehk teine laev sõidab vajadusel kiiresti välja. Hamina-klassil on olemas nii ÕT kui meretõrjeraketid, sellise saamine Maarianhamina sadamasse oleks juba suur asi.

Vene kutselise erivägede ja õhudessandi seltskonnaga kiiruses sammu pidamist tähendab ikkagi tänases kontekstis ülikiir-reageerimisüksusi, arvestades dessantoperatsiooni kohustuslikku eeldust isoleerida dessandipiirkond, et vastane ei saaks sinna saata omi vägesid, pole siin pääsu ka kohalikest vägedest. Selle lahingu tulemuse otsustab lahingpaar paari ja pooljagu jao vastu väikeste madinate tulem - kui see õnnestub soomlastel enda kasuks lahendada ja kasvõi parkida lennurada täis veoautosid, on plaan suures osas pekki keeratud. Ja sellistele vastase lahingpaar ja pooljao suurune meeskond jaoks on vägagi ebameeldivaks asjaks võimalus saada igast aknast tina, st kohalikel peavad relvad, moon ja varustus olema kodus, mitte kuskil "kesklaos" mis Soome tänastel "maakunnajõukudel" praktikaks on. Selle "kesklao" üritab vastane esimese asjana isoleerida või hävitada, et vähendada enda haavatavust selles kõige kriitilisemas jagu vs jagu etapis.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ahvenamaa püsielanikel ei ole ajateenistuse kohustust ja ei ole seal ka mingit "suojeluskunnan" või "maakuntaajoukkujen" ekvivalenti.Kohalik kaader pigem rootsikeelne ja suht patsifistlikult meelestatud.Mõned jahimehed ja muidu relvaomanikud leiduvad.Rootsi väed okupeerisid saared Soome Vabadussõja ajal ja kohalikud vante eriliseks ohuks enesele ei pidavat. Viimati toimus tõsisem sõjategevus seal Krimmi sõja päevil.

Üks laev neljast on pidevalt merel, teine valmis välja sõitma. Taolisi üksusi on 2 - Upiniemis (Porkkalas) asuvad Haminad tegelevad Soome lahega ja Turu ligidal asuvad Raumad Saaristomere ja Põhjalahega. Mõlemat laevatüüpi on 4 tk, relvastus on analoogne, kuid Rauma on vähem vargsem ja sestap pole nii pildil kui Hamina. Kas antud patrullimine käib ka Põhjalahel, ei tea, aga Soome lahel käib kindlasti (olen laevu merel ka mitu korda näinud).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kui soomlastel on vaja väga kiiresti oma vägesid Ahvenamaale paisata, siis ei pea selleks tingimata kasutama veesõidukeid, vaid ka 20-t NH-90 transpordikopterit. Jättes korraks kõrvale kogu kurva epopöa nende kopterite tarnete venimise, pidevate tehniliste probleemide, kättesaadavuse ja lennutunni kõrgete hindadega jms, siis algne põhjendus kopterite hankimiseks oli justnimelt võimekus kiirelt reageerida kukutusrünnakutele (’strateegiline löök’ soome keelepruugis) ja vastase eriüksuste tegevusele. 20 kopteriga – eeldusel muidugi, et „linnud“ on lennukorras, üksused olemas, ja vastane ei ole suutnud Ahvenamaa kohale juba õhukaitsemulli tekitada – peaks olema võimalik loetud tundidega koondada erinevatest linnakutest kokku ja paisata Ahvenemaale (või kuhu iganes mujale Soomemaal) u 300 jala- või eriväelast. Kindlasti kiiremini, kui jalaväelasi veokitega hakata sadamesse vedama ja sealt kaatriga teele asuda.

Kogu selle Ahvenamaa arutelu juures ei tasu unustada seda augustikuist Niinistö ütlust:
https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 9527166976

Ehk kahepeale kokku neil ikka ühte-teist on millega Idanaabri tegevust ebamugavaks teha.

Nagu ka akf A4 ise märkis- KUI need parasjagu on suutelised õhku tõusma. See pidada alatihti küsitav teema olema.

https://www.err.ee/528958/soome-maavaed ... opteritega

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

See küsimus taandub soomlaste ÕV valmisolekule kopterite tegevust katta vene hävitajate eest.
Üldiselt näib raha kokkuhoiu tõttu see teema kehvake nii Soomes kui Rootsis (no juhtuvad lood, kus ei suudetagi "valmiduskontrollile" õhupiiril vastata.
Kui ma ajaloost meil paralleele tooks, siis ühe hävitajapolgu (40 lennukit) peale siin 80ndatel oli pidevas häirevalmiduses korraga 8 lennukit.
Need ei seisnud angaarides (et mitte raisata aega nt uste avamisele ja ruleerimisele), vaid olid presendi all valmisolekukarponiirides raja otsas, juhtmed küljes ja raketid tiiva all.
Samas kõrval oli hoone valmisolekumeeskonna tarbeks (piloodid, maapealne personal, kes lennukid käima ajas).
Reaalne valmisolek võis olla ehk võrreldav tänase QRA-ga (lennuk õhus 15 min häire saamisest).

Kui soomlased teevad midagi taolist, siis on muidugi lootust. Kui aga reaalne valmisolek on nagu need lood meedias olid, et vene "valmisoleku kontroll" lendas õhuruumi sisse, vaatas, et kedagi ei tule ja läks koju tagasi, siis poole neil kopteritel palju võimalusi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ma oma koluga mõtlen, et demilitariseeritud, ent püsielanikega Ahvenamaa (ca 30 000 elanikku; Ojamaal, mis enam ei ole demilitariseeritud, on 60 000), ja pigem veel väiksemad saared, on ründajale ka ses mõttes väärtuslikud, et peale seda, kui maabumisel paar jahimeest on maha löödud, siis elanikud oleksid seal elava kilbi eest. Rootsil ja Soomel oleks neid alasid keeruline tagasi võtta, vaevalt, et pommirahega minnakse peale. Ja kui venelane on oma suuremad ja väiksemad torud lahti pakkinud, siis mis üle jääb kui piirkond lokaliseerida ja passida. Venelane on sellega juba palju (peamise) saavutanud, kogu tsiviil- ja militaartegevus on tugevalt häiritud.

No Gotlandi puhul pole see juba demilitariseeritud mõnda aega - sinna kolis Rootsi armee mehhaniseeritud kompanii lahingugrupp. See on küll vähem kui Gotlandi brigaad külma sõja ajal, aga siiski parem kui mitte midagi. Lisaks jooksis uudistest läbi juba aasta tagasi, et Rootsi valitsus tellis erakorralise tsiviilkaitserajatiste kontrollimise seal.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Hiljutiste välkõppuste põhjal võiks eeldada, et reservi mobiliseerimine võtab 24h või vähem. Tõenäoliselt esmalt formeeritakse mõne tunniga kohalikud KL üksused ja alles siis kui on selge vajadus, asutakse täielikult mobiliseerima.

2. brigaadi suurust ja Võru maakonna elanike arvu vaadates on selge, et valdav osa brigaadi reserviste tuleb väljaspool Võrut, ka väljaspoolt maakonda. Võru ise on üks väga pisike linnake. Tartust, Viljandist, aga ka Tallinnast. Vabatahtlikele üle on läbi aja Kup olnud popp koht. Seepärast pole ka mõtet udutada, et formeerimiskeskuse asukoht Võrus kuidagi kiirendaks formeerimist. Küll aga suurendab sellise keskuse asumine vaevalt 30 km piirist võimalust, et vastane hõivab selle varem või tulistab formeerimise protsessis oma brigaadi tulevahendite abil sodiks. Lihtsam ja kiirem on see paarsada ühikut kaadrit sõidutada organiseeritult nt Luunjasse kui oodata reservistide tilkumist Võrru. Tartu on märksa suurem transpordisõlm, sinna on palju lihtsam jõuda (bussid käivad iga tund), rongid käivad ja Tartus elab juba ca 100 tuhat inimest ka (kust tuleb ka reserviste omajagu).

Viimase äkkõppusega oli ju lugu selline. Kutse avaldati hommikul. Õhtuses AK-s kell 21.00 ütles KV juhataja, et kohal oli 15 meest (siis 12 tunniga). Valdav osa seltskonnast tuligi järgmisel päeval.
Seega inimeste kokku saamiseks üksi läks 24+ tundi ja teine 24 tundi tehti nendest seal linnakus pataljoni. Anti välja varustust, laeti autosid, pandi paika allüksuste koosseise jne. Seega ei olnud 24 tundi, vaid 48+.

Kui viimati Pihkvast kolinal Tallinna tuldi, siis olid nad Tallinnas vastupanu puudumise tingimustes siiski vähem kui 24 tunniga piiri ületamisest. Seda aeglasekäiguliste roomikmasinatega. BTR-idega on sõit juba poole kiirem.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Olukorras kus on tuvastatud et "sõbraliku naaberriigi" rasketehnika piiri suunas liigub on piiriäärsetesse kogunemise kohtadesse mobiliseerumine mõttetus ruudus. Reservistid ei jõua. Esimene asi - istub reservist laua taga ja sööb õhtust (tegelikult juba magab, sõjad algavad varahommikul ja ründajad pannakse teele öösel). Telefon on vibra või hääletu, raadiot ei kuula, nutiseadmes ei istu. Hommikul leiab et tegelikult peaks juba nüüdseks 16 tunniga olema Võrus. Kuidas? Bussid ei liigu sest sõda (ja kui sõda pole siis vaja osta pilet, konsulterida sõiduplaaniga ning küsimus pole ju üksikindiviidis vaid väeosas, buss hetkega täis?), autot ka ei ole, sõja korral suurem meedia küberrünnakutega maha võetud, info ei liigu... wtf - on selliseks juhuks varuplaan või peab reservist võtma jalad selga ja jalutama esimese pähe tulnud baasi suunas et mõni ohvitser ta oma tiiva alla võtaks?
Tuletage meelde II MS Taani, Norra, Belgia kampaaniaid - ega nende riikide juhid ei terinud ka midagi valesti, lihtsalt mobiilne üllatusrtünnak võttis koheselt üle nii Belgia kui Taani, Norras pidasid vähe aega vastu kaugemad piirkonnad...seniks kuniks..., ja Rootsi jäi vallutamata kuna selle kampaania kulud võrreldes neutraalsest Rootsist saadavate kaupadega (eelkõige rauamaak) ei tasunud ära.

_________________
Hundid on söönud, kuid lammastel on ka positiivne iive

See viimane oli s_taks karm post muuseas..
Ja teema ise sõidab ka s_taks pealkirja alt välja - ikka sinna "üllatusrünnaku" manu..

Aga ma ütleks selle pääle väga lihtsalt:
- ei ole(gi) niiväga tähtis, kuda me sõdima hakkame(-ehkki Trumm seda küset niiiväga armastab)..
- tähtis on, kuda me sõda jätkame..

Vot tak

_________________
Infanterie - königin aller Waffen