Talvesõjas mingi väga eriline roll oleks olnud ja, et Eestil selle pärast sõda pidamata jäi, et meil Spitfire-d saamata jäid.
Seda, et sõda jäi Spitfirede pärast pidamata, pole keegi väitnud (mina kaasa arvatud).
Olen väitnud seda, et hävitajate puudumise üks olulisemaid põhjuseid oli see, et Eesti läks (osalt rahuaja adminkaalutlustel nagu rahapuudus ja TCO) püüdma kõige paremat ja jäi lõppeks ilma (nn Armani). Soome, kes piirdus põlvkond vanemaga, ei jäänud ilma.
See, kas või kuipalju 1 eskadrill suutis sõda mõjutada, ole teema olnud (vähemalt pole silmas pidanud). Või kas Eesti oleks pidanud sõdima.
Teada on ka see, et Eesti sõjaline juhtkond pidas olukorda õhuruumis 1939 üsna ohtlikuks (selle mõju baaside lepingule minekul on küsitav).
Ka on kahtlane, et kui oleks 12 lennuki asemel ostetud neli keskmise kaliibriga (nt 40 mm) ÕT patareid, oleks see midagi õhuruumis muutnud.
Et 12 lennukit või 20 kahurit oleks Eesti juhtkonna pannud Moskvat pikalt saatma pole ma väitnud.
Väitsin vaid seda, et korra kõige paremat taga ajama minnes on juba ilma jäädud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.