setu kirjutas:Tommy, mind jätab totaalselt leigeks, mis uues SKAKis kirjas on. Pigem huvitab just see, mis sealt välja on jäänud. Ja ma ei ole ainuke, kes nii mõtleb.
- palun ära aja lolli juttu! Mis asi sinu arvates on akadeemilise haridusega ohvitserkond? Meil on kümneid sõjalise juhtimise magistreid. Baka tasemest ma ei räägigi. Akadeemiline haridus on alates 1.sept 2012 kohustuslik. Olgu siis pealegi I stuudium.Sõjaväelise akadeemilise haridusega ohvitserkond on praktiliselt olematu.
?????toomas tyrk kirjutas:On tulnud ettepanek täiendada foorumi reegleid selles osas, et teadvalt valelikke postitusi tegevad isikud saaksid karistatud.
Ettepanek on tõsine ning tundub et põhjendatud. On inimesi, kes teevad postitusi millede sisu on enam kui kaheldav ning nad ei paku ka hilisemate päringute puhul mingeid allikaviiteid.
The nations with one, two or three million people are not able to buy aircraft
Kuidas, kuidas? Mis lo-ll küsimus?Huvitav lugu küll, kuidas see 5 miljoni elanikuga Soome siis....
Pakuks, et see on kõiki osapooli, nii Eestit, Venemaad kui ka NATO-t igati rahuldav ratsionaalne otsus. Esmalt pole meil vaja oma pensionäride, laste arvelt mingeid piiratud võimekusega hävitajaid ülal pidada, millede reaalne kasutegur oleks konflikti korral niikuinii praktiliselt olematu. Teisalt idanaaber tunneb end niisamuti kindlamana kui lähivälismaal, piiride vahetus läheduses mingeid mõtetuid sõjaväeüksusi nii igaks juhuks ei paikneks. Kolmandaks pole NATO-l vaja liikmesriigi sellist õhuväge, mis koosneb ainult mõnest piiratud lahinguvõimega hävitajast, millised ei ole võimelised osa võtma NATO ühisoperatsioonidest Liibüas, Süürias, Iraagis, Iraanis või kus iganes. Seega hävitajate mitteomamine on meie jaoks sisuliselt 3 in 1 igati kasulik diil.Kapten Trumm kirjutas: Et nad ei suuda end nagunii kaitsta ja nende julgeolek sõltub vaid "suurte" kokkulepetest - viimast siis levitatakse eesmärgiga, et "klientriigid" ei rajaks taeva pärast mingit tõsisemat riigikaitset, mille ületamisega vajadusel probleeme tekib.
Nii ongi, sest taktikalise transpordi osas on Robinsoni-kökats täiesti kasutu... Tegelt polegi ju Robinson isegi mitte kopter - sellise pisiaparaadi tehniline termin-nimetus peaks olema hoopis kiilikrbl kirjutas:Janes Defence Weekly andmetel lendab Eesti õhuväe koosseisus 4 (Robinson R-44), Läti omas 6 (4 Mi-8MTV-1, 2 Mi-2) ja Leedu omas 7 (5 Mi-8T, 1 Mi-8PS, 1 Mi-17-1V. helikopterit. Muuseas Läti õhujõudude 4 Mi-8MTV-1 helikopterit on hangitud aastatel: 1999 esimene, 2001 teine, 2004 kolmas ja aastal 2005 viimane neljas helikopter Ulan-Ude tehasest Venemaalt. Näib, et nii Läti kui ka Leedu õhuvägi on teinud selgelt panuse Vene kopteritele Mi-8/17. Eesti õhuvägi paistab Läti, Leedu kõrval selgelt silma sellega, et meil pole senini veel ühtegi transpordihelikopterit.
See soomusmanöövrivõime ongi sihuke kummist ja mugavalt mittemidagiütlev termin - igaüks võib seda mõista (ja kasutada) nii nagu soovibViiskümmend kirjutas:Mulle jäi silma sellest IHS JDW artiklist lõik "...although the MoD said in 2010 that reports about Tallinn asquiring an armoured manouvre capability were untrue, it transpired that the country had confirmed the procurement of 80 Patria XA-188 APCs from the Netherlands."
Kogu kõvatamine tankidega piirdus siis APCdega
Üsna julged seisukohavõtud siin kirjas, ma vaatanrbl kirjutas:Siin on varem juba mitmeid kordi räägitud, et endale hävitajate hankimine riigikaitse seisukohalt meile midagi juurde ei annaks, selle sisuline väärtus oleks ummargune 0 ja seega mõttetu ettevõtmine. Relvadega Eestit ei kaitse, sellest ei tohiks olla raske aru saada? Klientriigi roll nagu Eestil on teiste huvide teenindamine. Kui me võitleme teiste huvide eest, seega oleme samal poolel, kaob vajadus näha neid endi vaenlastena ning mõttetult ülikalli ja samas kasutu relvastuse alla raha paigutada. Transpordihelikoptereid annab kasutada aga vajadusel ka tsiviilotstarbel: metsatulekahjud, otsingu- ja päästeoperatsioonid jne. kus tankide ja haubitsatega sa suurt midagi ära ei tee. Pealegi on transpordikopterite näol õhuväel tõsiseltvõetava võimekuse väljaarendamine jõukohane, mis hävitajate puhul Eesti sugusele väiksele, vaesele riigile ei oleks elu ilmas jõukohane.hummel kirjutas:- Oleks nõus, kui u 4 moeka koperdise asemel muretsetaks õhuväele 4 kasutatud ja pisut viletsamat ülehelikiirusega hävituslennukit minimaalsegi relvastusega, tagades nii meie (naeruväärsele tankide ja lennukiteta) kaitseväele natukegi tõsiseltvõetavust nii rahvusvahelises plaanis, kui kodumaal.
Kindlasti neist 122mm oli ja on kasu, kuid see 750 000 EEK, mis üks haubits koos moonaga maksma läks, ei olnud ehk parim ad-hoc rahakulutus. Relv on küll väga lollikindel ja ei nõua praktiliselt mingeid märkimisväärseid rahalisi kulutusi, kuid lahinguoludes on samas jälle üsna vähetõhus. Silmapaisvaimaks hädaks niru laskekaugus, mis on ka õppustel osutunud peavaluks. Oleks sama papi eest ostetud vb 152mm torusid, oleks taktikalisi muresid ehk pisut vähem. Juhuhankeks tuleks seda asja pidada mitte niivõrd plaanivälisuse, aga soolo tõttu. Spetsialistide arvamust minuteada nende hankimisel kas ei arvestatud või isegi ei küsitud.piirivalvur kirjutas:Soomest kindral Laaneotsa improvisatsiooni tulemusena saadud 122 mm suurtükid tõstsid EKV tulejõudu mitukümmend protsenti ja maksid saiaraha aga teatud majast tulevaid kiunatusi "juhuhangete" kahjulikkuse teemal jätkus oi-oi kui kauaks.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist
