Mi-8 tundub juba suht suure ja kohmakana ning relvastuse pool on vist ka suht nadi võitu.
Tegelikult siiski vist mitte...kaheksa 23-mm suurtükki näiteks ühe versioonina. Või siis neli 16raketilist (55 mm) blokki.
Вооружение. На вертолете Ми-8 может устанавливаться до 4 блоков Б-8В20А с неуправляемыми авиационными ракетами (НАР); до 4 съемных стрелково-пушечных установок (СПУ) УПК-23-250 с двумя 23-мм пушками ГШ-23Л; бомбы калибра 50-500 кг общей массой до 2000 кг; в носовой части - подвижная установка с 12,7-мм пулеметом, в проемах блистеров - до 8 шкворневых установок с 7,62-мм пулеметами... http://www.arms-expo.ru/site.xp/0490490 ... 55049.html Вооружение. На военных вариантах используется пулемет калибром 12.7 или 7.62мм в носовой подвижной установке, строенные держатели на форменных пилонах по бокам фюзеляжа для установки до шести блоков НАР с размещением сверху до шести ПТУР на направляющих рельсах. На пилонах могут подвешиваться также контейнеры с пулеметами или пушками, а в блистерах и боковых проемах грузовой кабины могут устанавливаться на шкворнях пулеметы и гранатометы. http://www.rustrana.ru/article.php?nid=5178 Вооружение: 1 7.62-мм или 12.7-мм пулемет. Боевая нагрузка - 1000 кг на 4 узлах подвески: 4 ПУ УВ-16-57 16х55-мм или УВ-32-57 32х57-мм, или 4 250-кг бомбы, или 6 ПТУР Малютка или 4 ПТУР М-17П Скорпион. http://www.brazd.ru/1mi8.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
On meil mõtet meie vastase vastu üldse mingeid lahingkoptereid hakata tegema? Ma ei räägi Apachedest vaid sellistest kergetest relvastatud universaalkopteritest.
Noid kergeid koptereid saaks ehk piisavalt näiteks brigaadi kergema laskemoona juurdeveoks ning raskelt haavatute äraveoks (ehk ~5-6tk). Aga kui neile hakata veel enesekaitse KPst võimsamaid relvi külge panema, siis tekib äkki soov nendega ründele minna ning siis pole meil enam midagi, mis haavatuid ja moona veaks.
Paljude kasutusotstarvetega kopter on tore asi, aga selle teenuseid hakkavad ju kõik tahtma ning lõpptulemus on see, et me ei saa üheski kasutusvaldkonnas piisavat arvu koptereid, et need ka mõju avaldaksid.
Kas meil tasub teha selliseid väikeseid ründekoptereid, nagu soomlastel? Neil olid või on Hughes 500 tüüpi kopterid, millest vähemalt mõni on ka relvastatud rakettidega. Mis selle asja tulu-kulu ja alternatiiv sama eesmärgi saavutamiseks võiks olla? Pakun, et uus taoline kopter on kuskil ~2 miljoni kandis. Kasutatute hinnad algasid kuskil 500 000 kandist. Tunnike lendamist jääb ´ühe lehe andmeil kuskile 150 euro kanti kütusekulu jam uude vedelike poolest. Aga kui hakata sinna otsa veel liitma pilootide ja mehhaanikute palkasid ning veel uute relvasüsteemide kasutuselevõttu, külgeehitamist, moona jooksvat täiendamist... Kardan, et läheb kallimaks, kui alternatiivid.
Mida kopter meie sõjaväele pakuks?
Luure. Sama asja pakuks ka UAV. Spetsialistide palk ja arvukus on ilmselt UAV ülalpidamise kasuks, samuti ka soetushind ja kahju ühe ühiku hävimisel. Kopteri kasuks on ilmselt rohkem luurevõimekust.
Ründamine. Kopter saab ühte raketi laadungit transportida vabalt lühikese aja jooksul ühest brigaadi servast teise. Ilmselt ka ühest riigi otsast teise, sest ta vist ei ole vaenlase ÕT rakettide sihtmärk nr1 ja ka nende radarite vaateväljas. Oht tuleneb vast ainult teistelt kopteritelt ja lennukitelt. Kopteri kahjuks räägib aga jällegi see, et nende hind on nii paganama kõrge, et ühe kopteri hinna eest saaks ilmselt 2-3 tipptasemel "kaartule" TT raketiseadet ja igale seadmele paar raketti. MIssugust relvastust saaks universaalkopterile külge panna, seda ma ei tea. Kui see kopter vajab vaenlase soomuse ründamiseks otsenähtavust, on tal suur oht sattuda vaenlase ÕT kahurite ja lähimaa ÕT rakettide tegevusalasse. Samas, kui installida peale mingid ÕT raketid, saaks ehk meie maaväe kohalt hoida paremini eemal erinevaid vaenlase ründekoptereid.
Moona juurdevedu. Meie piiratud ressursside tingimustes saab olla moona juurdevedu vaid mingite ümberpiiratud üksuste jaoks (või saartele) või siis mõne teise ülesandega seotult. Paratamatult tekib meil palju raskelt haavatuid. Neid oleks vaja kiiresti kuskile raviasutusse viia. Iseasi, küll kuhu. Aga siiski saab sellega kõige kiiremini hakkama kopter. Tagasiteel raviasutusest võiks ta hüpata läbi kuskilt brigaadi moonalaost ja võtta haavatute juurde rühma või kompanii tagalasse kaasa ka 10 kasti 7,62 moona ning mõned muud sovitud lasukomplektid. Ega meil ilmselt Milani või TT kahuri moona vagunitäite kaupa ei lähe, ikka üks relv teeb lasu ja seejärel katsub ellu jääda. Kui TT kahur teeb juba 10 lasku järjest ära, siis on ülimalt suur võimalus, et rohkem ta seda moona enam ei küsi. KUID. Kas meil ei oleks mõistlikum seda MEDEVACi raha investeerida kuulivestidesse, kiivritesse, esmaabipakkidesse ja väljaõppesse ning muusse sellisesse. Kasvõi osta ÜHE kopteri raha eest (minu oletus ~2miljonit) juurde VIISKÜMMEND hea maastikuläbivusega pika kerega tsiviilmaasturit, millesse ehitada sisse ruum kahele lamavale haavatule. Iga masina jaoks oleks sel juhul 40 000 euri. Toyota Hilux, Nissan Navara jm taoliste masinate nelikveoliste variantide alghinnad jäävad sinna 23-25 tuh. kanti. Nende masinatega saaks enamustel päevadest aastas sõita enamustel lahingutandritel otse rühma tagalasse. Nende kandevõime on suurem või sama, kui kopteril, mobiilsus väiksem, aga kasutamisega saaks igaüks hakkama, kes on saanud ajateenistuses kahepäevase maastikusõidukoolituse. Samuti ei saa võrrelda helikopteri ja maasturi hoolduskulusid, hoolduse keerukust ning hoolduse vajalikkust enne väljasõitu. Ning kindlasti on oluline ka kvantiteet.
Et mis see parim valik on, seda ma ei tea.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Ei pakugi midagi - relvastuseta märklaud, hävitajate katteta ja sellisel väikesel maad mööda hästi läbitaval sõjateatril
Ja sinna rappa see õhuväelastest lobeeritud-kokkufantaseeritud multikulti-kopterite projekt lõpuks läkski - aga pappi olid nad valmis juba oikuipallju küsima
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
On meil mõtet meie vastase vastu üldse mingeid lahingkoptereid hakata tegema? Ma ei räägi Apachedest vaid sellistest kergetest relvastatud universaalkopteritest
Asja on siin pigem arutatud võtmes, et kui jaksatakse "universaalseid" keskmisi koptereid osta, jaksatakse ka EC-135 masti kergeid TT rakette kandvaid, mis pole neist "universaalsetest" kallimad. Mitte sellest, kas neid peaks kokku ahmama kohe ja kas nendel mingit kasutegurit oleks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Võibolla ma eespool eksisin ja simmide arv polegi kahekohaline. Ehk kuulub meedia teema alla aga kopterid on kõige suuremad tegijad minu väikses vandenõuteoorias: VEB fondi skandaalist saime teada et hiigelsummade kantimine kõige kõrgemal tasemel oli 90 tel tavaline. Aga mis siis kui riigikaitset käsitleti/käsitletakse samamoodi? Kas targad ja pumba juures olnud inimesed ei teinud juba siis endale selgeks seda kuidas armee hea on? Täpsemalt palgaarmee. Väiksearvuline (KORRALIKULT) varustatud. Sõna korralikult tähendab uut. Massiarmeele minev " külma sõja vanaraud"(ja hoidku jumal selle eest kui see veel tasuta saadud) on mõttetu: Tuuakse laevaga sadamasse kust ajateenijad ta väeosadesse õidutavad. Ämma riidekappi ei teki mitte kui midagi. Ühe endise kaitseministri sildu põletavaid väljaütlemisi ju teame. Tasuta kopteritest loobuti kuid oma raha eest ostetavate uute kopterite õigustamiseks on toodud järjekindlalt väga palju ja samas üksteisele vasturääkivaid põhjendusi.
Palgaarmee idee läheb vaikselt hingusele. 90 000 line uus struktuur vajab väga palju erinevat kraami. Sageli odavat ja väikestes kogustes. Sellepärast ongi uue arengukavas hangetega tegelev omaette amet. Peamaja broilerite vilets kogemustepagas ja nõrk närvikava ei võimalda neid riidekapi täitmisel kasutada. Kogenud elmarsepad ja anderstsahknad ei läbiks oma värvika mineviku tõttu julgeolekukontrolli mistõttu tuleb nad lihtsalt panna tööle kuskil peamajast väljas.
Soomlased olid väga kurjad oma maaväe kopterihanke pärast, sest sama raha eest saanuks palju asjalikumat varustust osta. Liiga kallid riistad ja liiga palju, oleks saanud hakkama poole väiksema kogusega. Täna on NH90 peamine kohustus maaväe ja mereväe eriyksuste transport. Lisaks medevac ja allalastud hävituslendurite kokkukorjamine. Samad kohustused olid varem Mi8 lennates. Kopterid kuuluvad maaväe koosseisu ja lähikaitseks on paar KPd, igasugu TTraketid jne pole isegi laiemalt jutuks olnud.
Vene relvajõud loobusid ostmast ka meie PPA poolt kasutatavaid koptereid AW-139. Planeeritud koguseks oli 35 masinat. Põhjuseks väidetavalt ülemäära suur rahasumma, mida masinate eest soovitakse.
Lemet kirjutas:Tsiteerides kohalikke klassikuid- mõttetu külma sõja aegne vanaraud...
Ega ei saa selle Huey vaimustusest aru. Vietnami sõjas oli OK, aga kas ta on parem võrrledes Mi-24 ja muude ex-nõuka asjadega?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
OK, see võis tõesti olla 2008, aga kui palju see erineb vietnami aegsest (lahinguliselt olulistes osades) ja sama küsimus, et ons ta parem kui Mi-24 lahingutegevuses?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Lemet kirjutas:Kas Man TGX on parem kui Volvo S-80D5? Kui palju erineb B-52H Vietnami sõja aegsest B-52st?
Mõni sisukas vastus ka tuleb?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
