"Tankid EKV-le"

[Martin Peeter]

Mängufilmi koha pealt - kas mõni tõesti arvab, et ainsaks kriteeriumiks filmis on sündmuste võimalikult tõepärane kujutamine? Mängufilmi tehakse ikkagi erinevate huvidega inimeste jaoks. Lisaks, palju lihtsam on filmida kahe masina kohtamislahingut kuskil metsatukas, kui polgu või suurema tankiüksuse rünnakut tuletoetusega lahtisel maastikul, mida omakorda tõrjutakse mitme relvaliigi koostöös. Isegi Talvisota jäi selle koha pealt nõrgaks, kuigi metsa pilbastati seal hektarite kaupa ja lendasid lennukimudelid ning sõitsid ehtsad tankid

Minu meelest on tegemist äärmiselt tõepärase mängufilmiga. Ühe parimaga selles žanris hoolimata soomlaste piiratud vahenditest võrreldes Hollywoodiga. Kõike nad tõesti visuaalselt ei suutnud kujutada - läinuks liiga kalliks. See kohtumislahing - vastupealetung oli ju sündmuste tõestisündinud osa. Minu meelest sai film väga ajalootruu ja tõi välja ka kõik teised olulised aspektid - suurtükivägi (eriti selle üks tulejuhtimispunkt), tankirusikad, Kuhlmey ja isegi Eesti dešifreerijad, kes andsid oma olulise panuse selleks, et venelaste viimased pealetungikatsed lõpetati tõesti suurtükiväe koondtulega rünnaku lähtealustel. Ja mis mulle veel meeldis - polnud peaosatäitjast ilueedit, kelle silmade kaudu lugu jutustatakse ja tema armastuslugu. Ka "Talvisota" oli ju ühes rindelõigus sõdinud meeste lugu, mis suurt pilti erinevalt "Tali-Ihantalast" ei püüdnudki anda.
OT lõpuks, aga mis osas ma akf Trummiga nõustun, on see, et selles, mis meil võib ees seista, on selliste manöövrite tegemise ja kohtumislahingute tähtsus suurenenud. Kaitsepositsioonid maastikul ei pea tänu droonidele ja hirmsale tulejõule enam kuigi kaua. Mingid kaevikute-punkrite jm kindlustuste liinid maastikul aga, nagu I MS, unustage heaga. Rindejoon ja liinid saavad olema üsna tinglikud ja pigem lahingutetsoon, kust vaenlane pole läbi tulnud. Juba II MS ajal ehitati kaitseliine "sügavusega" ning see tendents on oluliselt edasi arenenud.

[Feliks]

Huvitav miks siis ukrainlased omale kaevikuliini on rajanud ning üks esimesi õppetunde aastal 2014 oli, et nii kui seisma jääd tuleb kaevuda? Kaitse sügavus oli juba I MS ajal oluline. Enne II MS arvati, et STV ja ka jalaväe meeletu tulejõu tõttu on pealetungilahing sisuliselt mõttetu...kuniks sakslased vastupidist tõestasid Kas tulejõud on siis nii palju paranenud, et kaitsepositsioonid on mõttetud...II MS koondati kohati 1000 suurtükki ühe rindekilomeetri kohta!!! Tänapäeval ei suuda keegi nii palju välja panna. Ainukeseks uuenduseks ongi sisuliselt termobaariline laskemoon...ja ka soomukite vastane laskemoon nagu DPICM ja sensorsütikuga isesihtuva osamoonaga mürsud nagu BONUS ja SMART155 aga need pole mõeldud kindlustuste vastu. Ehk väita, et kaevikusõda ei tule, samas kui kaevikusõda u 1400 km lõunas täie hooga, on on väga julge ennustus.

Vastuseks mutionule, et kuidas siis saab. Nii saabki, et JV liigub 200-300 m ees ja kontrollib, et ei oleks miine ning vajadusel surub tüütud tankitõrjujad käsitulirelvadega maha. JV selgitab välja olulisemad tulepunktid (nt KP) ja juhtab need tankile kätte...tank põrutab oma 120/125 mm paarisaja meetri pealt korra või kaks ning ei ole enam seda tüütut kuulipildujat. Venelased kaotasid teises Tsetseenia sõjas Groznõi vallutamisel vaid ühe tanki...oskavad kasutada küll kui tahavad. Sisuliselt on nende taktika metsas ja linnas väga sarnane. JV ikka ees ja tank on sisuliselt liikuv-soomustatud tuletoetusvahend.

Sisliselt sõdivad samamoodi ka skaudid. JV ikka ees ja soomukid taga. Vajadusel liiguvad ette, et tuletoetust pakkuda.

Lugege ise...krt ma ei saa aru mis siin nii keerulist on. NB! Vene määrustikke tasub lugeda ja sealt ka õppida. Nad pole lollid ja kui määrustiku järgi sõdivad siis on oi-oi kui valus. Seal peitub ikkagi rohkem kui 70 aastane sõjakogemus Õnneks nad ei viitsi alati oma määrustikku järgida

116. Linnas (asustatud punktis) tungib rühm tavaliselt peale piki tänavat selle ühel või mõlemal poolel, jagu - ühel poolel. Vastastikune toetus saavutatakse tulistamisega tänava vastaspoolel asuvate ehitiste pihta.
Motolaskurrühm (jagu) ja temale juurdeantud granaadi- ja leegiheitjad hävitavad vastast tulega ja granaatidega esmajärjekorras keldrites ja ehitiste alumistel korrustel. Tankid tegutsevad reeglina motolaskurrühma ahelikus või aheliku taga ning hävitavad oma tulega vastast keldrites, ehitiste alumistel korrustel ja teistes varjendites, tagades motolaskurrühmade isikkoosseisule edasiliikumise. Jalaväe lahingumasinad (soomukid) tegutsevad tankide taga varjest-varjeni liikudes ning hävitavad oma relvade tulega isikkosseisu ja tankide edasiliikumist takistavat vastast.
Granaadiheitja- ja tankitõrjejaod tungivad tavaliselt peale ühest varjest teise liikudes ning toetavad oma tulega motolaskur- ja tankiallüksuste pealetungi. Tulepositsioonid võtavad nad reeglina sisse rünnatava objekti naabermajades enne rünnakut. Tulepositsioonide vahetamiseks kasutatakse varjatud lähiseid ning auke seintes ja püstaedades.
117. Lahingu organiseerimisel linnas (asutatud punktis) uurib rühma- (jao-, tanki-) komandör hoolikalt rünnatava vastase objekti kaitse iseloomu, eriti tema tulesüsteemi ning naaberehitistest tiibtule võimalust, parimaid objektile viivaid lähiseid ja tõkete olemasolu.
Enne rünnakut hävitavad jalaväe lahingumasinad, tankid ja juhitavad tankitõrje-raketikompleksid otsesihtimistulega vastast rünnatavas ja naaber-ehitises. Üheaegselt tulistavad motolaskurrühma (jao) isikkosseiseis ja juurdeantud leegiheitjad akende, uste ja laskeavade pihta ning liiguvad objektile, kasutades auke seintes, maa-aluseid kommunikatsioone (rajatisi), jooksukraave ja teisi varjatud lähiseid,.
Motolaskurrühma rünnakuobjektile lähenemisel viiakse tanki-, suurtüki- ja teiste tulevahendite tuli üle ülemistele korrustele ja pööningule. Julgelt ja otsustavalt kõigi tulevahendite ja suitsukatte all tegutsedes tungib jagu ehitisse ning minnes korruselt korrusele mööda treppe üles või aukude kaudu seintes hävitab vastast automaadi, kuulipilduja lähitulega ja granaatidega. Akendest ja ehitiste katustelt tulistavat vastast hävitavad snaiprid ja selleks eraldatud kuulipildujad ja laskurid. Rühmale juurdeantud sapöörid teevad seintes ja vahelagedes läbipääse ning demineerivad vajaduse korral vallutatud ehitise.
Tankirühm (tank) tungib reeglina peale tankidele läbitaval maastikul. Ta võib olla antud juurde motolaskurroodule ja rünnata vastast ahelikus või aheliku taga mööda juurdepääsu võimaldavaid suundi. Raskesti juurdepääse-tavad alad ületab rühm (tank) pärast nende motolaskurrüksuste poolt, kelle tegevust ta tulega toetab, vallutamist.
120. Metsas tungib rühm (jagu, tank) reeglina peale piki teid, metsasihte või määratud asimuudi järgi.
Metsas pealetungi organiseerides, teatab rühma- (jao-, tanki-) komandör peale tavalisi pealetungi ettevalmistamise küsimusi jaokomandöridele (isik¬koosseisule) pealetungi suuna asimuudi, kehtestab raidtõkete ületamise ja puudelt tulistava vastase hävitamise korra.
Motolaskurrühm tegutseb tavaliselt jalgsi, vahemaad sõdurite vahel vähen-datakse. Rühmakomandör liigub suunajajao ahelikus.
Tankirühm võib olla motolaskurroodule juurde antud.
Tankid tegutsevad neile juurdepääsetaval maastikul tavaliselt motolaskur-rühmade ahelikus või selle taga ja toetavad nende rünnakut tulega. Motolaskurrühma isikkoosseis näitab tankidele sihtmärgid, hävitab vastase tanki-tõrjevahendid ja tagab tankide edasiliikumise. Niisugusel juhul tungivad jalaväe lahingumasinad (soomukid) peale tankide järel ja oma hävitavad relvastuse tulega isikkoosseisu ja tankide edasiliikumist takistavad vastase sihtmärgid.

[Martin Peeter]

Ei maksa kõike totruseni absolutiseerida. Seisma jäädes tuleb loomulikult kaevuda. Aga me peame olema valmis rohkem liikuma, sest ka kaevunud positsioonidest minnakse läbi ja ringi ning sellega kasvab kohtumislahingute osa. See Ukraina sõda pole eriti see, milliseks meie peame valmistuma. Vbl kusagil 2014 augustis oli, kui Vene regulaarüksused suht avalikult peale tungisid. Ja ka siis ei kasutanud nad õhujõudusid. Ja mis juhtus - kogu see D sektori kott ja katastroof, mis sundis U tegema Minsk 1 kokkuleppe, mis jättis Donbassi mardikatele.

[Fucs]

Ma arvan, et sobib ka siia.
Ainuke puudus, et tegemist on venekeelse materjaliga

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 97#p502597

[Kapten Trumm]

Filmide põhjal taktikalisi järeldusi teha on eriti lapsik. esmalt tuleb aru saada, et Tali-Ihantala lahing ei olnud mingi soomus soomuse vastu tampimine. Põhitööd tegid ikka tavaline JALAVÄGI ja SUURTÜKIVÄGI!!! Kõik sai alguse vene armee läbimurdest, mille riivistas (seiskas) 4. Soome JALAVÄEdiviis ning peale mida läksid vasturünnakule Soome reserv...osad kolmest erinevast JALAVÄE diviisist ning lõpuks liitus nendega ka Soome tankidiviis ja Saksa liikursuurtükkide (Stug) brigaad. Mõlemad pooled koondasid lahingusse massiliselt suurtükiväge ja lennukeid. Isegi Soomlased suutsid koondada 250 suurtükki tulistades kogu lahingu vältel üle 122 000 mürsu ning ka 40 lennukit. Soomlaste oskus erinevate suurtükiüksuste tuld õigeaegselt ühte punkti koondada olevatki suuresti lahingu saatuse otsustanud. Teine asi mis Soomlastele edu tõi oli äsja sakslaste käest saadud kerged TT relvad ehk tankirusikad ja ahjutorud. Ühe pärastlõunase rünnaku käigus olla nendega hävitatud 25 vene tanki!!! Suure lahingu käigus olla tekkinud ka väiksemaid tankilahingud aga see mida Kapten Trumm siin kontekstist välja kistud filmilõiguga üritab väita on ikka väga amatöörlik. Soomlaste väitel olla venelaste kaotused kokku u 600 tanki...vot nii juhtub kui tankidega ronid metsa kus on tt granaadiheitjatega jalaväelased.

Sa sellest ikka saad aru, et Kuuterselkä lahing (kus muuhulgas läbimurret saadeti tõkestama Soome soomusdiviis) ja Tali-Ihantala lahing on ruumiliselt ja ajaliselt kaunis erinevad asjad? Võib-olla tasub selle filmi vaatamisel jälgida natuke viiteid, mida aeg-ajalt seal kaardil näidatakse.

Kuuterselkä (ka Kuuterselä) on täna vene nimega metsavaheline kulakene ühe järve ääres sügaval Karjala põlismetsades, kus lagedat maastikku oli umbes niipalju kui külaelanike põllud ja heinamaad hõlmasid. Sealse läbimurde tõkestamisel leidsidki aset filmis kujutletud tankilahingud (kuigi filmi pealkiri on teine).

Panzerfaustid tulid Soome minuteada 1944 jaanipäeva ajal, Kuuterselä lahing oli 15. juunil ja Tali-Ihantala lahing oli juuni lõpus ja juuli alguses.

[Kapten Trumm]

Tankirühm võib olla motolaskurroodule juurde antud.
Tankid tegutsevad neile juurdepääsetaval maastikul tavaliselt motolaskur-rühmade ahelikus või selle taga ja toetavad nende rünnakut tulega. Motolaskurrühma isikkoosseis näitab tankidele sihtmärgid, hävitab vastase tanki-tõrjevahendid ja tagab tankide edasiliikumise. Niisugusel juhul tungivad jalaväe lahingumasinad (soomukid) peale tankide järel ja oma hävitavad relvastuse tulega isikkoosseisu ja tankide edasiliikumist takistavad vastase sihtmärgid.

Enne, kui tankid sinna "juurdepääsetavale maastikule" pääsevad, tuleb Eestis läbida hulgaliselt kilomeetreid maastikku, kus reaalne läbipääsukoridor on ainult tee. Selleks, et viia läbi mehhaniseeritud manööver Paldiski-Pääsküla eesmärgiga hävitada Peoleo kämpingu juures asuv vastane, on vaja läbida 30 km metsavahelist teed. Seda 30 km kammid sa jalaväega terve ööpäeva läbi ja kui selle lõpetad, siis pole su "manöövrit" kellelegi vaja, sest vastane on ammu kuskil mujal.

Olen ka idanaabri tegevust õppinud. Tankirühmaga tugevdatud motolaskurood liigub kinnisel maastikul mööda teed, kolonnis või kui tee laius võimaldab, kakskikkolonnis, jalavägi istub masinates, tankid tulevad kõige ees. Niikaua sõidavadki kuni midagi juhtub. Kui ei juhtu, siis Narvast Toompeale välja. Kui juhtub (tekib kohtumislahing), siis jalavägi jalastub ja algab kontakti lahendamine. Mis siin nii keerulist on? Narvast Tallinna tulev soomuskolonn hargneb rünnakrivistusse siis, kui tekib kontakt ja seda võimaldab maastik. Kui maastik ei võimalda (tüüpiline Eesti metsavaheline tee), siis ees oleva kontakti lahendab eesolev tankirühm, küljel tekkiva kontakti (varitsus) lahendab ära jalavägi soomukite pardarelvade toetusega. Seni kuni kontakti pole, ei liigu vastane Narvast Tallina jalavägi kahel pool teed ahelikus, sedasi võtab see 2 nädalalt aega.

Selleks, et meie maastikul kuskile kohale jõuda, peavad sul kolonni ees olema vältimatult tankid. Kui pole, siis jääb see kolonn kinni esimesi tankidega tõkestuse taha ja sellest läbi närimine tankitõrjerakettidega võtab lihtsalt aega ja toob kaasa kaotusi.

[Martin Peeter]

. Tankirühmaga tugevdatud motolaskurood liigub kinnisel maastikul mööda teed, kolonnis või kui tee laius võimaldab, kakskikkolonnis, jalavägi istub masinates, tankid tulevad kõige ees. Niikaua sõidavadki kuni midagi juhtub. Kui ei juhtu, siis Narvast Toompeale välja. Kui juhtub (tekib kohtumislahing), siis jalavägi jalastub ja algab kontakti lahendamine. Mis siin nii keerulist on?

Kusjuures seda kolonni julgestavad õhust droonid, millelt püütakse kõik varitsevad tankitõrjujad või vastupanupositsioonid õigel ajal avastada. Droone peaks neil jätkuma ikka iga avangardis liikuva roodu taktikalise grupi julgestamiseks (palju neid suundi neil ikka on). Vajadusel tellitakse tuletoetust STV, lennukite või kopterite poolt. Muidugi, kui pannakse varitsusse, siis kaotatakse tanki või kaks, aga Venemaal on neid veel.

[Feliks]

On see Tali-Ihantala või Kuuterselkä vahet ei ole sest filmis liigub jalavägi koos Stug-ga ning olles jõudnud ilmselt lähtejoonele hüppab jalavägi jalgratastelt maha ning kaob Stug-de kõrvale metsa (filmi 11 min).

Trumm...kordan veel. Enne pealetungi tehakse maastiku ja vastase analüüs. Selle käigus selgitatakse välja võimalikud ohtlikud alad ning võimalikud vastase kaitsepositsioonid ja need alad kammitakse jalaväe poolt läbi.
Ja ma ei saa aru... ma toon sulle viite vastase lahingumäärustikust aga sina väidad ikka, et vastane sõidab metsas soomukitel ja jalastub alles kontaktis. Vastane liigub edasi JV soomukitel siis kui vastase tõenäosus on väike. Nt peale 1944 aasta läbimurret Emajõe joonelt...jah kuni Tallinnani kimati jalavägi tankidel, sest vastupanu puudus. Need väiksed paari tunnised lahingud mis siin seal tekkisid ei vähendanud oluliselt pealetungi kiirust. Sa kirjeldad pigem olukorda mis võib tekkida vastase luure või avangardiga aga mitte põhijõududega. Sõdima peame ju lõpuks ikka põhiüksusega. Väikeste varistsustega Tallinna suunas taandudes on sõda 3 päevaga läbi.
Ma ei eita, et soomus soomuse vastu kohtumislahing metsateel oleks ilmvõimatu aga siis on midagi planeerimises või luures väga valesti läinud ning tegemist on pigem erandiga kui reegliga. See, et kusagil KL õppusel vastast valesti mängitakse on meie kõigi traagika.

[Martin Peeter]

Ma arvan, et kohtumislahingu üks plusse meie jaoks on see, et vaenlane ei suuda siis maksma panna oma kaudtule ülekaalu, mida nad püüaks võimalusel maksma panna kõikjal. Vajadusel isegi termobaarilist moona. Aga samas - ega lõpmatult ei ole võimalik liikuda, nagu ka nii kaevuda, et oleks kõige eest kaitstud ning saaks veel liikuvat vaenlast ka takistada. Seega ei maksa absolutiseerida, vaid pigem kombineerida.

[Kapten Trumm]

On see Tali-Ihantala või Kuuterselkä vahet ei ole sest filmis liigub jalavägi koos Stug-ga ning olles jõudnud ilmselt lähtejoonele hüppab jalavägi jalgratastelt maha ning kaob Stug-de kõrvale metsa (filmi 11 min).

Trumm...kordan veel. Enne pealetungi tehakse maastiku ja vastase analüüs. Selle käigus selgitatakse välja võimalikud ohtlikud alad ning võimalikud vastase kaitsepositsioonid ja need alad kammitakse jalaväe poolt läbi.
Ja ma ei saa aru... ma toon sulle viite vastase lahingumäärustikust aga sina väidad ikka, et vastane sõidab metsas soomukitel ja jalastub alles kontaktis. Vastane liigub edasi JV soomukitel siis kui vastase tõenäosus on väike. Nt peale 1944 aasta läbimurret Emajõe joonelt...jah kuni Tallinnani kimati jalavägi tankidel, sest vastupanu puudus. Need väiksed paari tunnised lahingud mis siin seal tekkisid ei vähendanud oluliselt pealetungi kiirust. Sa kirjeldad pigem olukorda mis võib tekkida vastase luure või avangardiga aga mitte põhijõududega. Sõdima peame ju lõpuks ikka põhiüksusega. Väikeste varistsustega Tallinna suunas taandudes on sõda 3 päevaga läbi.
Ma ei eita, et soomus soomuse vastu kohtumislahing metsateel oleks ilmvõimatu aga siis on midagi planeerimises või luures väga valesti läinud ning tegemist on pigem erandiga kui reegliga. See, et kusagil KL õppusel vastast valesti mängitakse on meie kõigi traagika.

Mis oleks antud maastikul ja olukorras (11 min) moodsate jalaväe lahingumasinate ja liikurhaubitsate roll?
Arvestades, et kolonnis on vahed 100 pluss meetrit, siis vastast näevad 2-3 esimest masinat. Ülejäänute roll on pardarelvast võsa sihtida (ja meeskonnal seal taga nina nokkida). Suurtükituld ka anda ei saa, oma jalavägi metsas, ohuala 500 m (kontakt võib käia umbe sellelt kauguselt kah). Kogu tulemuse määravadki tankid - kuidas nad lahendavad kontakti.

Kordan enda mõtte üle - sellistes kitsastes metsakoridorides (julgen öelda, et selliseid on enamus Eesti teede metraažist) mängib vähest rolli, millise soomusega jalavägi sõidab ja sellistes koridorides liigutakse aeglaselt- ei mängi ka erilist rolli suurtükiväe liikuvus. Kui sul on pataljon 24 relva, siis 12 relva on sul ikkka valmis tund andma (kuniks teine pool ringi paikneb). Kui kolonni ohustab küljelt RPG meeste varitsus (kes laskmiseks peab sulle 100 m peale tulema), siis selle tõrjumiseks piisab 12,7-st ja jalaväe käsirelvadest küllalt. Vastase lahingumasinad ju mööda metsa ka ei sõida.

Seega "soomusmanöövervõime" (mina nimetaks seda võimeks sooritada mehhaniseeritud rünnakut) loomiseks on kogu ürituse peamine puudujääk tankid. Soomusüksuse peamine löögijõud on tankid ja jalaväe soomukid või liikursuurtükid on kahjuks vaid tankide saaterelvad.

Seda, et vastane võimaldab meil avatud või poolavatud maastikul (kus pääseb maksvusele IFV kvaliteet) teha suuri (Eesti oludes vist siis 50+ km sügavusega) operatsioone (kus on hädavajalik väga liikuv suurtükivägi) pean vähevõimalikuks. Miks? Sest vastasel on palju rohkem soomust (sh tanke) ja lahingukopterid. Et keelata vastasel selle ülekaalu kasutamist, oled sunnitud kasutama maastiku piiranguid, mis ei lase vastasel seda eelist kasutada. Radar läbi metsa ei näe ja kitsal teel 100 tanki ründama ei mahu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ma arvan, et kohtumislahingu üks plusse meie jaoks on see, et vaenlane ei suuda siis maksma panna oma kaudtule ülekaalu, mida nad püüaks võimalusel maksma panna kõikjal. Vajadusel isegi termobaarilist moona. Aga samas - ega lõpmatult ei ole võimalik liikuda, nagu ka nii kaevuda, et oleks kõige eest kaitstud ning saaks veel liikuvat vaenlast ka takistada. Seega ei maksa absolutiseerida, vaid pigem kombineerida.

..hästi öeldud // põhjendatud

Kohati kipub siin eesti kaitse teemade taktikalistes vaielustes olema häirivalt palju juba oma olemuselt dünaamilise (lisaks veel hübriidse) lahingupildiga absoluutselt mittekokkusobivaid kategoorilisi imperatiive.. krt, jõle keeruline lause tuli nüüd aga üleval tsitaadis on sama mõte palju paremini väljendatud

[Kapten Trumm]

Mulle tundub (oleks nii, et ainult tundub), et kui me ise kavatseme vastase manöövreid blokkida kinnisel maastikul sellistes "Kuuterselkä" tüüpi maastikel (sest lagedal me ei suudaks seda teha), siis vastane tundub oponentide arvates nii turakas, et annab meile vabaduse kimada edasi-tagasi ja taolisi asju meile ei korralda.

Kui nt mööda Peterburi teed pikaks veninud vene brigaadi ähvardab eestlaste soomusmanööver tiivalt (lõuna suunast), siis kõige esimene asi, mida nad teevad sellise sündmuste käigu välistamiseks on võtta kaart ette, leida seal nt 7 kõige tõenäolisemat rünnakukoridori (millest tõenäoliselt on põhja-lõuna suunalised teed, suured metsasihid ja kõrgepingeliinide alused ja mõned lagedad kohad) ning sättida sinna mehhaniseeritud tõkkesalgad. Koosseisus nt tankirühm, 1-2 rühma BMP jalaväge, 2 TT meeskonda Shturm kaugmaa tankitõrjega. Tõenäoliselt istuvadki nad maha kitsastesse kohtadesse (et eestlased ei saaks ringi minna). Sellise ülesande saab endale teises eshelonis tulev järgmine brigaad. Me ise teeks täpselt samamoodi, ainult selle vahega, et soomust pole.

[Kriku]

Kui nt mööda Peterburi teed pikaks veninud vene brigaadi ähvardab eestlaste soomusmanööver tiivalt (lõuna suunast), siis kõige esimene asi, mida nad teevad sellise sündmuste käigu välistamiseks on võtta kaart ette, leida seal nt 7 kõige tõenäolisemat rünnakukoridori (millest tõenäoliselt on põhja-lõuna suunalised teed, suured metsasihid ja kõrgepingeliinide alused ja mõned lagedad kohad) ning sättida sinna mehhaniseeritud tõkkesalgad. Koosseisus nt tankirühm, 1-2 rühma BMP jalaväge, 2 TT meeskonda Shturm kaugmaa tankitõrjega. Tõenäoliselt istuvadki nad maha kitsastesse kohtadesse (et eestlased ei saaks ringi minna). Sellise ülesande saab endale teises eshelonis tulev järgmine brigaad. Me ise teeks täpselt samamoodi, ainult selle vahega, et soomust pole.

No näed, ise räägid sa ka tankide jalaväega julgestamisest.

Mis sellesse 7 rünnakusuunda puutub, siis kõik oleneb lõigu pikkusest... Selles suurusjärgus peaks neid ainuüksi Sillamäe ja Jõhvi vahel olema.

[Kapten Trumm]

Ma pole kordagi öelnud, et tankid saavad jalaväeta. Üldjuhul ei saagi. Ka venelastel on tankiüksuses jalavägi, masinaid samapalju kui tanke. Tankidiviisis on kuskil 300 tanki ja 300 jalaväe lahingumasinat. Kuid selleks, et jalavägi oleks tankide kõrval, on ka muid lahendusi kui üpris kallid jalaväe lahingumasinad (Iisraelis on kasutusel valdavalt M113 soomustransportöörid näiteks, kuid tankid on see eest väga head, ka Venemaal on).

Paside kasutamise peamine probleem pole selles, et ta on soomustransportöör, vaid tema läbivus maastikul pole just kiita. Kuid kui maastik sunnib sind teedele, siis ei oma see jällegi tähendust. Veoautosid tanki sappa pole mõttekas panna (kuigi on võimalik), sest selline rivistus on äärmiselt haavatav kaudtule poolt (killud).

[Martin Peeter]

Mulle tundub (oleks nii, et ainult tundub), et kui me ise kavatseme vastase manöövreid blokkida kinnisel maastikul sellistes "Kuuterselkä" tüüpi maastikel (sest lagedal me ei suudaks seda teha), siis vastane tundub oponentide arvates nii turakas, et annab meile vabaduse kimada edasi-tagasi ja taolisi asju meile ei korralda.

Pigem aga ühe kokkuvõtte võiks vist teha, et tihtipeale on tervislikum mitte kaela saada vaindlase kaudtuld ja õhurünnakuid, mis tulevad kindlasti liikumiskiirusel 3-4 km/h prognoositavas suunas. Samal põhjusel on mõistlik olla kontaktis üsna vaindlase lähedal. Üks paratamatu asjaolu on ka see, et hoolimata meie kõigega harjunud turjadest, kaevikut seljas kaasa tassida ei ole võimalik ja manöövril sellesse varjuda ei saa. Lisaks tuleb arvestada, et Ottawa sigaduse tõttu saab vaindlane erinevalt meist oma kaitsepositsiooni ette rajada korraliku jalaväemiinide välja tunduvalt kaugemale, kui meie oma kaitselaenguid saame paigutada (me peame ju selle momendi üsna täpselt ära nägema, millal see paukuma panna).
Tankid ees liikuma (või luure järel) ja jalavägi transpordi ajal rauterisse toppida ning liikuda 30-40 km/h on seega igapidi mõistlik. Tuleb loota, et meie drooniluure või muu luure nende kaitse tuvastab, muidu saavad eesliikuvad tankid laksu. Enne vaenlase positsioonide ette jõudmist jalavägi jalastub, aga muidugi tuleb enese jaoks lahendada miinideoht. Kusjuures Ukraina videodest on näha jalaväge liikumas tanki või soomuki taga, roomikujäljes, kui miinitraali ees pole või mööda kõvakattega teed. Aga me hakkame vist liiga spetsiifiliseks minema.