http://maailm.postimees.ee/4156311/nava ... ndideerida
Venemaa 39-aastane jalgpallihuligaan Aleksandr Šprõgin: ,,Praegu Venemaal käimasolevale maailmajagude karikaturniirile mul asja pole, sest Venemaa võimud kehtestasid mulle vahetult enne turniiri algust staadionikeelu. Inglismaa fännid panid vana kooli huliganismile alus. Viimase 20 aasta jooksul on nad karmide reeglite tõttu varjus olnud, aga Euroopa silmis on nad endiselt suurim punane rätik. Kui mõni Inglismaa klubi eurosarjas mängib, sõidab neid võõrsil toetama mitu tuhat fänni. Ja mängupaigast saab otsekui Inglismaa linn. Nad on kõigile eeskujuks. Kuid Marseille’s suutsime ka meie olla sama võimsad kui 10 000 inimesest koosnev fännikogukond. Venemaa rahvuskoondisesse ei tohiks pääseda ükski mustanahaline mängumees. Venelased on venelased. Jah, Euroopas valitseb poliitkorrektsus ja tolerants, aga see on läinud üle piiri."
Moskva Dünamo löömarühmitusse kuuluv mees: ,,Tegime neile pakkumise Marseille’ sadamas kakelda, aga nad lükkasid selle tagasi."
Kuna Inglismaa fännid skandeerisid endiselt hüüdlauseid, mida venelased pidasid nende riigi ja Putini suhtes solvavaks, otsustati britte «mitteametlikult» ikkagi rünnata. Võitleja sõnul näeb aukoodeks küll ette, et võitluses kasutatakse vaid rusikaid, ent kuna inglased asusid venelasi pudelite ja muu kättejuhtuvaga loopima, vastasid nemad samaga."
http://www.dailymail.co.uk/sport/footba ... thugs.html
Saratovi oblastivõimud: ,,Õhtusel ajal laekus korrakaitseorganitele teade majaomanikult, kes oli avastanud nelja-aastase tüdruku kuulihaavaga surnukeha. Eeldatavasti leidis ohvri kuueaastane vend majast tulirelva ja mängimise käigus kõlas lask, mis tabas õde."
Juhtunut uuritakse ettevaatamatusest surma põhjustamisena. Sündmuskohal töötavad kriminalistid.
http://maailm.postimees.ee/4156897/vene ... ha-vaikeoe
Postimehe Moskva reporter Jaanus Piirsalu: ,,Tšetšeenias saavad kõik suurepäraselt aru, millistes tingimustes ja millises ühiskonnas nad elavad. Kui kohalikku valitsejat ja tema loodud süsteemi kritiseerida ei saa, siis kritiseeritakse Venemaad üldiselt. Räägitakse vabaduste puudumisest Venemaal, aga mõeldakse selle all Tšetšeeniat. Käisin hiljuti Tšetšeenias. Kohtusin mitme ametnikuga. Nende jutt oli kohati väga üllatav, sest nad ütlesid välja asju, mida Venemaa riigiametnikud üldiselt praegusel ajal välja öelda ei julgeks. Ja nad ei palunud jääda anonüümseks. Poleks uskunud, et kuulen Tšetšeenias alljärgnevaid väiteid. Tšetšeenia valitsuse endine peamine ekstremismiekspert, kes juhib nüüd samateemalist fondi: «Kus te tänapäeva Venemaal näete, et võib vabalt välja tulla ja miitingu korraldada? Aga mis saab selles põhimõtteliselt halba olla, kui ma tulen välja ja ütlen, mis mulle ei meeldi?» Tšetšeenia valitsuse religiooniasjade ekspert: «Neid (noori, kes liituvad islamiradikaalidega – J. P.) ei rahulda praegune olukord. Moskvas tulid selle olukorra vastu 12. juunil tänavatele tuhanded inimesed. See on protestivorm.» Ramzan Kadõrovi nõunik: «Probleem on selles, et neil (noortel, kes liituvad islamiradikaalidega – J. P.) pole jäänud muud võimalust protestida.» Loomulikult on kogu see jutt õige ka Tšetšeenia kohta, kuid konkreetselt nii nad öelda ei saa – sellepärast ütlevadki üldiselt Venemaa kohta. Muidugi, Ramzan Kadõrovi valitsemise all on ja jääb Tšetšeenia üheks kõige diktaatorlikumalt juhitavaks regiooniks Venemaal, kus peamine seadus kõlab: Ramzan ütles nii. Kadõrovi ja teda ümbritsevat klanni ei julge keegi avalikult kritiseerida. Aga omavahelises vestluses ei hoia tšetšeenid, kui nad sind vähegi usaldavad, oma tundeid tagasi. Tüdimus Kadõrovi loodud mitteametlikest praktikatest on üldine, nagu on üldine ka iroonia: «Ahmat läks mööda Ahmati-nimelist tänavat Ahmati-nimelisele staadionile vaatama Ahmati-nimelise jalgpalliklubi mängu.» See on viide Ramzan Kadõrovi isa Ahmat Kadõrovi isikukultusele ning selle viimasele näitele: kohaliku jalgpalliklubi Groznõi Tereki (lõpetas tänavu Venemaa meistrivõistlused viienda kohaga) ümbernimetamisele Groznõi Ahmatiks. Keegi ei imestaks, kui Ramzan laseks järgmiseks Groznõi ümber nimetada Ahmatbadiks. Kadõrovi vastu ei mõtle muidugi keegi mässata, sest kõik saavad aru, et tema võimu peamine garant istub Kremlis. Selles mõttes käituvad tšetšeenid praegu nagu eestlased nõukogude ajal: omavahel urisevad, aga avalikult keegi midagi öelda ei tihka. Kui aga leidubki inimene, kes ütleb välja paljude mõtted ja kes selle eest vangi pannakse, siis avalikult ei julge teda keegi toetada. See kohandumine on meile kõigile, kellel vanust vähemalt 40 aastat, väga tuttav olukord."
http://arvamus.postimees.ee/4157327/jaa ... -venemaast
Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minnik: ,,Mäletan Aleksei Navalnõi viie-kuue aasta tagust esinemist mingil opositsionääride üritusel Moskvas. See koosnes rusika viibutamisest ja primitiivsetest loosungitest. Ainuüksi «Maha sulid ja vargad!» korrutas ta kuus korda. Sellest alates on Navalnõi poliitikuna kasvanud. Kui vaadata tema esinemisi, siis on need detailideni lihvitud. Kevadel kõneainet pakkunud film «Ta ei ole teile mingi Dimon» on äärmiselt professionaalselt tehtud, kuna seal on omavahel segatud konkreetseid fakte ja hüpoteese, mis suunavad vaataja täpselt nende järeldusteni, milleni filmi tegijad tahavad, et nad jõuaksid. Navalnõi on toime tulnud sellega, mida teised vene opositsionäärid pole suutnud: leida lihtne ühendav idee – võitlus korruptsiooni vastu – ning ta on osanud inimeste aktiivsust internetis kasutades protestid Moskvast välja viia. Inimestes ei tekita niivõrd muret poliitilise konkurentsi või vabaduste puudumine, vaid munitsipaalprobleemid. Teisisõnu see, mis neid otseselt puudutab. Avades kaugetes provintsides veebisaite, mis tegelevad spetsiifiliste kohalike probleemidega, on nagu filmigagi lõpuks võimalik inimesed teatud järeldustele suunata. Selles mõttes on Navalnõi ja tema meeskond valinud õige strateegia ja teinud võrreldes teiste Vene opositsionääridega, näiteks Mihhail Hodorkovski ja tema Avatud Venemaaga, hüppe edasi. Navalnõid on võrreldud Boriss Jeltsiniga. Peale välise sarnasuse on need kaks ka tüpaažilt sarnased. Kumbki pole küll teab mis aateinimene, vaid eelkõige võitleja, taraan, mis vajaduse korral purustab tee peal ettejääva, eesmärgi saavutamist takistava. Navalnõi siht on ühel päeval ise võimul olla. Selle nimel on ta valmis kas või ühe nädala jooksul mitu korda ära kannatama lumpenist löömameeste peksu või talle silmnäkku visatud briljantrohelise. Muidugi on see võimule pääsemine puhtalt teoreetiline, kuid arvestades Venemaa senist ajalugu, pole selles midagi võimatut. Meenutage 1991. aastat, mil kõik praegused suured nõukogude patrioodid istusid teleka taga ja vaatasid «Luikede järve» ega liigutanud lillegi, et impeerium püsima jääks. Sama inertne on see 90 protsenti, kes küsitluste järgi Putinit toetab. Teine asi on see, milliseid muudatusi tooks võimupööre Venemaa naabritele. Üldjoontes mitte mingeid. Venemaa opositsioon tegutseb samas suurvene paradigmas, milles praegune režiimgi. Vaadake näiteks Hodorkovskit, kes alles hiljuti endale vastu rinda tagus, et võtab ise püssi selga juhul, kui keegi peaks tahtma Venemaast lahku lüüa. Samasugune on Navalnõi, kes on kõrvale põigelnud Ukraina ja Krimmi küsimustest, teatades, et tegemist on liiga keeruliste teemadega. Impeerium oli ja on vene rahva mentaliteedi osa ning pole vahet, kas võimul on Putin, Navalnõi või keegi kolmas. Nad kõik tegutsevad etteantud tingimustes."
http://arvamus.postimees.ee/4158311/taa ... -voi-putin
Isamaa ja Res Publica liige ning Tallinna Ülikooli semiootika professor Mihhail Lotman: ,,Viimastel päevadel tegid ajakirjanikele ja kommentaatoritele palju nalja kaadrid Oliver Stone'i intervjuust Vladimir Putiniga, kus viimane kelgib Vene õhujõudude efektiivsusega, näidates vanu kaadreid ameeriklaste tegevusest Afganistanis. Selle ülimalt piinliku loo lükkasid Vene propagandistid kõigepealt ümber, Putini pressisekretär nimetas seda täielikuks jamaks. Hiljem aga oldi sunnitud tunnistama, et video oli tõepoolest vale, selle andis Putinile kaitseminister Sergei Šoigu. Siiski ei ole tegemist lihtsalt inimliku eksitusega, kuna pilt ei olnud lihtsalt vale vaid võltsitud: ingliskeelsed dialoogid olid eemaldatud ja peale oli loetud venekeelne tekst. Niigi piinliku olukorra muudab lausa farsiks asjaolu, et arvatavasti kasutati Ukraina lendurite dialoogi Venemaa toetatud separatistide vastu Ida-Ukrainas. Vastavat videomaterjali saab vaadata siit. Tegelikult on asi naljast kaugel. Saksamaa liidukantsler märkis juba mitu aastat tagasi, et Putin elab oma väljamõeldud maailmas. Teisedki lääne liidrid on väljendanud mõtet, et Putin elab paralleelreaalsuses. Venemaa võimupüramiid on üles ehitatud nõnda, et kõik tähtsamad otsused teeb ainuisikuliselt president. Seda nimetati võimuvertikaali ülesehitamiseks ja võimu konsolideerimiseks. Vertikaal võttis aga sellise hüpertrofeeritud kuju, et nn Rahvusliider istub üksilduses teiba otsas. Tema lähikond armastab rääkida, et Putin töötab peaaegu, et ööpäevaringselt andmetega. Kuid need andmed on talle ette valmistanud salateenistused ja jõustruktuurid. Suures hirmus presidendi ees valmistavad nad ette sellised andmed, mis talle nende meelest sobivad. Nendest lähtudes teebki Putin oma otsused, mis ei ole tihtipeale adekvaatsed. On täiesti selge, et Putini eesmärk ei olnud Oliver Stone'i ega intervjuu vaatajaid petta. Ta uskus seda, mida näitas ja ilmselt usub veel igasuguseid asju, mis on tema mõttemaailmaga kooskõlas. See mõttemaailm aga erineb tegelikust maailmast, milles me elame. Ja see ei ole naljakas, see on ohtlik."
http://www.lotman.ee/blogi/kova-kae-notrus
Venemaa uurimisasutuse Levada 7. – 10. aprillini läbi viidud 1600 küsitletutest 18 – 90 elaastates on 38 protsendi arvates Stalin esikohta väärt, kuna suure isamaasõja tingimustes oli ta õige riigijuht. Putini ja Puškini poolt oli 34 protsenti küsitletutest.
Vene politoloog Rostislav Turovski: ,,Venelastele on alati meeldinud tugevad, autoritaarsed liidrid. Vladimir Putini populaarsus on pärast 2012. aastat märgatavalt kasvanud. Ta on praegune president, kes on juba end ajalukku kirjutanud, sest ta on olnud Venemaa juhiks, nii peaministri kui presidendina pikalt. Tema ajastut saab nimetada Putini ajastuks. Putini populaarsust Vene kodanike silmis tõstis ka Krimmi liitmine Venemaaga. Küsitluses oli neljas Vladmir Lenin, kes sai 32 protsenti häältest ja viies oli tsaar Peeter I, kellele anti 29 protsenti häältest. Kohtadel 6 – 10 olid kosmonaut Juri Gagarin 20 protsendi häältega, kirjanik Lev Tolstoi (12 protsenti), marssal Georgi Žukov (12 protsenti), saksa päritolu Vene kesirinna Katariina Suur ja kirjanik Mihhail Lermontov (mõlemad 11 protsenti häältest). Järgnevad olid kirjanik ja teadlane Mihhalil Lomonossov, armeejuht Aleksander Suvorov, teadlane Dmitri Mendelejev, kes said kümme protsenti häältest. Neile järgnesid Prantsuse keiser Napoleon I (üheksa protsenti), Nõukogude Liidu juht Leonid Brežnev (kaheksa protsenti), marssal Mihhail Kutuzov, inglasest teadlane Isaac Newton (mõelmad seitse protsenti) ja Nõukogude Liidu viimane juht Mihhail Gorbatšov (kuus protsenti)."
http://www.interfax.ru/russia/568025
Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu: ,,Venemaa tuntuima opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi mõrvas süüdistatavate protsess näitas värvikalt, kuidas kunagi iseseisvuse eest sõdinud Tšetšeenia elab praegu omaenda seaduste järgi. Tegelikku integratsiooni Venemaa majanduslikku, õiguslikku ega kultuurilisse ruumi pole siiani toimunud. Tšetšeenia elanikel tuleb järgida kokku vähemalt nelja normi: Venemaa ametlikud seadused, islamireeglid, aastasadade jooksul kujunenud kohalikud tavad (adatid) ning «Ramzan ütles/käskis nii». See viimane on Tšetšeenias kõige kõvem reegel. Vabariiki juba kümme aastat juhtiva ja valitseva Ramzan Kadõrovi käsu vastu ei julge keegi astuda isegi siis, kui see on silmanähtavalt vastuolus Venemaa seadustega. Kaks aastat tagasi veebruaris otse Kremli müüride all tapetud Nemtsovi mõrva eeluurimine ja sel nädalal lõpule jõudev kohtuprotsess on näidanud, et Kadõrovi ja tema lähima ümbruskonna vastu ei suuda ilma president Vladimir Putini toetuseta midagi isegi Venemaa kaks kõikvõimsat struktuuri: julgeolekuteenistus FSB ja uurimiskomitee. Nemtsovi tapmise järel said FSB operatiivtöötajad ja uurimiskomitee uurimisrühm üsna kiiresti aru, et niidid viivad Tšetšeenias asuva Venemaa Rahvuskaardiväe (endised siseväed) pataljoni Sever asekomandöri major Ruslan Geremejevini. Nemtsovi pere advokaadid on nüüdseks veendunud, et tema ongi mõrva tegelik organiseerija. Geremejev oli konkreetselt mõrva sooritamises süüdistatava Zaur Dadajevi otsene ülemus pataljonis. Ruslan Geremejevit pole aga kunagi õnnestunud Nemtsovi mõrva asjus üle kuulata, kuigi Postimehele väideti Groznõis, et enamiku eeluurimise ajast elas ta rahulikult Tšetšeenias oma kodukülas. Põhjus on selles, et Geremejev kuulub Tšetšeenia valitseja Ramzan Kadõrovi lähiringi sugulaste ja tuttavate hulka: tema onu on Tšetšeenia esindaja Venemaa parlamendi ülemkojas, pataljoni Sever komandöri vend Adam Delimhanov on Venemaa parlamendi alamkoja saadik ja Kadõrovi üks kõige lähemaid nõuandjaid. Kadõrov ise on avalikult öelnud, et Geremejev teeb õigesti, kui ei lase ennast Nemtsovi asjas üle kuulata. Kohtuprotsessi ajaks sõitis Geremejev valedokumentide abil igaks juhuks välismaale, kirjutas Novaja Gazeta. Venemaal on mõeldamatu, et nii tähtsas asjas nii tähtis tunnistaja – pealegi veel kõrge sõjaväelane – saaks omal volil takistamatult riigist lahkuda. Aastaid Tšetšeenias töötanud tuntud õiguskaitsja Igor Kaljapin rääkis Postimehele, et major Geremejevi ümber toimuv on Tšetšeenias tavapärane praktika. Kadõrovi lähikonnas oleks tema sõnul ennekuulmatu välja anda ühte oma liiget. See nõrgendaks kohe Kadõrovi autoriteeti Tšetšeenias. «Ma olen näinud Tšetšeenias, kuidas uurimiskomitee uurija ei saanud üle kuulata isegi Kadõrovi politsei realiiget (mõeldud on Moskvale alluva Tšetšeenia siseministeeriumi politseid, uurimiskomitee on sellest eraldi seisev struktuur – J. P.),» rääkis Kaljapin. «Ma olen näinud, kuidas Tšetšeenia prokuratuuri uurijat (prokuratuur allub justiitssüsteemile – J. P.) peksti selle eest, et ta julges saata kutse ülekuulamisele Šalii rajooni politseinikule. Tuli tema ülemus ja lõi uurija kabinetis tal näo sisse.» «Seal on selline arusaam, et meie, näiteks politseinikud, oleme üks bande ja nemad seal uurimiskomitees on teine bande ning tuleb näidata, et meie bande on kõvem kui nemad ja seega pole neil õigust meid üle kuulata,» lisas Kaljapin, kelle organisatsioon Piinamisvastane Komitee tegeles aastaid inimõiguste kaitse teemaga Tšetšeenias. Komitee kontorit Groznõis rünnati korduvalt ja pandi põlema, tihti tungiti kallale ka komitee töötajaile, kaasa arvatud Kaljapinile endale. Venemaa parima Põhja-Kaukaasia uudiseid kajastava portaali peatoimetaja Grigori Švedov oli samuti nõus, et uurimist takistati Tšetšeenia kõige kõrgemal tasemel, sest see puudutas Kadõrovile lähedasi isikuid. «Tšetšeenia võimud peitsid tapmise organiseerijad, keda Nemtsovi pere advokaadid peavad olulisteks inimesteks Tšetšeenias, uurimisorganite eest,» kinnitas Švedov. «See pole ime, sest võim kaitsebki nii iseennast.» Major Geremejev on vaid üks näide «Tšetšeenia erikorrast». Juhtumeid, mil Venemaa seaduste peale Tšetšeenias vilistatakse, on aga palju: terrorirünnakutes osalejate perekondade kollektiivne karistamine (majade mahapõletamisest kuni Tšetšeeniast välja saatmiseni), homoseksuaalsete meeste illegaalne kinnipidamine ja piinamine, ametnike palkadest kümnise kogumine Ahmat Kadõrovi fondi ning nende sunniviisiline osalemine laupäevakutel ja massiüritustel (kaasa arvatud Groznõi Tereki jalgpallimängude külastamine), erafirmade «vabatahtlikud» annetused Ahmat Kadõrovi fondi (mis võivad ulatuda kuni 50 protsendini kasumist), purjus juhtidelt autode äravõtmine jne. Kadõrov on ametlikul nõupidamisel telekaamerate ees käskinud ka narkomaane maha lasta, aga nii kaugele pole lood siiamaani teadaolevalt läinud. «Kui Ramzan käsib, siis hakkavad meesministrid ka rätikuid kandma,» iseloomustas tuttav ärimees Groznõis irooniliselt Kadõrovi käskude mõju. Ta viitas sellele, et Kadõrovi tahte järgi peavad kõik riigiametites töötavad naised kandma pearätikut, kuigi isegi Venemaa seaduste järgi ei saaks midagi sellist nõuda. Kreml vaatab Kadõrovi ja tema lähikonna omavolitsemist juba aastaid niisama pealt, vaatamata Venemaa kõige võimsama eriteenistuse FSB kasvavale rahulolematusele, väidab Vene sõltumatu meedia. «Need on feodaalsed suhted, see on vasalliteet,» iseloomustas üsna täpselt Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ramzan Kadõrovi suhteid üks Groznõi ametnik. «Kui Putin avalikult ütleb, et Kadõrov on talle nagu poja eest, siis loomulikult saavad kõik aru, et ta ei ole mingi tavaline kuberner, vaid eriliselt lähedane,» rääkis Igor Kaljapin. «Tšetšeenias teeninud kindralid on mulle rääkinud, et saa aru: kuigi ma olen eluaeg töötanud uurimiskomitees või FSBs, piisab Ramzan Kadõrovil ühest kõnest Putinile ning homme saadetakse mind pensionile.» FSB ja uurimiskomitee vastu on Kadõrovile tekkinud peale Putini veel üks võimas liitlane: aasta tagasi sisevaenlastega võitlemiseks loodud Rahvuskaardivägi (sisuliselt endised siseväed) ja selle juht, Putini ihukaitse endine ülem, kindral Viktor Zolotov. Zolotovi ja Kadõrovit peetakse väga headeks tuttavateks, kindral on isiklikult korduvalt Kadõrovil külas käinud. Nemtsovi mõrva uurimise ajal ignoreeris Rahvuskaardivägi – kus teenivad või teenisid nii Ruslan Geremejev kui ka Zaud Dadajev – sisuliselt kõiki uurijate pöördumisi. Venemaa meedias on reegli «Ramzan ütles/käskis nii» ümber loodud müüt, mille järgi on Tšetšeenias raudne kord ja kogu elu käib ainult tema korralduste järgi: isegi kärbes ei lendavat läbi Tšetšeenia ilma Kadõrovi teadmata. «Reaalsus on alati keerulisem. Kui see on põhimõtteline teema, siis Ramzani sõna mängib tõepoolest väga olulist rolli. Kuid selleks peab see olema oluline, poliitiline teema,» rääkis Postimehele portaali Kavkaz Uzel peatoimetaja Grigori Švedov, kes peab Tšetšeeniast loodud muljet kui raudse korraga regioonist Venemaal stereotüübiks. ««Kadõrovi sõna» on selline propagandistlik mulaaž, mis on tähtis näitamaks, et ta juhib seda regiooni autoritaarselt. Tegelikult juhib kõiki Venemaa regioone korrumpeerunud bürokraatia – mis on kogu süsteemi mootor –, mitte aga isegi kõige mõjukam kuberner. Tšetšeenias on samuti bürokraatia korrumpeerunud ning nad mängivad väga suurt osa.» Venemaa on Tšetšeenia eliidile ja ka madalama tasemega ametlikele kasulik eelkõige selleks, et Moskva föderaalraha varastamise abil varandust kokku koguda. See on kõigi kohalike tegevuse peamine motivaator ja mootor. Korrumpeerunud ametnikud ei jumalda Kadõrovit: nemad tahavad ainult oma kohalt võimalikult suurt kasu lõigata. Kui Kadõrov seda võimaldab, siis nad toetavad teda. «Tšetšeenias on palju selliseid, kes on ainult sõnades Kadõrovi toetajad, aga tegelikult mitte,» väitis ka Grigori Švedov. «Karjeristid nagu nõukogude ajal, kelle eesmärk on varastada raha. See on nende eesmärk võimul olles.» Samas saab Tšetšeenias ruttu selgeks, et seal puudub Venemaale tüüpiline probleem ülevalt tulevate korralduste täitmisega. Kadõrovi korraldust ei saa ükski ametnik Tšetšeenias täitmata jätta, sest selle eest võivad nad maksta oma tervisega ning kaevata pole kellelegi. Tšetšeenias on selle kohta piisavalt näiteid. Vaatamata kõigele jäi mitteametlikes vestlustes Tšetšeenia ametnike ja Groznõi elanikega mulje, et kõva käe korrast hoolimata elab kohalike seas sisemine protest. Neid tšetšeene, kes Kadõrovit ja tema ümbruskonda vihkavad, on piisavalt. «Kadõrov teab, et kui tema võimuga midagi juhtub, siis tuleb tal tegemist väga paljudega, kes ihkavad veretasu,» ütles üks ärimees. Tšetšeenia on väliselt kõige islamistlikum regioon Venemaal: seal asuvad Venemaa uhkemad mošeed. Suurejooneline mošee kuulub kohustusliku elemendina igas suurema linna või asula juurde. Neid ehitatakse kas Ahmat Kadõrovi fondi või siis kohalike ärimeeste rahastusel. Ametlikult rahastavad ärimehed mošeede ehitamist vabatahtlikult, kuid paljud kahtlevad selles. Kui mujal Põhja-Kaukaasias kuulutati seoses ramadaani (islamiusuliste paastuaeg) lõppemisega ning Uraza-Bairaami-nimelise pühaga (tuntud ka kui Eid al-Fitr) vabaks üks päev, siis Kadõrov andis seekord oma rahvale vabaks koguni kolm päeva (26.–28. juuni). Ramzan Kadõrovi uuendusena tähistatakse Tšetšeenias detsembri keskpaigas prohvet Muhamedi sünnipäeva, mis on moslemi riikides üsna tavapäratu. Esimest korda tähistati seda avalikult 2009. aastal ning viimati mullu. See pole islamiusu traditsiooniline laialt tähistatav püha, nagu on enamasti vaid Uraza-Bairaami kõrval Kurban-Bairaam (ka Eid al-Adha). Islamiusku põhjenduseks tuues on Tšetšeenias nüüdseks sama hästi kui keelatud müüa alkoholi. Kui mõni aasta tagasi leidus veel poode, kus sai hommikul mõne tunni jooksul alkoholi osta – või siis restorane, kus kardina taga võis juua tellitud alkoholi –, siis pärast möödunud aasta lõpus juhtunud seitsme hukkunuga liiklusõnnetust purjus autojuhi süül loobusid alkoholilitsentsist viimasedki poe- ja restoranipidajad. Ametlikult tegid nad seda vabatahtlikult, Tšetšeenia parlamendi mõjuka esimehe juuresolekul. Ligi 300 000 elanikuga Groznõis müüb praegu alkoholi vaid üks suur toidupood, mis asub otse Hankala sõjaväebaasi lähedal. Põhjus on selles, et seal teenivad mujalt Venemaalt pärit ohvitserid ja lepingulised sõdurid. Groznõisse on aga see-eest tekkinud poed ja kohvikud, kust saab alkoholi osta n-ö põranda alt. Selleks peab teadma õiget parooli. Alkohol pole seal seejuures kallim kui mujal. Töötavad need kohad muidugi ainult tänu korruptsioonile Kadõrovile alluvas politseis."
http://maailm.postimees.ee/4159819/tset ... uste-vastu
- Kord on majas! Groznõi ühe linnaosa valitsuse seinal rippuva Ramzan Kadõrovi portree valve all pühivad polikliiniku töötajad tänavat.
https://youtu.be/7dwqBVh4qeI
http://kultuur.postimees.ee/4163299/tos ... ia-avalook
Venemaa praegune president Vladimir Putin oli omal ajal Peterburi linnavalitsuses Sobtšaki asetäitja. Ei saa küsimata jätta – millised olid teil kokkupuuted Putiniga?
Eesti vandeadvokaat ja õigusteadlane Jüri Raidla: ,,Isiklikke ja lähedasi suhteid ei olnud üldse. Ei teagi, kas kahjuks või õnneks. Aga paar korda puutusin temaga kokku küll, kui ta Sobtšaki kaaskondlasena ühele või teisele üritusele saabus. Võib-olla on asi minu mälu lühiduses, aga ma ei registreerinud teda kui olulist tegijat Sobtšaki kaaskonnas."
- Tulla paaril-kolmel päeval kuus isatalusse, teha päev otsa traktoriga tööd - need on hetked, mil Jüri Raidla end tavapärasest tööalasest elust välja lülitab.
- tulla-paaril-kolmel-paeval-kuus-isatalusse-teha-paev-otsa-traktoriga-t-78739358.jpg (69.37 KiB) Vaadatud 4064 korda
Avatud Venemaa kordinaator Andrei Pivovarov: ,,Teabevabadus, nagu väljendusvabadus, on meie ühiskonna põhiväärtused. Seda rünnata üritavad tuleks ise meie ühiskonnast blokeerida."
Роскомнадзор nõuab internetiteenuse pakkujatelt rohkema tegemist kui ainult IP-aadressi ja domeeninime blokeerimine ning nad peaks mõtlema pakettide süvaseire kasutamisele. See tagab blokeeringute täpsuse. Internetiteenuse pakkujad võiksid oma veebifiltri asemel kasutada kinnitatud pakkuja juba puhastatud internetivoogu.
https://torrentfreak.com/protesters-phy ... og-170701/
Venemaa eriolukordade ministeerium: ,,Kell 00.40 laekus teada, et (Tatarstanis) Zainski linnast üheksa kilomeetri kaugusel juhtus raske liiklusõnnetus. Autobuss süttis pärast kokkupõrget veomasinaga (Kamaz) põlema. Õnnetuskohale kiirustasid päästetöötajad ja sinna suunati kõik ümbruskonna kiirabibrigaadid. Esialgsetel andmetel sai kümme inimest surma ja 11 kannatada. Kõik vigastatud toimetati rajooni keskhaiglasse."
Venemaa eriolukordade ministeerium Tatarstanis juht Elvira Gazizova: ,,Hukkunute arv on tõusnud 14-ni. Kõikide surnute kehad viidi bussist minema. Hetkel on Naberežnõh Tšelnahi haiglas kuus kannatanut, lisaks kuus kannatanut on Almetjevski linna meditsiinikeskses. Kolm isikut, sealhulgas 17-aastane, ei saanud viga.
Hukkunute seas oli kaks last. Autobuss oli teel Samarast Iževskisse. Enamus bussireisijatest olid teel Iževskisse.
http://www.interfax.ru/russia/568842
- avt700.jpg (74.83 KiB) Vaadatud 4052 korda
http://www1.folha.uol.com.br/mundo/2017 ... rior.shtml
Tšetšeenias korraldasid end äärmusühenduse Islamiriik (ISIS) järgijateks nimetanud noored poole aasta jooksul viis rünnakut, kuid erinevalt Lääne-Euroopa terroriaktidest olid need halvasti ette valmistatud ega toonud kaasa väga palju ohvreid. 2010ndatel loovutas Tšetšeenia Põhja-Kaukaasia kõige konfliktirohkema piirkonna tiitli Dagestanile. Aastail 2010–2016 hukkus Dagestanis politseinike ja islamiradikaalide vahelises võitluses vähemalt 2000 inimest. Ajavahemikus 1994–2003 kaks sõda üle elanud Tšetšeenias hukkus samal ajal vastuhakkudes viis korda vähem inimesi. Eelmise aasta sügisest kuni tänavu kevadeni elas Tšetšeenia üle aga viis suuremat rünnakut. Kõigi rünnakute sihtmärgid olid politseinikud või sõjaväelased. Kokku hukkus rünnakutes 14 pagunikandjat ja kümned said haavata. Ründajaid hukkus vähemalt 28. Nad kõik olid alla 30-aastased, suur osa ainult kuni 20-aastased. Lisaks on politseinikud tänavu Tšetšeenias vahistanud üle 60 noore, keda nad pidasid ISISe liikmeteks või poolehoidjateks. Need noored on täiesti uus põlvkond, kes on asunud Tšetšeenia võimudega relvastatud võitlusse. Juba vanuse poolest ei saanud nad enam olla need metsavennad (vene keeles bojeviki), kes olid jäänud Vene ja Tšetšeenia praeguse võimu vastu võitlema veel sõdade aegadest, 15–25 aastat tagasi.
Ekstremismi ja radikalismi ennetamisega tegeleva ning Vene rahastatava fondi juht Islam Saidaev: ,,Doku Umarovi (bojevik’ide viimane juht, suri 2013 – J. P.) surma järel pole Tšetšeenias sisuliselt enam bojevik’e ja Kaukaasia Emiraati (Umarovi välja kuulutatud tunnustamata virtuaalne islamiräämuslaste riik – J. P.) ei eksisteeri. Viimased rünnakud on sooritanud noored, kes justkui olid vandunud truudust ISIS-le. "
Avalikkuses kõige rohkem vastukaja leidnud, möödunud aasta 17. detsembril Groznõis toimunud rünnaku järel, milles hukkus neli politseinikku, leiti tapetud ründajate mobiiltelefonidest videoid, kus nad vannuvad araabia keeles truudust ISISele. Aga see oli ka ainuke tõestus nende võimalikust seotusest rühmitusega.
Saidaev: ,,Mingit füüsilist kontakti ISISega neil noortel polnud. Kui need rünnakud oleksid olnud hästi ettevalmistatud tõesti ISISe abiga, siis oleksid tagajärjed olnud palju raskemad. Praegu olid need mõttetud ja halvasti ette valmistatud rünnakud."
Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi nõunik Timur Alijev: ,,Uurimine näitas, et enamik ründajaist olid ISISe mõju alla sattunud internetis. Tavaliselt olid noored ka omavahel tuttavad või suguluses. Nad teavad kahjuks, kuidas ja kust selliseid noori otsida. Need on noored, kes pole kunagi olnud sõjategevusega (Tšetšeenias 1992–2004) seotud, neil pole mingit relvastatud võitluse kogemust, kuid võib olla käsitlevad nad relvastatud vastupanu võimudele kuidagi romantiliselt. Pole andmeid, nagu oleks ISIS peale ideoloogilise jutu kuidagi rünnakute korraldajaid toetanud: ei rahaliselt, relvade ega konkreetsete plaanidega. Näiteks 2014. aasta detsembris Groznõi kesklinnas korraldatud rünnak, kus hukkus 14 politseinikku ja 11 ründajat - erinevalt viimase aasta rünnakutest oli tookordsel intsidendil tõepoolest konkreetne organiseerija, kes sai ka ISISelt rahalist toetust. Aga ta pettis noori, väites, et korraga ründavad Groznõis mitu rühma. Tegelikult ründasid vaid nemad üksi. Tšetšeeniast pole tegelikult eriti palju inimesi Süüriasse ISISe eest sõdima läinud. Neid on kümneid, mitte sadu. Nendele, kes tulevad Süüriast tagasi, püütakse mitte määrata reaalseid vangistusi, kui pole andmeid, et nad on osalenud veretöödes. Noortele püütakse edastada sõnumit, et neid ei panda vangi, kui nad õigel ajal Süüriast tagasi tulevad."
Nii Groznõi viimase rünnaku kui teise viimase aja suurima ohvrite arvuga rünnaku – tänavu märtsis Rahvuskaardiväe väeosale, milles hukkus kuus sõjaväelast ja kuus ründajat – puhul oli tähelepanuväärne, et kallaletungijatel polnud alguses tulirelvi. Groznõis hankisid nad esimese relva, tappes nugadega ühe politseiniku ning väeosas tapsid nad samal viisil tunnimehed, kellelt said automaadid.
Saidaev: ,,See näitab, et neil polnud raha isegi relvade muretsemiseks. Kui nad aga oleksid olnud seotud võimuvastaste bojevik’idega, siis oleksid nad teadnud, kus asuvad relvapeidikud. Kui varem oli võimudevastastel rünnakutel mingi loogika – iseseisvuse ja vabaduse eest, kättemaks mingi konkreetse asja eest sõja ajal –, siis praegu ma seda ei näe. Rünnakute vundament võib olla pigem protest kasvava sotsiaalse ebaõigluse vastu. Protest on laiemalt kogu Venemaal, mitte kitsalt Tšetšeenias toimuva vastu: suur ja järjest kasvav sotsiaalne kihistumine, isikliku arengu väljavaadete puudumine, kõikehõlmav korruptsioon ning muud säärased põhjused. Probleem on selles, et pole jäänud muud võimalust protestida. Keegi ei lase neil avalikult välja tulla. Kus te tänapäeva Venemaal näete, et võib vabalt välja tulla ja miitingu läbi viia? Aga mis saab selles põhimõtteliselt halba olla, kui ma tulen välja ja ütlen, mis mulle ei meeldi? Et mulle ei meeldi näiteks parlamendi mingi otsus. Miks ma ei tohi tsiviliseeritult oma seisukohta väljendada? Praegu me näeme, et seda võimalust pole. Võimud on kõik sõnavabaduse vormid sulgenud. Ma saan aru, et kui sa eksiksid põhiseadusliku korra vastu, siis on selge, et see on seadusvastane, aga kui sul on oma arvamus mingite sündmuste kohta, miks seda ei tohi väljendada? Nii tekibki totalitaarne riik. Põhjus on selles, et Tšetšeenia on ikkagi kaks sõda üle elanud. Nad (noored tšetšeenid – J. P.) teavad ainult ühte viisi: kus hakatakse jooma, kus võetakse kätte relvad."
Vastupanuvõitlejate relvapeidikuid on Tšetšeenias tänini piisavalt, aeg-ajalt leitakse neid üle maa.
Vene õiguskaitsja Igor Kaljapin: ,,ISISe nimel rünnakute korraldamisele viib noori protest. Eelkõige selle vastu, et neil puudub võimalus ennast teostada ja karjääri teha, kuna kõikjal saavad otsustavaks sugulussidemed ja raha. Pealegi näevad nad Tšetšeenias metsikut ebavõrdsust, kus osa inimesi on saanud superrikkas, ilma et paistaksid silma sellega, et on targad, hästi haritud või töötaksid palju. Nagu Tšetšeenia aristokraatia, mida seal pole kunagi olnud. Ja nad ei suhtu oma kaasmaalastesse eriti hästi. Samal ajal tulevad paljud vaevalt ots otsaga kokku. Noored näevad, et riigiasutuses ei saa ühtegi küsimust altkäemaksuta lahendada. Nad näevad, et politsei ja kohtud kaitsevad ainult neid, kes on võimul. See kõik viib noori ISISesse. Varem olid rünnakud seotud Tšetšeenia iseseisvusideega. Praegu ei võitle keegi selle nimel."
Rahvusvahelise kriisigrupi Venemaa-projekti juht Jekaterina Sokirjanskaja: ,,Noorte radikaliseerumise taga on Tšetšeenias elulised põhjused. Paljudel neist pole isa, maja on maha põlenud, ema raskelt haige jne. Sõdade tagajärjed annavad endiselt tunda. Kõik need probleemid aitavad kaasa, nii et tekib olukord, kus noored radikaliseeruvad väga õrnas eas. Sügavalt lõhestatud ühiskonnaga riigis elab vaesuse piiril kolmveerand elanikkonnast.
Mille on oma eesmärgiks püstitanud need noored tšetseenid, kes on viimase poole aasta jooksul rünnakuid korraldanud?
Tšetšeenia valitsuse religiooniteemadega tegeleva ministeeriumi ekspert Roman (Ramzan) Magomedov: ,,Kui tohib, siis ma toon paralleeli Eesti SS-diviisi võitlejatest 1944. aastal. Kas nad mõtlesid Saksa armeesse astudes Suur-Saksamaast või Hitlerist? Julgen selles kõvasti kahelda."
Pigem astusid nad selleks, et hoiduda Nõukogude võimu juurde tagasi pöördumisest, sest nad oli näinud, mida see võim Eestis tegi.
Magomedov: ,,Kui nüüd viia see mugandustega 21. sajandi oludesse, arvestada praegust aega, religiooni, siis on ka see protest – kuigi väärastunud. Kohutav, tugev protest. Tšetšeenias pole praegu oma rahvuslikku ideed ning seega jääb järele religioon, millele toetuda. Usk on muutunud selles õiguse eest peetavas protestis ühendavaks osaks. Tšetšeenias pole praegu muud ideed. Oli idee (peab silmas iseseisvusideed 1990ndatel – J. P.), aga see ei saanud teoks. Nüüd on ainsaks protestivormiks jäänud usuline äärmuslus, sest seal on kõik selge: maailm jaguneb heaks ja halvaks, mustaks ja valgeks. Mitte ainult siin, vaid laiemalt kogu endise NSV Liidu alal Poolast kuni Vaikse ookeanini on noorte intellektuaalne tase järsult langenud ning sealt jäänud tühimiku on muu hulgas täitnud religioosne ekstremism. Noori on kergem värvata."
Te väidate, et see on protest. Aga mille vastu?
Magomedov: ,,Selle vastu, kuidas asjad käivad, status quo vastu. Neid ei rahulda praegune olukord. Moskvas tulid selle olukorra vastu 12. juunil tänavatele tuhanded inimesed (peab silmas Aleksei Navalnõi kokku kutsutud miitingut korruptsiooni vastu Venemaal – J. P.)."
Nii et rünnakud on lihtsalt protestivorm?
Magomedov: ,,See on protestivorm. Seal, Moskvas väljendus see miitingus, et Navalnõi üleskutseid toetada."
Kui siin Groznõis oleks võimalik tänavale protestima tulla, kas see aitaks?
Magomedov: ,,Mingi eneseväljendamise vorm peab olema. Venemaal on traditsioon, et asi koguneb-koguneb ning paiskub siis plahvatusena välja. Kui neil oleks oma arvamuse väljaütlemiseks mingi seaduslik platvorm, siis oleks sellist ekstremismi vähem. Kuigi meid on miljon, elavad tšetšeenid üle maailma. Osa meie välismaal elavatest noortest omandavad sealse kultuuri, kuid osa ei omanda. Radikaalsed usukuulutajad töötavadki nendega, noored satuvad nende mõju alla. Peab ütlema, et see juhtub meie noorsoo paremikuga: tegu on väga julgete, väga õilsate inimestega. Nad on veendunud oma vaadete õigsuses ja neid pole võimalik ümber veenda. Midagi ei aita. Mul on noor sugulane, hästi haritud ja oskab keeli, kelle ma vaevu-vaevu suutsin sellelt teelt tagasi tirida. Ta tunneb hästi Euroopa kultuuri. Ta hakkas tugevasti radikaliseeruma. Mul läks aasta-poolteist, et teda sellest välja tirida."
Mille järgi te aru saite, et ta radikaliseerus?
Magomedov: ,,Ta hakkas rääkima Süüriast, sõjast. Et seal on kuritegelik režiim ja valitseja, kes tapab inimesi. Ma vastasin talle, et jah, on halb, jah, tapab inimesi, jah, valitseja on türann ja diktaator. Aga kas ta on ainus diktaator maailmas? Kas meil on vähe diktaatoreid, kes tapavad oma rahvast? Araablastele ongi diktaatorid omased, nad pole kunagi olnud vaba rahvas. Tema mulle vastu, et ei saa nii olla, seda tuleks muuta. Ma seletan talle, et kuhu sa ronid, vaata, kus on Süüria ja kus elad sina. Nad pole sulle ei vennad ega sugulased. Tema räägib, et me kõik oleme ühesugused moslemid. Aga lõpuks ma võitsin."
Kuidas?
Magomedov: ,,Ma hakkasin talle rääkima, et teiste rahvaste ja teiste usu vihkamine ei ole meie rahvusliku identiteedi osa. Meil pole vihkamist venelaste vastu olmetasandil, kuigi alates 19. sajandist kuni tänapäevani oleme pidevalt omavahel sõdinud. Vihkamisest teiste vastu ei ole võimalik ehitada vundamenti oma rahvusele. Aga nemad ehitavad oma ideoloogiat just vihkamisele, mis on tupiktee. Umbes nii ma ta ära veensin."
Kas ma saan õigesti aru, et kõik need viimastes Tšetšeenia rünnakutes osalenud olid noored, kes radikaliseerusid internetis, kus siis neile ette öeldi, mida nad võiksid korraldada?
Magomedov: ,,Just nii. Need olid haritud noored, tudengid. Detsembris rünnaku korraldanud noortest oli osa lõpetanud Saratovi meditsiiniakadeemia, mida meil peetakse väga prestiižseks kõrgkooliks. Sisuliselt läksid nad enesetapule välja. Suudan neid mõista, sest noortel on alati kõrgendatud õigustunne."
Kuidas selliste rünnakutega siis võidelda, sest ebaõiglust on ühes eraldivõetud Venemaa osas likvideerida ju väga raske, sisuliselt võimatu?
Magomedov: ,,Ühes eraldi vabariigis õnne üles ei ehita. Seal (mujal Venemaal – J. P.) lähevad nad miitingutele, siin aga ISISesse. Ongi kogu vahe. Seal nad muutuvad skinhead’ideks, siin ISISe toetajateks. Enamik ISISga liitunud tšetšeene on tulnud Euroopa diasporaa seast, sest seal on ideoloogia tugevam."
Miks siin ideoloogia mõju väiksem on?
Magomedov: ,,Siin seistakse sellele päris jõuliselt vastu, sest autoritaarsetes režiimides tavaliselt ei kannatata konkureerivat autoritaarset ideed, välismaal aga on rohkem sõnavabadust. Vaadake, kui palju usukuulutajaid tunneb ennast Londonis mugavalt."
Mis järeldused nendest rünnakutest Tšetšeenias tehti?
Magomedov: ,,Võeti suund mutrite kinni keeramise poole. Religioosse propaganda kaudu."
Kas rünnakutes osalejate sugulaste kodude hävitamine, kodudest välja ajamine, üldse Tšetšeeniast minema ajamine aitab rünnakute kordumise vastu?
Magomedov: ,,See muudab inimesi ainult tigedamaks. Iisrael kasutab seda ka palestiinlaste vastu, aga seal on ikkagi teine olukord ja teine territoorium. Neil on küsimus ellujäämises. Meil ei hakka see taktika tööle, vaid toodab ainult vihkamist."
Mida teie islamiusulisena arvate, milliseks kujuneb vastasseis ISISga tulevikus?
Magomedov: ,,See transformeerub, muutub lihtsalt teissuguseks rühmituseks või gruppideks. Abū Bakr al-Baghdādīga (ISISe liider, kelle kohta liikusid eelmisel kuul surmateated – J. P.) või ilma, sellel pole vahet. Idee ise on väga tugeva põhjaga. ISISe võib hävitada, aga idee jääb elama. Väga ilmekas, et nende ridades võitlesid ju tõepoolest noored üle maailma. Nad võitlesid idee nimel, paljusid küll peteti, kuid nad on sellest hoolimata veendunud selles, et neil on õigus. Noored sakslased, kelle esivanemad on 300 aastat protestandid olnud, muutusid äkitselt neofüütideks, kasvatasid habeme ette ja läksid islami nimel sõdima. Seda sõda jätkub veel kauaks, sest idee ehitada üles religioonil põhinev õiglane ühiskond ei kao kuhugi. See idee on ju kogu aeg maailmas tugev olnud. Tuletage meelde rekonkistat, kus 400 hispaanlast läksid ja vallutasid kontinendi (peab silmas Ladina-Ameerikat 16. sajandil – J. P.), kus elas 30 miljonit inimest. Neil oli tugev religioosne idee. Süürias toimuv on ainult ajend selle religioosse idee jaoks. See oleks võinud juhtuda ka mujal: Somaalias, Egiptuses või Pakistanis. Nendele inimestele tuleb anda mingi võimalus, sest muidu ähvardab see muutuda lõputuks võitluseks."
http://maailm.postimees.ee/4166467/tset ... ne-protest
Kaua USAs elanud Vene kirjaniku Anna Arutunyanil ilmus eesti keeles 2012. aastal Ajakirjade Kirjastuses Matti Piirimaa tõlkes 303-leheküljeline raamat
,,The Putin Mystique " ehk «Müstiline Putin. Feodalism, korruptsioon ja jumal Vene ühiskonnas».
Arutunyan: ,,Raamat pole niivõrd Putinist, kuivõrd sellest, kuidas Vene inimesed suhtuvad võimu Putini isikus. Võtsin eri ühiskonnakihistused − vaatlen näiteks tööliste jt seisukohast, kuidas ajaloolised, paternaalsed traditsioonid ilmnevad isegi majandusstruktuurides; kuidas suhtuvad jõuametite ja eriteenistuste esindajad oma rolli Putini ajal; kuidas oligarhid ja ärimaailm näevad oma suhet võimuga. Ja võim ise − kuidas ta näeb enda rolli ja kuidas ta legitimeerib oma voli rahva üle. Analüüs põhineb väga suurel hulgal intervjuudel, sealhulgas suhtlesin ka Kremli lähikondsetega ja intervjueerisin neidki − mis näiteks sünnib, kui Putin siseneb ruumi. Samuti korruptsiooniküsimus, mis on võimude tegevuse keskne ilming, kes eri pooltest on sellesse kaasatud ja kuidas nad ise sellesse suhtuvad. Peab oma lapsukest osaliselt ajakirjanduslikuks ja osalt antropoloogiliseks. Ma ei tea, kuidas raamatu pealkirja vene keelde tõlgitaks. Loodan, et paljudele lugejaile tundus/tundub «Müstiline Putin» värskendavana, sest rohkete putinoloogia raamatute seas valitseb must-valge suhtumine: ollakse radikaalselt kas Putini vastu või poolt, aga püüan sellest patust vabam olla. Loomulikult on minu meelest vale, kui inimesed ja üksikisik on võimumasina silmis eimiski, aga mind huvitab eelkõige miks ja kuidas. Asi pole mitte ainult Putinis, vaid ühiskonnas. Mind huvitas, kuidas need mehhanismid töötavad. Kui minult küsitakse, mis vahe on Venemaa ja USA poliitilisel süsteemil, saan ma kosta, et USAs funktsioneerivad institutsioonid − seda näeme ka Donald Trumpi juhtumi puhul. Trump võitleb nendega ja, loodan, jääb alla. Venemaal tasakaalustavad institutsioonid puuduvad, võim on presidendis personifitseeritud: võim on inimene, elusolend − ühes kõigi oma nõrkuste ja puudustega. Ühiskond pole veel õppinud toetuma abstraktsetele institutsioonidele ja seadustele ning selle õppimine on väga pikk protsess. Loomulikult on isiklik võim palju ettearvamatum kui institutsionaalne, sel pole piiranguid ei ametiajas ega võimuvolis."
Avatud Eesti Fondi korraldatud konverentsi juht Artemi Troitski kahtles Venemaa sotsioloogiliste ja turu-uuringute uurimisasutuse Levada keskuse andmetes, mille järgi Putini populaarsus oli tänavu kevadel kõrgem kui kunagi varem.
Arutunyan: ,,Usaldamatus sotsioloogiliste uuringute vastu on levinud. Väga popp on kritiseerida sotsiolooge, nagu oleks nemad süüdi selles, mida arvab rahvas. Ses küsimuses ei nõustuks Artemiga, sest sotsioloogia on vaid vahend, tal on oma piirid ja ta ei pretendeeri kõigeteadmisele − ta esitab vaid küsimused ja kirjeldab arvamuste fooni. Sotsioloogia ei tee prognoose ega ennusta, milleni selline ühiskondlik arvamus võib viia. Näiteks imestati, kuidas USA sotsioloogid ei suutnud Trumpi võitu ette näha, aga nad toetusid vaid arvamusküsitlustele. Vastupidisel juhul oleks olnud mõttekam pöörduda astroloogi poole. Usaldamatus eksperdiarvamuse suhtes, emotsioonide eelistamine ja kaldumine populistide poole on osa üldisest trendist, oodatakse kedagi, kes teab kõiki vastuseid. Putin on muutunud palju huvipakkuvamaks Krimmi anneksiooni ja Venemaal alates 2014. aasta algusest toimunud sündmuste tõttu. Putinit on hakatud kartma, sest ta suurendab oma võimu ja Venemaa mõju, sekkudes kõikjale ja luues sellega ohu fooni. Hiljem ta taandub, aga foon jääb. Inimesed reaalselt kardavad ja lääne poliitikud ei tea, kuidas sellise vastasega toime tulla, sest ta on ettearvamatu. On harjutud oponentidega, kel on oma strateegia ja kelle puhul saadakse vähemalt aru, mis on nende eesmärk. Venemaa puhul sellist arusaamist pole. Tean, mis on sotsioloogia eesmärk, aga toonitan, et hoidun rääkimast mingist müstilisest vene teadvusest või alateadvusest."
Arutunyan suundus seitsmeaastaselt emaga USAsse − varem õpetas ema sealses ülikoolis vene keelt. Tal on kaks kodakondsust, samas on tema mehel vaid Vene oma.
Arutunyan: ,,Naasin Venemaale 2003. aastal. Putini raamatut hakkasin kirjutama alles kuus aastat hiljem, mul oli tollal juba seitsmeaastane ajakirjanikukogemus. Ma ei pretendeeri sellele, et tunnen Vene rahvast, keegi ei tunne seda, keegi ei tunne ühtegi rahvast − pole ühtset substantsi, igas rahvuses on eri tendentsid ja kihistused, majanduslikud faktorid, geograafia, kultuur, mentaliteedi tendentsid. Pole ühtset tuuma, mille põhjal saaks teha kaugele ulatuvaid järeldusi. Minu üleelamised on minu omad. Aga muidugi on mul isiklik side sõjaga Ukrainas, sest ma olen viibinud nii Krimmis, kus toimus parajasti annekteerimisprotsess, kui ka Donbassi lahingupiirkonnas ning kirjutanud sellest ajalehes USA Today. Olin vabakutseline, sõitsin kohale ja see oli ka mulle väga ohtlik. See oli alles sõja alguses, kui Donbassis oli palju jõukusid, kes hõivasid hooneid ja ootasid Putini toetust. Kõik oli väga kaootiline. Sain akrediteeringu oma endiselt ajalehelt The Moscow News, kus töötasin 2013. aastani. Kuna tegu oli Vene lehega, mind usaldati, pealegi räägin ma ju vene keelt. Samas pidin kartma, et kui saadakse teada, kes ma olen, peetakse mind spiooniks ja/või reeturiks ja... lastakse kohapeal maha. See oleks olnud palju hullem kui see, et oleksin kohe alguses end USA ajakirjanikuna esitlenud. Hoidusin kõige suuremast lahingutegevusest teadlikult eemale oma väikese lapse pärast, kes mind koos isaga kodus Moskvas ootas. Kõige tulisemat lahingutegevust olena näinud Mariupoli kandis. Ukrainas kogetu andis mulle võimaluse ka mitme hilisema artikli kirjutamiseks − kaasa arvatud analüütilised kirjutised. Venemaa on küll agressor, aga läänes adutakse vähe Venemaa rolli ja seda, et see pole olnud − vähemalt separatistide puhul − totaalne. Kõik algas ülestõusuga, mida Venemaa kasutas oma huvides. Hiljem on likvideeritud mittesobivad, sõltumatud figuurid ja asendatud nendega, keda on lihtsam juhtida. Tundub, et alguses polnud Kremlile endalegi selge, mida ta Ida-Ukrainas tegelikult saavutada tahab: kas annekteerida nagu Krimm, kujundada piirkond mingiks puhvertsooniks või jätta olukord külmutatud konfliktina miilama − mis tegelikult ongi realiseerunud. Krimmiga oli muidugi kohe kõik selge. Ukraina suunal toimunu pööras kõik minule − ja ka minu sõpradele − selliseks, et mul on praegu raske Venemaal viibida. Nõnda palju oli kogunenud lootusetut õudust. Topeltkodakondsus võib mulle teha karuteene − mind võetakse kui omadele võõrast ja võõrastele oma. Ka Putin on öelnud: on vaenlane, on sõber ja on reetur. Putin ristis Aleksei Venediktovi vaenlaseks ja asi on selge, aga kuidas käitutakse reeturitega? Hirmu võib olla igasugust: mitte vaid selle ees, et sind tapetakse või pannakse vangi, vaid ka selle ees, et sind vallandatakse. See ahistab ajakirjanikutööd. Paljud on mulle rääkinud, et on sunnitud leidma läänes kanali, sest Venemaal pole töö enam võimalik. Kirjutasin juba lapsena ja ajakirjandus on mulle andnud võimaluse maailma näha, kujutada tegelikkust enda ümber."
Vene keeles pole raamat siiani ilmavalgust näinud, küll aga neljateistkümnes muus keeles. Hiljem on raamatut täiendatud ja 2014. aastal Ühendkuningriigis ilmunud väljaandesse on lisatud juba ka Ukraina-vastase interventsiooniga seotu. The Moscow Newsis töötanud naine teab, kui oluline oli Kremlile sõltumatuna näivate kanalite kaudu näidata, nagu Venemaal olekski pluralism. Aga 2014. aastal seegi muutus, sest Kreml teatas, et kõige olulisem on õige ideoloogia, partei kurss ja... Ausate ajakirjanike elu on pärast seda läinud palju võimatumaks. Ja reaalsest tsensuurist on Venemaal praegu palju ahistavam enesetsensuur.
http://arvamus.postimees.ee/4169577/tee ... aid-olusid
Vene opositsionääri Aleksei Navalnõi Moskva staabi koordinaator Nikolai Ljaskin: ,,Moskva staabis on lukud jälle läbi puuritud. Valvur ütles, et käivad menetlustoimingud. Sees on tõepoolest inimesed, kuid meid sinna ei lasta. Öösel staabis valves olnud inimene kõnedele ei vasta, kuid tema telefon ei ole välja lülitatud. Kavatseme esitada avalduse staapi seadusvastase tungimise kohta ja selgitada välja, mis juhtus öösel valves olnud inimesega, kellega ei saa juba mitu tundi ühendust. Tundmatud tungisid öösel Sadovnitšeskaja kaldapealsel asuvasse staapi, trellitasid seestpoolt aknad, lõikasid ukselt maha käepidemed ja vahetasid välja lukud. Meie võtmed lukke enam ei ava. Hommikul esimesena staapi saabunud töötaja lükkasid tundmatud isikud staabist välja. Staabis on praegu vähemalt kaks sportlikku erariietes pikka meest. Helistasime politseisse, et nad kohale kutsuda, kuid sealt öeldi üksikasjadesse laskumata, et meie aadressil käivad menetlustoimingud."
Interfaxi korrespondent: ,,Hoone juures on üks politseiauto, kus on kaks meest. Uks on kinni, aknad seestpoolt trellitatud. Hoone ette on kogunenud staabi töötajad, kes ootavad lukkseppa lukkusid vahetama."
http://www.interfax.ru/moscow/569436
60-aastane perepea, tema 57-aastane naine ja 30-aastane poeg kaebasid halva enesetunde pärast, kui olid söönud päev varem kohalikult turult ostetud maasikaid ja kirsse. Kiirabi saabudes oli majaperemees juba surnud. Tema pere viidi intensiivravi osakonda. Ema ja poeg ei saa tervislikel põhjustel veel praegugi suhelda.
Uurimiskomitee pressiesindaja Jelena Fokina: ,,Uurime, mis täpselt selle mürgistuse põhjustas."
Kohalikud kuulujutud: ,,Kohalike elanike sekka on vimasel ajal ilmunud palju maasikakasvatajaid."
Asi seisneb selles, et kannatanud olid rääkinud kiirabi- ja meditsiinitöötajatele ühte ja sama juttu: sellel õnnetul hommikul jõudsid kannatanud süüa vaid mõned marjad.
Toksikoloog-radioloog Aleksandr Grebenjuk: ,,Äkksurm mürgitatud marjade tõttu - see on täiesti ebareaalne fakt."
Gastroenteroloog-hepatoloog David Matevosov: ,,Surmava annuse saamiseks tuleks süüa vähemalt kaks kilogrammi nitraatidega pritsitud marju. Võin ainult oletada, et südametunnistuseta aednik ei kannatanud oma maasikaid müügiks korjates ära oodata marjadele pritsitud kemikaalide toimimiseks ettenähtud aega. Tavaliselt väljuvad kemikaalid viljast alles nädala või kahe möödudes pärast pihustamist. Sel ajal ei tohi maasikad, nagu ka iga teistpuuvilja või marja üldse süüa."
Kõnealuste maasikate ja maguskirsside kohta tehtud toksikoloogilised uuringud valmivad 21 päeva pärast.
http://rus.postimees.ee/4168305/yagodny ... reanimacii
Analüütik Toomas Alatalu: ,,Tuli oskuslikult manööverdada ja näidata end ka Venemaa suhtes. Kuna juba siis oli teada, et Trump ja Putin kohtuvad igal juhul Hamburgis toimuval G20 kohtumisel ning Ameerika presidendid pole kunagi üle ookeani lennanud selleks, et vaid üks peatus teha, viisid otsingud – kus veel oleks tark peatuda ja midagi öelda – Varssavi väljavalimisele. Obama esmakohtumine peaminister Putiniga oli ühine hommikusöök 7. juulil 2009 Moskvas, Trump ja Putin saavad kokku homme, 7. juulil 2017 Hamburgis. Obama käis eelnevalt Venemaa nina all 5. aprillil 2009 Prahas, kus ta oma Hradcany väljakul peetud demokraatia ja globaalpoliitika kõnes lubas ka Venemaaga kokku leppida tuumarelvastuse vähendamiseks (vastav leping president Medvedeviga kirjutati Prahas alla aasta hiljem), pärast mida tänas tsehhe abi eest tuumarelva omanud impeeriumi samet- ehk ühegi pauguta laialisaatmises. Trump ei jätnud kasutamata võimalust tuletada meelde Poola riigi kadumist kaardilt, 1920. aasta Punaarmee Euroopa ründamise tagasilöömist, Hitleri ja Stalini 1939. aasta ühisaktsiooni ega sedagi, kuidas Nõukogude armee 1944. aasta seisis Visla jõe teisel kaldal ja vaatas pealt Varssavi ülestõusu mahasurumist. (Olgu siinkohal lisatud seegi, et Poola parlament võttis äsja vastu seaduse, mis näeb ette suure osa teise maailmasõja võitjate monumentide teisaldamist. Sestap pole ka juhus, et eile teatati Venemaa riigiduuma, Iisraeli Knesseti ja väidetavalt teistegi parlamentide kavatsusest võtta vastu antud otsust protestiv avaldus.) Poola tänasest välispoliitikast pani aga Trump selgelt oma õla alla EL-i raames tekkinud Ida-Euroopa riikide katsele suurendada omavahelist koostööd – ka põhja-lõunasuunalisi infrastruktuure välja ehitades - olukorras, kus Berliin ja Pariis koos ajavad üle nende peade energeetika-, majandus- ja poliitsuhtlust Venemaaga. Trump kinnitas veelkord soovi mitte lasta USAsse sisse ekstremismi ja terrorismi ning süüdistas otsesõnu Venemaad Ukraina olukorra destabiliseerimises ja terrorismi viljelevate režiimide toetamises Süürias ja Iraanis. Kõlas ka üleskutse Venemaa n.ö. ületulemisest demokraatlike riikide poole. Selge see, et esimene lause oli mõeldud Putini psühholoogiliseks ettevalmistamiseks homseks esmakohtumiseks. (Eks mängi ka vastaspool - täna hommikul saatis Putini duumale ratifitseerimiseks Venemaa Süürias asuva alalise lennubaasi seadusele lisatava protokolli). Ülal sai juba viidatud, et Obama kritiseeris – ei maksa unustada, värske Gruusia sõja järgset Venemaad Prahas ja tuli täpselt aasta hiljem samasse, et teha Venemaaga leping tuumarelvastuse piiramiseks. Teisisõnu – ei saa välistada, et Trump tuleb ja siis võimalik, et vaid Venemaa pärast teistki korda Varssavisse."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas ... d=78802122
