Venemaa ootamatu rünnak

[mutionu]

Oodood. St sinu jaoks on Trummi mõte halb aga sa ise ka ei tea, mida Narva kaitseks tegema peaks?

Mina usun, et praegune süsteem on toimib. Kaitseliini ehitamine ja üleval pidamine oleks kulukas ning efektiivsus on kaheldav. Maignot liin on hea näide

Aga mida sinu arvates tegema peaks?

Tõtt-öelda pole ma väga kindel.
Seda ilmselt selle tõttu, et ma ei tea täpselt, mismoodi praeguse süsteemi puhul olema hakkab. Kui Narva on politseiga kaetud nagu üks tavaline Eesti linn(näiteks Pärnu või Tallinn) siis politsei poolt efektiivset vastutegevust pole. EKV väeosade olemasolust Narvas pole ma teadlik. Ka ei tea ma Narvas elavate KL liikmete arvu ning nende varustatust relvade ja muu vajalikuga. Jõhvist sõidab Narva(arvestades valmisseadmist jms) mingi 3 tundi ikka vast. Narva siseneb, Eesti sisemaa, poolt 3 teed, need jõuab vastane 3 tunniga üsna kindlasti katta.
Ise pakuks, et hea oleks üks EKV väeosa Narvas või selle vahetul lähistel, kus oleks väljaõppeplaan, mis sisaldab aastaringseid, igapäevaseid, õppuseid/patrulle.
Ka ei tea ma mismoodi töötab eelhoiatus. Kui Ivangorodi ümbrus on kaetud nii, et teel sõitvast veoautode(roheline, soomustatud) kolonnist tuleb teavitus, kui see on Ivangorodist ~ 50km kaugusel siis piisab vist ka Jõhvist. Tunniga Narva ümber head kaitset ei ehita.
Samas, kui eeldada, et linnas on n+1 viienda kolonni liiget, kes hoolitsevad politsei eest siis see 50km kaugune eelhoiatus võibolla enam ei päde.
Kõik eelpool toodud on oletus, ma pole KVÜÕA lõpetanud.

[Kriku]

Eelmise ringi ajal siinsamas teemas jõudsime järeldusele, et täieliku üllatusrünnaku puhul on vaenlasel realistlikult võimalik brigaadisuuruse väekoondisega Sõtke jõeni ulatuva piirkonna üle kontroll haarata.

[Kapten Trumm]

Toimiv süsteem Narvas saab üllatamise korral "toimima" täpselt nii nagu kpt Toomse 2014 kirjutas:
http://renetoomse.blogspot.com.ee/2014/ ... arvas.html
Ei näe põhjust, miks taolise sündmuse puhul esimesed 3-4 tundi meie kasuks laheneks.
Et need ei laheneks vastase kasuks, peab võtmekohtade hõivamine Narvas muutuma tundidepikkuseks lahinguks.
9 mm püstoliga, mõne mehega klaasputkades seda lahingut ei pea.

Kui vaadata netis natuke juutide tegemisi "kaltsupeaga mehikeste" eemale hoidmisel, siis tundub, et ei maksa väga sülitada midagi nende "Maginot" liinide peale.
Ka seal on probleem, et jalaväe ahelikke piiri tõkestamiseks igapäevaselt pole võtta, 1 inimene per 0,5 km pidavaks kaitseks muutmisel on tõhusaks abiks tõkestamine ja pioneerikunst.

Eelmise ringi ajal siinsamas teemas jõudsime järeldusele, et täieliku üllatusrünnaku puhul on vaenlasel realistlikult võimalik brigaadisuuruse väekoondisega Sõtke jõeni ulatuva piirkonna üle kontroll haarata.

Ja kui see asi Narvas kirjeldatud viisil õnnestub, siis see Sõtke jõeni minek ka õnnestub. Brigaad tähendab 300+ ühikut tehnikat, hakata sellega ületama koolmekohti või kasutama pontoonsilda viidab kõvasti aega. Et päiksetõusuks oldaks Sõtke jõel, on vaja kiiresti liikuda.

[Kriku]

Eelmise ringi ajal siinsamas teemas jõudsime järeldusele, et täieliku üllatusrünnaku puhul on vaenlasel realistlikult võimalik brigaadisuuruse väekoondisega Sõtke jõeni ulatuva piirkonna üle kontroll haarata.

Ja kui see asi Narvas kirjeldatud viisil õnnestub, siis see Sõtke jõeni minek ka õnnestub.

Praegu kahjuks jah.

Nüüd see 700-800 m kaitseliini asi - fantaseerida võib ju paljustki, aga ettenähtavas tulevikus ei ole seda võimalik Eesti poolel välja ehitada. Maksma läheks see röögatult, ilkumisvõimalusi annaks rohkem, kui kisseljovid ja mišinid ära kasutada jõuaks, mitu aastat peaks sellega erinevatel põhjustel kohtus jaurama ning ükski poliitik ei julgeks ennast sellise projektiga siduda. Ükskõik milline Eesti valitsuserakond hakkaks tõsimeeli niisugust asja ajama, lõpetaks allpool 5% künnist. See, et meilt Narva-tagune ära võeti, on kaitse seisukohast väga suur õnnetus, mida parandada tegelikult ei annagi.

Nii et edasi mõelda tuleb eeldusel, et tuhanded vaenlased võivad lihtsalt üle piiri linna peale joosta. Ei mõeldud täiskomplekteeritud brigaadi, vaid meeste arvu.

Transport mõnevõrra pidurdab jah - sealt jõest saaks maastikuautode või kuskilt arvatavasti ka soomukitega üle, aga linnas peaks siiski kaastöölised busside-veoautodega ees ootamas olema.

[Kapten Trumm]

See jutt kõlab väga ajateenijatevaenulikuna. Umbes selline mulje on jäänud nõukogude ohvitseride arvamusest ajateenijate kohta - et ajateenija on loll ja laisk ja neid tuleb mõttetult nussida. Sarnase mõttemaailmaga oli ka "luurekunn" ltn (tol ajal) K******d Kupis, kes õnneks enam kaitseväes pole.
Meil oleks vaja ainult Narva linnas 5km kaitseliin rajada, see on vähemalt pataljon mehi, kes kogu aeg passivad. Lisaks tuleks ka mujale midagi rajada - paar pataljoni oleks veel vaja ning vahetusteks ka midagi.
Ilmselt lõppeb see asi sellega, et pidevalt on suur osa mehi hüppes ja sinna passima satuvad kõige kehvemad ja vähem motiveeritud mehed. Tsiviili minnes räägitakse, et kui nõme ja mõttetu on meie kaitsevägi.
Kust me leiame piisavalt mehi selle kõige jaoks? Võtame teenima sinna need, kes tunnistati mittekõlbulikeks? Seljakotiga rännakuid teha ei saa, aga passida saavad

1. ei ole vaja 5 km rajada, võib-olla 1 km on reaalne
2. ei ole vaja pataljoni, vaid on vaja kindlustatud ja mehitatud võtmekohad, mis kontrollivad pääsu linna (mis tuleb kolmest kohast 1 maanteesild, 1 raudteesild, 1 veehoidla tamm). Selleks, et keera õhkimismasina käepidet, on vaja 1 inimest. Seejuures peaksid võtmekohad olema piisavalt kindlustatud, et seal ööpäev vastu pidada (ka siis kui linn on hõivatud - oluline on blokeerida transpordi pääsu üle jõe.
3. kaitse seisukohast taolised jamad nagu suvel põlvini veega 1 km lõik jões tuleb niiehknaa kõrvaldada, sest sealkaudu on ka piiririkkumise risk liiga suur (Ustimenko).

Kui vastane, alustades aktsiooni kell 04.00, pole lõunaks suutnud soomust üle jõe saada, lõhnab asi Eesti võidu järele.

[Kilo Tango]

Vahemärkusena - Magino't liini tähtsust on ajaloos selgelt alahinnatud. Liin täitis täpselt sellele pandud eesmärke, ehk siis kanaliseeris sakslaste rünnaku suunale, kuhu oli võimalik kaitse kontsentreerida. Selle liini mõte oli ju tegelikult selles, et takistada vastasel lokaalse üleoleku loomist mõnes kaitstavas lõigus.

See, et prantslased ei osanud sõda vastu võtta (tehnilise võimekuse taha see ei jäänud) ja ei suutnud hakkama saada moodsa manööversõja mudeliga, on hoopis teine teema.

Samamoodi töötas soomlast Mannerheimi liin väga hästi.

Tänapäeval - sellised rajatised nõuavad tohutuid kulutusi. Selle õigustamine ei saa lihtne olema. Pealegi tekib alternatiivkulude probleem (selle raha eest saaksime hoopis ... eee ... väga palju muid vajalikke asju). Lisaks on sellistest liinidest läbi minek tänapäeval oluliselt lihtsam, kuna lennuväel ja raketivägedel on siin oluliselt täpsem ja massiivsem sõna öelda (seda muidugi juhul, kui see liin ei jookse keset linna).

Nüüd mis puutub sellise kaitseliini rajamisse Narva, siis minul linnaelanikuna ajaks see igatahes sita keema. "Et siis kavatsetakse sisuliselt kesklinnas suur lahing vastu võtta? Aga minu kodu on siit kiviviske kaugusel!!!, mis sellest saab? Kas tõesti on kohe sõda tulemas?"
Sellised küsimused võivad tunduda naeruväärsed, kuid neid ei saa eirata. Teine lugu on selle 700 meetrise jõelõiguga - seal on kaitserajatiste rajamine oluliselt lihtsam, kuid sedavõrd keerulisem on ka nende mehitamine ja valve. Ehk siis võidakse tekitada olukord, kus kaitserajatis on ehitatud vastasele.

Kõige õigem oleks ilmselt kui oleksid olemas vastavad vundamendiga süvendid, kuhu saab vajadusel kiirelt istutada mobiilsed kindlustatud tulepunktid (à la need konteinerid, millest siin varem juttu on olnud vms.).

[Porutšik]

Puhtteoreetiliselt....

Tegelikult, imho, pole selle va tehnika liigutamine seal kuivas jõesängis midagi lihtsat. Ka läbijooksmine pole lihtsaim variantidest. Egas seda kohta niisama nimetata Narva jõe kanjoni maastikukaitsealaks. Sest ta annab välja jah väiksemat sorti kanjoni. Vene Parussinka poolel on jah laugemad kohad olemas, kuid Eesti poolel on tugimüürid tugimüüris kinni. Alates lüüsidest kuni kellatornini. Ja sealt edasigi on kallas tehnikale suht läbimatu. Paar fotot selles alast


Kuidagi läbitav on ta Kalda tänavava kandist (siin on Google street view
https://www.google.ee/maps/@59.364829,2 ... 312!8i6656 ) kuni raudteesillani. Siin on ka foto sellest kohast, kui ei eksi siis Venemaa poolelt raudteesilla kandist.


Samas palju paremini on jõgi läbitav nn. käänakul , mis Jaanilinna linnuse taga. Seda kohta kasutati nii sakslaste poolt kui ka enne neid. Siin on foto

Mokaotsast, kui lüüsid annavad järele, siis esimese löögi alla satub mitte sild, vaid just see koht, ehk siis suure tõenäosusega Jaanilinna kindlus muutub saarekindluseks, imho.

Mis puutub veehoidla kallast, siis see on suht kahtlane maabumise koht tehnikale ...



Nii et loogilisemad kohad jäävad Narva põhjaossa ja veel rohkem põhja, imho.

PS. Peamine küsimus oleks, MIKS peaks venelased minema just otse Narva (kasutades koolmeid, treppe, redeleid jne), mitte tegema mingit suuremat manöövrit, millega võetaks suurem tükk.. Kartusest, et EKV võib kasutada mujal kaudtuld, kuid Narva linnas kardaks, kuna see oleks Venemaa propa võit?

[Kriku]

Idast saab kergemini Kreenholmi saarele ja sealt üle sildade linna. Kanjon algab ju umbes kuskil Kreenholmi saare kohal läänepoolses harus.

Põhimõtteliselt on kogu lõigu võtmepositsioon Kreenholmi saar. Selle ära ostmine ja kindlustamine on mõeldav, aga ikkagi röögatult kallis.

[Kapten Trumm]

Kõige õigem oleks ilmselt kui oleksid olemas vastavad vundamendiga süvendid, kuhu saab vajadusel kiirelt istutada mobiilsed kindlustatud tulepunktid (à la need konteinerid, millest siin varem juttu on olnud vms.).

Kui sa tahad tõelist kiirreageerimist saada, siis peab ülesanne olema hammustatav nende inimestega, kes on seal reaalselt 24/7/365 kohal ja ainsad ettevalmistused on mingite lülitite tõmbamised, uste sulgemised, kapist varustuse võtmised ja positsioonile jooksmine (max 1 minut). Selleks, et anda 1 mehele 10 mehe efekti, on paratamatu pioneerikunsti kasutamine. Sellist lahingut esiteks pole võimalik pidada mingiks küprokist ja klaaspakettidest kontorihoonetes, kus Tigri pardakuulipildujast terve maja sõelaks tehakse.

Nats ekstreemne näide, aga proovige ballistiliste rakettide baasi meeskonda kahjutuks teha, kui nad häireseisundis. Seal maa all istub võib-olla 3-4 meest, aga nende kättesaamiseks pole ka brigaadist abi.

[Kapten Trumm]

Idast saab kergmini Kreenholmi saarele ja sealt üle sildade linna.
Põhimõtteliselt on kogu lõigu võtmepositsioon Kreenholmi saar. Selle ära ostmine ja kindlustamine on mõeldav, aga ikkagi röögatult kallis.

Kas sinna saarele lähebki see Sisekaitseakadeemia?

[Kriku]

Kunagi pidi minema, aga kuhu praegu läheb, ma ei tea

Selle kattevarjus oleks jah hea toimetada, ma ka mõtlesin sellele.

[Kriku]

PS. Peamine küsimus oleks, MIKS peaks venelased minema just otse Narva (kasutades koolmeid, treppe, redeleid jne), mitte tegema mingit suuremat manöövrit, millega võetaks suurem tükk.. Kartusest, et EKV võib kasutada mujal kaudtuld, kuid Narva linnas kardaks, kuna see oleks Venemaa propa võit?

Noh, see haakuks mingi roheliste mehikeste hübriidsõja stsenaariumiga, Narva Rahvavabariik jne. Muidugi on ka teisi võimalikke plaane.

[mutionu]

PS. Peamine küsimus oleks, MIKS peaks venelased minema just otse Narva (kasutades koolmeid, treppe, redeleid jne), mitte tegema mingit suuremat manöövrit, millega võetaks suurem tükk.. Kartusest, et EKV võib kasutada mujal kaudtuld, kuid Narva linnas kardaks, kuna see oleks Venemaa propa võit?

Kui tegu on täiemahulise sõjaga siis pole tegelikult vahet kustkaudu või kuidas vaenlane tuleb. Ka pole siis küsimust vastuses ... kõik, mis on ja igast torust. Ka pole siis küsimus ainult Narvas.
Kui tegu on aga nn hübriidsõjaga, a'la Krimm, siis on Narva koht, kus saab igasugu tsirkust teha. NNR(Narvskaja Narodnaja Respublika) välja kuulutada jms. Kui selleks leida sobiv ajahetk siis võib küll Venemaal tekkida ahvatlus NATO -t testida. Kui linnas on rohelised mehikesed ja ligipääsud on nende kaitse all siis on linna tagasivõtmine ikka sigakeerukas tegevus.

[Kapten Trumm]

Kunagi pidi minema, aga kuhu praegu läheb, ma ei tea

Selle kattevarjus oleks jah hea toimetada, ma ka mõtlesin sellele.

Tõenäoliselt tuleb Sisekaitsekadeemia mitte Golani kõrgendike, vaid tüüpse "küprokist ja klaasist maja" stiilis.
Imestaks, kui nii ei lähe - mõtteviis, et totaalkaitse tähendab ühtlasi kogu elu arvestamist selle 5% võimalusega "aga kui", pole meil (veel) kuigi sügavalt juurdunud.
Eriti kui võrrelda nt Skandinaaviaga, kus igasugu "juhuks kui" tehtud asju pea igal sammul näha on.
On need siis tsiviilkaitse märgid Helsinki majade ustel või kummalised asjad Rootsi skäärides, mida kruisilaeva tekilt hoolega otsides märgata on.

Samal põhjusel õnnestus ka Drambjanil omal ajal Kamina majas kõvasti mürtsu teha, meie asukohas on normaalne, kui taolise juhtumi lahendab hoone valvemeeskond ja meediashow'd akendest alla hüppavate tibide ja K-komandoga pole tarvis. Lihtsalt ehitiste planeering ja kontruktsioon ei võimalda pahatinti seda hoonet efektiivselt relvastatud ründe eest kaitsta.

Kui linnas on rohelised mehikesed ja ligipääsud on nende kaitse all siis on linna tagasivõtmine ikka sigakeerukas tegevus.

Just - kõige verisem lahinguliik on rünnak (mille hulka kuulub ka vallutatud linna vabastamine).

[Kriku]

Kreenholmi ei tuleks mingit küprokit ja klaasi. See oleks vägagi muinsuskaitseliste erinõudmistega projekt. Need meeskonnad, kes on valmis jõesängi tule all hoidma, peaks nagunii istuma mingites saare maapinnast allpool olevates punkrites.

Aga see plaan oli 6 aastat tagasi üleval ja praeguseks ka juba vist ulme.