Kuidas oleks üks tuumasõda

[Lemet]

Vene õhurünnakute pilte Süürias võib samuti üldise silmaringi laiendamiseks vaadata...

[Kapten Trumm]

Asekantsler, tõmmates paralleele WWII masspommitamise või möödunud tuumasõja ohuga selgelt ei tea, millest räägib. Sellest on tõsiselt kahju.
Varjendit eristab suvakeldrist eelkõige võime pidada vastu mõjutamisele ülerõhu/lööklainega ning kaitsta seesolijaid igasugu ohtliku tossu (ka tulekahjusuits) eest (läbi ventilatsioonisüsteemi/selle sulgemise ning läbi hermeetilise ehituse ning varisemiskindel ehitus.
Ühesõnaga, relvade füüsikalised efektid on sarnased, inimkeha käitumise nt soojuskiirguse mõjul määrab vaid pinnaühikule langevate kalorite hulk. Lisaks tuumaplahvatusele aurustuvad või sulavad elusalt inimesed mistahes soojusallika juures, kui vaid nimetatud hulk piisav on. Näiteks Hispaanias toimunud Los Alfaques'i tankeriõnnetuses, kus lendas õhku napp 23 tonni gaasi, leiti osadest inimestest ainult söestunud luid
https://en.wikipedia.org/wiki/Los_Alfaques_disaster

Ainus vahe on selles, et tuumarelv suudab neid efekte tekitada palju suurema vahemaa tagant ja pärast on vaja peitu pugeda allalangeva radioaktiivse saasta eest (selleks pole aga varjend hädavajadus, vaid teatud piirist piisab ka nn lihtradiatsioonivarjest.

Suured ülerõhud, termilised efektid inimesele ja materjalidele, mürgised gaasid jne eksisteerivad ka tavarelvade kasutamisel nt linnalahingus.
Selleks ei pea üldse vaippommitamist tegema, piisab ka paarist päevast linnalahingust igas kvartalis, kus kasutatakse kaudtuld, lõhkeainet ja lennuväge.

[Fucs]

Poetan vahele - miskine asjandus on Tallinnas PERH-i juures Retke tee ääres kah maasees.

[alban]

Kui mõne jaoks õndsal nõukogude ajal oli varjendite hulka arvatud ka elamute keldrid, siis oleks mõistlik vaadata statistikat ja seejärel hinnata kui "käest ära" meil täna asjad on.
31.12.2011.a seisuga on läbi viidud rahvastiku ja eluruumide loendus. Sellest andmebaasist näeme, et korterites elas tol hetkel kokku 824 983 inimest.
1991-31.12.2011 on kokku ehitatud 1858 kortermaja, mis moodustavad kokku 7,87% kõikidest korterelamutest.
1991-31.12.2011 ehitatud kortermajades elas loenduse aja seisuga 82 479 inimest ehk 10% kõikidest korterites elavatest inimestest.
Kui nõukogude ajal läks paneelika kelder kah mingit sorti varje/varjendina arvesse, siis läheb ta seda ka täna. Statistikat selle kohta, palju uutest majadest on keldriga ja palju ilma, mul ei ole. Seega vaadates kuivadele numbritele otsa ei julge ma küll öelda, et keldriruumide nappus meid ohustaks. Oleks surnud 1985. a paneelmaja keldris tuumaplahvatuse eest varjudes, suren seal keldris täna samamoodi. Illusioone selle kohta luua, et viljastava sotsialismi tingimustes vajalikul hetkel oleks kusagilt välja ilmunud tohutu hulk telliseid ja mörti, millega keldriaknad kinni ehitada, ka ei maksa. Seega polnud reaalselt massidele neid keldreid toona ega ole ka täna. Isegi kui oleks 1991 kehtestatud varjendi ehitamise kohustus, siis puudutaks see 10% korterelamutes elavaid inimesi. Jah võime demagoogiliselt väita, et see on 10% rohkem kui mittemidagi aga suurt pilti see ei muuda.

[Lemet]

Ehitati koos haiglaga. Toona vist teisiti ei tohtinudki. Ilmselt samuti "parteiladviku" tarbeks, nagu mõni valgusallik tabavalt on märkinud. Ka kino "Kosmos" taga oli varjend.

Seega polnud reaalselt massidele neid keldreid toona ega ole ka täna.

Ju ma siis mingis teises dimensioonis 80ndatel ringi uitasin...selles, et täna pole, on austet kaasfoorumlasel tuline õigus. Selles, et toona polnud, selle kohta on ilmselt kaks arvamust, Albani oma ja õige. Ja fakt on see, et kui enne polnud midagi, siis täna pole sedagi. Toona oleksin päevasel ajal töökoha kõrval asunud stalini-aegse ehitise keldrisse varjunud(kus olid näiteks rauduksed täitsa olemas) ja vabal ajal jäänud Flora keldris ilmselgelt ainsaks tuumasõja üleelanud ansambliks, siis tänasel päeval tuleks ilmselt priitahtlikult valge lina ümber keerata ja omal jalal kalmistule tatsata. Sest ühtki kohta varjumiseks Eesti Vabariigi 25ndal aastal nagu ei tea.

[Jaanus2]

Aga kõpitseks neid keldreid veidi, nii et need Soome keldrites olevate varjendite nõuetele vastaksid? Siis oleks ka tegelikult kasu. Sundomanikel raha muidugi pole... Eesti Pank prindib Euroliidule raha, oleks üks koht, kuhu kulutada. Kõik õnnelikud - materjalitootjad, ehitajad, elanikud ka - äkki jäävad isegi ellu sõja korral. Rahu ajal saab seal endiselt kraami hoida.

[Kapten Trumm]

1991-31.12.2011 on kokku ehitatud 1858 kortermaja, mis moodustavad kokku 7,87% kõikidest korterelamutest.
1991-31.12.2011 ehitatud kortermajades elas loenduse aja seisuga 82 479 inimest ehk 10% kõikidest korterites elavatest inimestest.

Ameeriklased ütlevad, et 50% of something is better than 100% of nothing.
80ndate keskpaiga seisuga oli see varjendikohtade arv Tallinnas 90 000 ringis - eriehitusega varjendid, mitte keldrid.
90% uutest kortermajadest on ka Tallinnas ehitatud (no kui on ka 80, pole vahet, valdav enamus).
Säilitatud nõuka aegne infra (nagu on Soomes säilitatud rahvavaenlase Kekkoneni aegne infra)+igas uues kortermajas elanike varjend tähendaks
-vähemalt 60 000 kohta nõuka aegsetes varjendites (oletame, et 30 tuhande jagu lagunes ikka ära)
-vähemalt 66 000 kohta uutes kortermajades (oletame, et 80% uue kortermaja elanikest elab Tallinnas)
-lisaks arvan, et vähemalt 50 000 kohta tuleks lõdvalt ehitatud kaubanduskeskuste maa-alustest parklatest, büroohoonete keldrikorrustest, kesklinna maa-alustest parklatest (Tornimäe, Vabaduse väljak) aga miks mitte nt ehitatava superministeeriumi keldrikorruselt - kui neid oleks suvatsetud vastavalt ehitada.

Kokku 156 000 kohta, 400 000 elaniku kohta juba täiesti rahuldav tulemus.
Palju parem tulemus kui NSVL ajal ning kui mingi 50 aastat sedasi jätkata, jõuame ka Soomele järgi.

[Kapten Trumm]

Aga kõpitseks neid keldreid veidi, nii et need Soome keldrites olevate varjendite nõuetele vastaksid? Siis oleks ka tegelikult kasu. Sundomanikel raha muidugi pole... Eesti Pank prindib Euroliidule raha, oleks üks koht, kuhu kulutada. Kõik õnnelikud - materjalitootjad, ehitajad, elanikud ka - äkki jäävad isegi ellu sõja korral. Rahu ajal saab seal endiselt kraami hoida.

No Soomes on nõuded muidugi karmid - karmimad kui meil omal ajal olid.
Perspektiivsem on muidugi kehtestada ehituskohustus, sest kes ehitab avaliku hoone või kaubanduskeskuse, sel on ka raha.
Ehitushinda mõjutab see aga mitte nii olulisel määral (Soome kogemuste põhjal mõni protsent).
Olemasoleva maja omanikule nõudeid esitades aga tekib neil õigus küsida riigilt raha (nn õigustatud ootuse põhimõte).
Seda pidanuks tegema (panema kohustused) siis, kui kinnisvara erastati.
Korteriühistutel nõuka aegsetes majades pole pakun, selleks lihtsalt finantsi (kulub ära väsiva maja püsti hoidmiseks.
Tehniliselt, jah, on võimalik pidav varjend ehitada ka olemasoleva maja keldrisse, lihtsalt kallim kui hoovi ehitada.
Häda on pigem selles, et paljud uued kortermajad on sellise konstruktsiooniga (raha kokkuhoid), et sinna polegi võimalik varjendit ehitada

Aga miks mitte ehitada Rail Baltica asemel metroo Tallinna?

[alban]

Ju ma siis mingis teises dimensioonis 80ndatel ringi uitasin...selles, et täna pole, on austet kaasfoorumlasel tuline õigus. Selles, et toona polnud, selle kohta on ilmselt kaks arvamust, Albani oma ja õige.

Ma ei ole kusagil väitnud, et varjendeid üldse polnud. Minu väide on see, et laiadele massidele neid varjendeid, mis olemas olid, ei jätkunud. Lemet võiks välja tuua kui palju need varjendid mahutasid, milles ta 80ndatel ringi uitas. Jah ka mind viidi klassiekskursioonile 1980ndate teisel poolel Kalevi kommivabriku kõrval asunud varjendisse aga need tehaste juures asunud varjendid ei mahutanud märkimisväärset osa Tallinna elanikkonnast. Spetsid võiks siis ka % välja tuua kui paljudele neid suuri varjendeid jätkus. Pakun, et see number ei olnud selline mida täna taga nutta. Suur pilt oleks ikka sama s..t.

[Lemet]

Alban, vähemalt neljal korral on see number siin tähendamist leidnud- 90 000 kohta. Ja et ennetada hala teemal, et seda polnuks kõigile- ei olnudki, osa rahvast oli ette nähtud evakueerida. Võrdluseks- palju on Baltic Queenil päästepaate ja palju paadis kohti. Ja palju reisjaid mahutab laev? Sama põhimõte.

[alban]

Kas sellele 90 000 mingi foorumiväline allikaviide ka olemas on? Tahan kontrollida.

[toomas tyrk]

Austatud varjendite apologeedid üritavad jätta muljet, et varjendite olemasolu/puudumine näitab ka kodanikekaitse olemasolu/puudumist. Ei näita.

Kodanikekaitse alus on ikka info ja teavitamine. Nagu juba korduvalt mainitud - varjendeist pole mingit kasu, kui elanikud sinna lihtsalt ei jõua. Iisraeli näitel - neist pole ka mingit kasu, kui elanikel on neid lihtsalt ebamugav kasutada.

Lihtsalt raha matmine rauda ja betooni ei ole väga mõistlik tegevus.

[Lemet]

Teavitamine, räägite...see jutt paneb juba vuntsinurka kergitama. Nõuka ajal oli koolis kohustuslikus korras sõjaline algõpe, mille käigus iga loru midagigi kõrvade taha sai. Enamus isainimesi läbis aastaid sõjaväeteenistust, kus ZOMP iganädalaselt või tihedamaltki läbi käidi. Kõrgemas koolis vormiti erupolkanite poolt reservohvitsere. Kui lootusetu tümikas ei olnud, jäi sealtki üht-teist külge. Tulla kõige selle taustal seletama, kuidas tänasel päeval teavituse abil tsiviilkaitse nõukogude aegsest mäekõrguselt üle on...koomusk on vist kõige viisakam väljend... sõna tsiviilkaitse sisu on tänase gümnaasiumilõpetaja ja ja baka jaoks täidetud müstikaga. Ja seda viimased 25 aastat.

[toomas tyrk]

Teavitamise all ei pea ma mitte silmas õpetust, kuidas valge lina ümber lähima kalmistu poole jalutada. Vaid õigeaegselt edastatud infot võimaliku ohu kohta pluss käitumissoovitust.

Oht ei pea olema tuumapomm. Info peab jõudma õigeaegselt võimalikult paljude ohustatud piirkonna elanikeni.

[Lemet]

Natuke hilja on hakata koera söötma, kui varas aidast kraamiga minema on jalutanud. Hakkame SMSga elanikkonda instrueerima kas valge lina tuleb paremalt vasakule või vasakult paremale mähkida...või millisel kalmistul vähem tunglemist on. Aga mida me vaidleme, Toomas. Nõuka ajal oli personaalselt minul teada, kuhu ma võimaliku ründe korral sammud peaksin seadma. Ka oli teada, kuhu autod rahva viivad. Tänasel päeval pole õrna aimugi. Kas Sina tead? Nõukogude ajal oli kooli lõpetamisel olemas ettekujutlus, mida teha ja kuidas toimida, kui näed seent kerkimas. Tänased koolilõpetajad teevad sedasorti küsimise peale vaid "mäh". Kogu ettevalmistus. Kas Sina tead, kuhu võimaliku sõjategevuse korral sinu pere evakueeritakse. Millega. Kuidas neid seal toitlustatakse. Kõige selle valguses hakata väitma, kuivõrd parem on meie ettevalmistus toonasest või kuidas meie teavitus toonase ettevalmistuse mäekõrguselt ära lööb...vaba maa, usu, mida tahad.