www.militaar.net

Tux kirjutas:Sakslaste kõige suurem huvi ma arvan, ei seisne gaasis vaid selles, kuidas lahti saada oma tuumajäätmetest. Hiljuti suutsid nad esimese rongi Venemaale saata, aga seda kraami peaks neil veel olema, millega nad ise tegeleda ei oska ja ei taha ja mis oleks vaja kuhugile kaugele ära sokutada. Ma arvan, et niikaua kuni viimane rong jäätmetega läinud pole ei tule ka olulist muutust nende poliitikas Venemaa suhtes.

Huvitav kui palju kallim nende kosmosesse saatmine oleks? A la kanderaketiga Päikese suhtes retrograde-orbiidile, nii et laadung ajapikku lihtsalt Päikesesse kukuks? Saaks vähemalt jamast jäädavalt lahti.

Liiga ohtlik see raketiga lennutamine eeldatavasti, risk et rakett stardil crashima peaks on alati ja kui selle sodi kuskile atmosfääri laiali paiskab siis jama kordades rohkem kui asi väärt ilmselt.

Otsinguga ei leidnud ma teist sarnast teemaarendust. Aga nüüd on, palun lahkesti.

See probleem on poliitiliselt üle võimendatud. Geoloogiliselt stabiilses piirkonnas sügav auk teha, sinna sisse lasta, betoon peale. Ei juhtu nendega seal midagi.

Kusjuures tasub tähele panna, et tuumaenergeetika on ainus energiatootmise haru, millelt nõutakse jäätmete ohutuks muutmist või kõrvaldamist. Kõik teised lasevad rahulikult saasta õhku ja seetõttu ongi meil kliimasoojenemine.

Teadlaste mõtted liiguvad juba selles suunas, et uue põlvkonna aatomielektrijaamad võiks tuumajäätmeid kütusena kasutada.

Soomlased on palju aastaid sügavale graniiti uuristatud kaevandustesse matnud.

Kütusena uuestikasutamine on kindlasti parem.

Mahamaetuna tekib üks huvitav pikaajalise kommunikatsiooni probleem, st kuidas öelda tuhandeid aastaid tulevikku, et ära siin songi.

Meile endile praegu nii arusaadavad ohusümbolid ei pruugi tulevikuinimestele tähendada ei muud kui arusaamatuid hieroglüüfe, mida leides tuleviku arheoloogid huviga graniiti maetud tuumajäätmete punkreid avama asuvad.

Dokfilm lausa tehtud sellest probleemist sellesama soomlaste graniitimatmise kohaga seoses: https://www.imdb.com/title/tt1194612/

https://en.wikipedia.org/wiki/Long-time ... g_messages
https://www.youtube.com/watch?v=uU3kLBo_ruo
https://www.youtube.com/watch?v=PUXwrWMS-x8
https://www.youtube.com/watch?v=lOEqzt36JEM

Tean seda probleemi, aga ei pea oluliseks. Kui tuhandeid aastaid hiljem ollakse nii lollid, et kirjalik ajalugu on unustatud ning hakatakse uuristama betoonist plommi, mis ilmselgelt on paika valatud selleks, et sinna jääda, mis siis ikka. Surevad mõned maha, ülejäänud on ettevaatlikumad.

Manurhin kirjutas:Teadlaste mõtted liiguvad juba selles suunas, et uue põlvkonna aatomielektrijaamad võiks tuumajäätmeid kütusena kasutada.

Üks variant on reaktor, kus keskse U 235 varda ümber on U 238 vardad. U 235 on neutronite allikaks. Protsessis tekkinud kuumust kasutatakse auru tootmiseks, mis käitab turbiini. https://energyeducation.ca/encyclopedia/Breeder_reactor
Selliste reaktorite puudus on, et nii U 235 kui lõppsaadus Pu 239 on lõhustuvad ja nende sattumisel valedesse kätesse...

Neljanda põlvkonna tuumajaamad suudavad tõesti sitast saia teha.
Tuumajaam on kahtlemata kõike efektiivsem ja sisend per väljund kõige väiksema saastega.
Samuti oleks Eestil sellega energiasõltumatus väga pikaks ajaks.


Seda me kahjuks veel ei oska
Wikist
Ainult termotuumareaktor suudab anda inimkonnale praktiliselt ammendamatu energiaallika, sest deuteeriumi varud maailmaookeanis on ülisuured. Teiseks on termotuumaenergia saastevaba. See tähendab, et võimalik õnnetus jõujaamas ei saa keskkonda saastata, samuti pole muret radioaktiivsete jääkide eemaldamise ja matmise probleemiga. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid. Iga vett ja seega selles sisalduvat deuteeriumi omav riik saab tuumkütuse omanikuks.

Homme on PM ja Delfist ilmselt võimalik jälgida tuumajaama rajamise teemalist koosistumist. Osalejaid seinast seina, peaministrist ja muidu poliitikutega alates ning potentsiaalsete ehitajate ning muiduhuvilistega lõpetades. Koosistumise keel on eesti, ingliskeelsed ülesastumised saavad sünkroontõlke

Tapper kirjutas:Tuumajaam on kahtlemata kõike efektiivsem ja sisend per väljund kõige väiksema saastega.
Samuti oleks Eestil sellega energiasõltumatus väga pikaks ajaks.

Kas oleks?
Põlevkivi on meie energiasõltumatuse sammas, seda kitsalt sellest vaatest. Tuumajaamaga tuleb energiakandja sisse osta ja võib-olla jäägid välja viia. Kellelt rikastatud uraani sisse ostaksime? Ilmselt pigem Prantsusmaalt (ja läänest üldiselt) või võtame lahke pakkumise vastu Venemaalt? Või paneme oma rahumeelse aatomiprogrammi tuksuma ? Soome graniitne pinnas on jäätmete ladustamiseks kindlasti parem kui meie oma. Geoloogidel tuleb tõsiselt hinnata, kuhu ja kui sügavale meie jäätmed on sobilik matta. See ei välista tuumaenergia sobivuse uurimist, kaalumist ega ka võimalikku kasutusele võtmist.
https://ec.europa.eu/eurostat/cache/inf ... oc-2c.html

PS Ühest küljest oleme põlevkiviga suhteliselt sõltumatud, teiselt poolt tasuks, kui võimalus on, oma silmaga kaeda, mis pommiauk on üks põlevkivikeemiatehas või nt Sompa linnaosa, mis selle "toredusega" on kaasnenud.

dm7 kirjutas:Soomlased on palju aastaid sügavale graniiti uuristatud kaevandustesse matnud.

Kunagi seitsmekümnendatel uuriti tugevalt seda teemat ja sügavale graniiti matmise idee tundus ahvatlev, aga suurte graniidikamakate on nii, et seal on ikkagi mikropraod ja see tähendab seda, et vesi tuleb ühel hetkel sisse ja siis on veel hullem kui enne, sest neid konteinereid peaks pidevalt jälgima ja vajaduse korral ümber pakendama, s.t. tõstma olemasoleva läbiroostetava uuema veel terve konteineri sisse. Kui need on aga kusagil vett täis tunnelis, siis ei saa neid sealt enam keegi kätte. Sakslased on enda jäätmeid ka kaevandustesse pannud aga jällegi ollus lekib seest välja ja nüüd tekkis neil idee kraam Venemaale sokutada. Kõige parem oleks variant, kus konteinerid on kusagil lihtsalt ligipääsetavas ja kontrollitavas kohas. Konteineri materialiga on ka probleem, sest radioaktiivsus pidi korrosiooni soodustav katalüsaator olema ja teadmised materjalide vastupidavusest radioatsiooni tingimustes on veel vähesed.

Tux kirjutas:Kõige parem oleks variant, kus konteinerid on kusagil lihtsalt ligipääsetavas ja kontrollitavas kohas.

Või siis nii sügaval, et on ükskõik, kas lekib või mitte.

Teslapoiss võiks neid mõõduka tasu eest kosmosesse saata - mingile Alpha Kentauri orbiidile.