Võimalike tulevaste upgradede osas on ameerika lennukid selgelt paremas seisus, sest neid toetab maailma suurim lennukitööstus, kus rootslastel on sammu pidamine sama hea kui võimatu.
Gripen on muidu analoogselt vene lennukitega aktiivselt turundatav masin (erinevalt F-16-st, millel on tahtjaid rohkem kui tootmisvõimsust) ja seetõttu ei maksa kõike kiidulauli netis väga kullana võtta.
Müügiarvud räägivad iseenda eest. Kui Gripenit müüakse suure hädaga igale poole, eelkõige "teise järgu" riikidesse, siis F-16 on praegu toodetud üle 4300 ja varsti lüüakse ilmselt F-4 5100 ka üle. Siis on veel jäänud Mig-21, mis on praegu enim toodetud reaktiivhävitaja (10 000+masinat).
Kui mõnda masinat aktiivselt müüakse, siis kipub kogu meedia uppuma igasugustesse kiitvatesse PR-artiklitesse ja see paistab internetist igalt pootl välja. Ameeriklased sellega ennast ilmselt ei vaeva, sest tellijatest on järjekord ukse taga ja neid valmistatakse müüakse ikka 50 või 100 kaupa, mitte 20 kaupa.
F-16 foorumis öeldi Gripeni kohta - good plane, but short legs, good avionics and SA, but bigmouth-F-16 outguns it.
Kõik eelöeldu ei kehti loomulikult kingitud lennukite kohta. Samas ei oska me öelda, kas ameeriklased ka kingiks midagi, kui ise küsida ja meenutada teeneid Iraagis ja Afganistanis. Igatahes Pakistan sai hiljaaegu loa osta üle 100 F-16C (viimati müüdi 79-89 Afganistani sõja ajal, et nad end NSVL eest kaitsta saaks). Tasuks Afganistani sõja toetamise eest.
Muidugi ei maksa unustada miinilaevade lugu, kus Eestit peeti eelkõige USA ja GB liitlaseks (NATOs on praegu 2 leeri - EU vanad suurriigid vs USA, GB ja co)). Gripen olevat otsapidi seotud vene-saksa kaitsekoostööga ja tuleks vaadata, et ühel päeval näiteks moderniseerimise kraane keegi kinni ei keera. Kahjuks on sedasi, et väikeriigil palju valida pole.
Muideks nt Mig-29 moderniseerimised endistele VLO riikidele pidi olema tegelikult eeltöö selleks, et kindlustada Gripenile turg - tööd teeb sama seltskond.
Edit: maanteel kasutamise triki teeb ilmselt F-16 ka ära. Meie maanteel ei tule ilmselt kõne alla, sest nii lainetavale ja auklikule teele ei maandu miski muu lennuk peale Mig-21
Eesti väiksust arvestades ilmselt see maanteede taktika ei toimi ja hoopis olulisem on võime teha oma lahingulend ära ja sõta nt Taani tankima, sest vahepeal lennuvälja enam ei ole.
Asi on selles, et nagu fikseeritakse ära sinu maandumise piikond, järgneb sinna 10 min pärast õhulöök. Rootsi puhul on see võimatu, sest võimalikust rünnakusuunast (polaarjoonelt) on riik ligi 1000 km lõunasse välja venitatud.