Mis siin ikka seletada. Seadused ju kõik avalikud.
Lennundusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/832076?leiaKehtiv
Lennureeglid: https://www.riigiteataja.ee/akt/12853797
Rootsis teevad Relvajõud koostööd Vabatahtliku Lennukorpusega (FFK). Meil on teoreetiliselt olemas Kaitseliidu Lennukorpus, kuid pärast Lui Jaansoni pensionilesaatmist pole selle tegevusest suurt kuulda olnud.
Kindlasti oleksid meie eralendurid huvitatud kulude hüvitamisel osalema Kaitsejõudude õppustel. Kaitseväelased/kaitseliitlased saaksid harjutada varjumist õhuvaatluse eest, õhutõrjujad saata reaalseid sihtmarke... Väikelennuki lennukiirus ja manööverdusvõime on kopteriga sarnases suurusjärgus.
Nõukogude ajast jäänud endise ALMAVÜ lennutehnikaga eriti ei arvestaks. Kui Wilgad isegi kapitaalselt remontida, siis nii aeglase ja januse masinaga suurt midagi peale hakata pole. Plussiks on sel vaid võime kasutada stardiks ja maandumiseks väikeseid ja küllaltki ebatasaseid platse.
Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia
Eralenduritele keegi kulusid ilmselt hüvitama ei hakka, sest selleks pole ette nähtud eelarvelisi vahendeid ja vahendeid on üldse vähe.
Samuti ei ole eralennupark (v a üksikud tsiviilkäibes L-39-d ja muud reaktiivid) üldiselt parameetritelt võrreldav militaaromaga ega ei teeni väljaõppelist eesmärki rohkem, kui EKV olemasolevad viletsad võimalused R44 ja An-2 näol (mida nagunii vahepeal kasutatakse).
Sellepärast olekski kord päris sõjalennukite kaasamine vähemalt Maaväe suurõppustele otstarbekas, et saadaks pilt ka REAALSELT. Lisaks ei läheks see lugu kaitseväele tegelikult praktiliselt midagi maksma peale asjaajamiseks minevate kontorikuluvahendite ja staabitöötajate tööaja, sest regulaarseid treeninglende peavad õhuturvajad tegema Balti õhuruumis nii ehk naa.
Lennukorpuste kohta ei oska hetkel midagi kommenteerida. Mingi õhukomponent ja merekomponent võiks ju vb KL juures teoorias olla, aga millega riigikaitsekasulikuga see tegeleda võiks, ei oska hetkel väljendada. Meil pole praktiliselt õhuvägegi.
Samuti ei ole eralennupark (v a üksikud tsiviilkäibes L-39-d ja muud reaktiivid) üldiselt parameetritelt võrreldav militaaromaga ega ei teeni väljaõppelist eesmärki rohkem, kui EKV olemasolevad viletsad võimalused R44 ja An-2 näol (mida nagunii vahepeal kasutatakse).
Sellepärast olekski kord päris sõjalennukite kaasamine vähemalt Maaväe suurõppustele otstarbekas, et saadaks pilt ka REAALSELT. Lisaks ei läheks see lugu kaitseväele tegelikult praktiliselt midagi maksma peale asjaajamiseks minevate kontorikuluvahendite ja staabitöötajate tööaja, sest regulaarseid treeninglende peavad õhuturvajad tegema Balti õhuruumis nii ehk naa.
Lennukorpuste kohta ei oska hetkel midagi kommenteerida. Mingi õhukomponent ja merekomponent võiks ju vb KL juures teoorias olla, aga millega riigikaitsekasulikuga see tegeleda võiks, ei oska hetkel väljendada. Meil pole praktiliselt õhuvägegi.
Tuleks nüüdki tõmmata. Kooskõlastusi ei aja, enivei, kunagi välja. Mõni psihh on raudselt vastu. Keskonnaamet ütleb, et lendoravad surevad välja ja metsised ei tantsi jne jne. Tuleb tõmmata ja pärast öelda, et eee... mnjah, kuradi see et, hm, no läks nii. Ja ongi kõik.
A sõber lendas, üks aasta, kevadel, tormisel ajal, EE tellitud õhuliini inspektsiooni kopteriga üle õppuste ala ja ütles, et nutt tuli peale, kui meeste maskeeringut nägi. Võrk peal, ent klaaside peegelduse järgi nägi tehnika asukoha vabalt ära. Peaks mingi presendi peale panema ikka.
A sõber lendas, üks aasta, kevadel, tormisel ajal, EE tellitud õhuliini inspektsiooni kopteriga üle õppuste ala ja ütles, et nutt tuli peale, kui meeste maskeeringut nägi. Võrk peal, ent klaaside peegelduse järgi nägi tehnika asukoha vabalt ära. Peaks mingi presendi peale panema ikka.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mina ise oma loogikaga mõtlen, et mis tingib meie partnerriikide mõningase tõrksuse sel teemal?
Kulude mõttes ei ole see ju midagi erilist, oma lennutunnid tuleks neil ikka täis lennata, aga siis Prantsusmaa või Belgia steriilses õhuruumis, kus pole intsidente karta? Pooled mehed on MiG-e ainult telekast näinud.
Jutt saab olla võibolla mõnedest täiendavatest meestest+komandeeringurahadest+transpordikuludest. Lennuk tahab kütust, hooldust ja varuosi samamoodi nii Itaalia kui Eesti õhuruumis lennates.
Kas tõesti kardetakse poliitilis komplikatsioone, kui mingi vahejuhtum tekib? Kui see nii on, siis pole mõtet sõjalises mõttes sellele õhuturbe üritusele eriti loota, kui juba suure ja lõpliku rahu tingimustes midagi peljatakse? Ka on märgata, et siia lükatakse (kui on valida) teisejärgulist tehnikat, kas kardetakse idanaabrit ärritada? Näited: Hispaania, Poola, Saksamaa.
Lihtsalt spekuleerin: NATO liikmete tõrksa suhtumise põhjus commitmentidesse Balti riikidega on lihtne põhjus - siduvad asjad/lubaduses piiravad poliitilist manöövrivabadust siis, kui asjad hapuks keeravad ja vähendavad potentsiaalseid võimalusi "kasulikeks bilateraalseteks suheteks". Seepärast polnud ka kaitseplaane ega peetud mingeid suuremaid harjutusi pre-888 perioodil.
Ja üks suurriik ei lase naljalt väikeriigil enda manööverdusruumi piirata. Seepärast ei tervita ka meie põhilliitlased katseid tõsisemat armeed rajada (wikileaks), sest kui siin õnnestub korraldada pikem ja visa vastupanu, siis ei jäta see Läänele võimalust sekkumata jätta. Põhjus pole mitte vähene empaatiavõime meie hirmude suhtes, vaid kalkuleeriv huvi. Lääneriikide manöövrivabaduse huvides on tegelikult olukord, kus me sõdiksime koos nendega, kuid kodus lepiksime artikkel 5-ga, et kui siin asjaks läheb, siis oleks manööverdusruumi (kuidas hetkel kasulikum on) - kas laiutada käsi (aga Tallinnas on juba uus valitsus ja see ei tahagi abi ning liitub SRÜ-ga) või alustada sõjategevust (kui strateegilised huvid nõuavad VF sõjalist nõrgestamist hetkel).
Ma arvan, et selles peitub ka vastus küsimusele, miks Poola sai Saksamaalt palju sõjalist abi ja meie pole saanud. Lääne poliitiline (mitte sõjaline!) huvi on, et siin poleks mingit tõsisemat armeed.
Kulude mõttes ei ole see ju midagi erilist, oma lennutunnid tuleks neil ikka täis lennata, aga siis Prantsusmaa või Belgia steriilses õhuruumis, kus pole intsidente karta? Pooled mehed on MiG-e ainult telekast näinud.
Jutt saab olla võibolla mõnedest täiendavatest meestest+komandeeringurahadest+transpordikuludest. Lennuk tahab kütust, hooldust ja varuosi samamoodi nii Itaalia kui Eesti õhuruumis lennates.
Kas tõesti kardetakse poliitilis komplikatsioone, kui mingi vahejuhtum tekib? Kui see nii on, siis pole mõtet sõjalises mõttes sellele õhuturbe üritusele eriti loota, kui juba suure ja lõpliku rahu tingimustes midagi peljatakse? Ka on märgata, et siia lükatakse (kui on valida) teisejärgulist tehnikat, kas kardetakse idanaabrit ärritada? Näited: Hispaania, Poola, Saksamaa.
Lihtsalt spekuleerin: NATO liikmete tõrksa suhtumise põhjus commitmentidesse Balti riikidega on lihtne põhjus - siduvad asjad/lubaduses piiravad poliitilist manöövrivabadust siis, kui asjad hapuks keeravad ja vähendavad potentsiaalseid võimalusi "kasulikeks bilateraalseteks suheteks". Seepärast polnud ka kaitseplaane ega peetud mingeid suuremaid harjutusi pre-888 perioodil.
Ja üks suurriik ei lase naljalt väikeriigil enda manööverdusruumi piirata. Seepärast ei tervita ka meie põhilliitlased katseid tõsisemat armeed rajada (wikileaks), sest kui siin õnnestub korraldada pikem ja visa vastupanu, siis ei jäta see Läänele võimalust sekkumata jätta. Põhjus pole mitte vähene empaatiavõime meie hirmude suhtes, vaid kalkuleeriv huvi. Lääneriikide manöövrivabaduse huvides on tegelikult olukord, kus me sõdiksime koos nendega, kuid kodus lepiksime artikkel 5-ga, et kui siin asjaks läheb, siis oleks manööverdusruumi (kuidas hetkel kasulikum on) - kas laiutada käsi (aga Tallinnas on juba uus valitsus ja see ei tahagi abi ning liitub SRÜ-ga) või alustada sõjategevust (kui strateegilised huvid nõuavad VF sõjalist nõrgestamist hetkel).
Ma arvan, et selles peitub ka vastus küsimusele, miks Poola sai Saksamaalt palju sõjalist abi ja meie pole saanud. Lääne poliitiline (mitte sõjaline!) huvi on, et siin poleks mingit tõsisemat armeed.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Äkki sai Poola abi Saksamaalt samal põhjusel, miks meie saime Rootsist...??Kapten Trumm kirjutas: Ma arvan, et selles peitub ka vastus küsimusele, miks Poola sai Saksamaalt palju sõjalist abi ja meie pole saanud. Lääne poliitiline (mitte sõjaline!) huvi on, et siin poleks mingit tõsisemat armeed.
Ja äkki on Eesti näiteks proportsionaalselt(!!) saanud rohkem välisabi kui näiteks Poola...??
Aga ei, see peab olema mingi lääneriikide vandenõu...
-
ribikardin
- Liige
- Postitusi: 383
- Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
- Kontakt:
Kas sulle ei tundu, et abil ja abil on väga suur vahe sees?tommy kirjutas:Äkki sai Poola abi Saksamaalt samal põhjusel, miks meie saime Rootsist...??Kapten Trumm kirjutas: Ma arvan, et selles peitub ka vastus küsimusele, miks Poola sai Saksamaalt palju sõjalist abi ja meie pole saanud. Lääne poliitiline (mitte sõjaline!) huvi on, et siin poleks mingit tõsisemat armeed.
Ja äkki on Eesti näiteks proportsionaalselt(!!) saanud rohkem välisabi kui näiteks Poola...??
Aga ei, see peab olema mingi lääneriikide vandenõu...
Pisut kohatu on sedasorti abi ja toetust
http://findarticles.com/p/articles/mi_m ... n16084292/
võrrelda telkide ja AK-4dega. Pluss veel sakslaste poolt 1 euriga müüdud MiG-29d. Mitte et rootsudele ei tuleks tänulik olla, aga nagu lugupeetud Ribikardin juba täheldas- abil ja abil on vahe.
http://findarticles.com/p/articles/mi_m ... n16084292/
võrrelda telkide ja AK-4dega. Pluss veel sakslaste poolt 1 euriga müüdud MiG-29d. Mitte et rootsudele ei tuleks tänulik olla, aga nagu lugupeetud Ribikardin juba täheldas- abil ja abil on vahe.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Pakistan ostab veel 18 hävitajat F-16 Block52+. Eelmise samasuure hulga lennukite ostuks 2006 aastal sõlmitud lepingu hind oli ligikaudu kolm miljardit dollarit. Sama lepinguga nähti ette ka 35 olemasoleva hävitaja F-16A/B Block 15 moderniseerimist Block50 tasemeni.
http://www.defensenews.com/story.php?i= ... =ASI&s=AIR
http://www.defensenews.com/story.php?i= ... =ASI&s=AIR
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No F-16A/B Blk 15 päris Blk 50 tasemeni moderniseerida siiski ei anna, tegu on ikka pigem MLU Tape 1 kuni Tape 3 töödega. 
Vahe on nimelt plaaneri ehituses, Blk 50 on nn bigmouth-F-16, blk 15 aga small-mouth-F-16. Vahe on õhukoguri mõõtudes toitmaks uue mudeli võimsamat mootorit.
Eksisteeris tegelikult ka small-mouth mudel big-mouthi mootoriga (Topgunis kasutatud F-16N), kuid ebasobiva õhukoguriga ei andnud suurem mootor mingit eelist. Sama massi korral on suurema mootoriga bigmouth mudelil eelis vertikaalkiiruses (nii instant kui sustained).
Kuid nagu ütles üks (ka Vietnami praktikaga) F-16 piloot f.16.netis, "regardless what they have today, for knife fight in telephone boot I would take early A model"
(maakeeli - sõltumata sellest, mis neil on täna, noavõitluseks telefoniputkas võtaks ka varase A (sht F-16A) mudeli (ilmselt manööverdusvõime tõttu).
Vahe on nimelt plaaneri ehituses, Blk 50 on nn bigmouth-F-16, blk 15 aga small-mouth-F-16. Vahe on õhukoguri mõõtudes toitmaks uue mudeli võimsamat mootorit.
Eksisteeris tegelikult ka small-mouth mudel big-mouthi mootoriga (Topgunis kasutatud F-16N), kuid ebasobiva õhukoguriga ei andnud suurem mootor mingit eelist. Sama massi korral on suurema mootoriga bigmouth mudelil eelis vertikaalkiiruses (nii instant kui sustained).
Kuid nagu ütles üks (ka Vietnami praktikaga) F-16 piloot f.16.netis, "regardless what they have today, for knife fight in telephone boot I would take early A model"
(maakeeli - sõltumata sellest, mis neil on täna, noavõitluseks telefoniputkas võtaks ka varase A (sht F-16A) mudeli (ilmselt manööverdusvõime tõttu).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Või võtta meie oludesse sobivam lahendus : Gripen. JAS 39 peaks olema oma "noavõitlusomadustelt" parem mis tahes F-16st variandist. Seda väidavad norrakad peale F-16 vs JAS-39 õppelahinguid. Arvestades, et Gripen peaks kandma suutma ka METEORi ei tohiks ka küsimust olla, kumb platvorm on ka oma tehniliselt tasemelt tulevikukindlam.Kapten Trumm kirjutas:No F-16A/B Blk 15 päris Blk 50 tasemeni moderniseerida siiski ei anna, tegu on ikka pigem MLU Tape 1 kuni Tape 3 töödega.
Vahe on nimelt plaaneri ehituses, Blk 50 on nn bigmouth-F-16, blk 15 aga small-mouth-F-16. Vahe on õhukoguri mõõtudes toitmaks uue mudeli võimsamat mootorit.
Eksisteeris tegelikult ka small-mouth mudel big-mouthi mootoriga (Topgunis kasutatud F-16N), kuid ebasobiva õhukoguriga ei andnud suurem mootor mingit eelist. Sama massi korral on suurema mootoriga bigmouth mudelil eelis vertikaalkiiruses (nii instant kui sustained).
Kuid nagu ütles üks (ka Vietnami praktikaga) F-16 piloot f.16.netis, "regardless what they have today, for knife fight in telephone boot I would take early A model"
(maakeeli - sõltumata sellest, mis neil on täna, noavõitluseks telefoniputkas võtaks ka varase A (sht F-16A) mudeli (ilmselt manööverdusvõime tõttu).
Tõestuseks, et METEORi kiitmine ei ole minu loll jutt on EF kohta tehtud arvutused, mis näitavad, et kill-to-lose ratio SU-35BM vastu peaks ilma seda relva omamata jääma sinna 1-1.5 juurde, samas kui METEORI kasutades peaks see jääma 4.5 juurde.
Tõepoolest, kümme aastat on mööda saamas. Aga äärmiselt huvitav, millise valiku teevad tšehhid sedapuhku. Pakkujate leht on päris pikk ja tšehhide valik võib olla kõnekas. Kui näiteks Gripenitest loobutakse...Some kirjutas:Nujah, tšehhid vahetavad oma Gripen JAS-39-d välja, nii et kui kiiresti tormata saame need endale
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Horisontaalmanöövri nurkkiiruselt ja vertikaalkiiruselt on mu mälu järgi jäme ots ikka F-16 käes. Mul on kuskil koduarvutis isegi poolakate tehtud vastav võrdlusdiagramm (Poola tegi seda raskema F-16C Blk 52 kohta, millel on tiiva erikoormus suurem (tiib sama, kuid masin raskem, loogiliselt võttes peaks A mudel isegi paremini keerama.)Tiam kirjutas: Või võtta meie oludesse sobivam lahendus : Gripen. JAS 39 peaks olema oma "noavõitlusomadustelt" parem mis tahes F-16st variandist. Seda väidavad norrakad peale F-16 vs JAS-39 õppelahinguid.
Vertikaalkiiruses ületab nt BLk 52 kõiki konkurente, sh MiG-29't.
Muidu Euroopa riigid ei raatsinud kogu pakutavat MLU programmi tellida, näiteks USA üksused on saanud ka JHMCS+AIM-9X, millega muutub laskesektor oluliselt suuremaks, tavalise AIM-9L-ga on see lennuki teljest (off boresight) vist 23 kraadi, AIM-9X-ga aga ligi 90 kraadi. Ehk siis põhimõtteliselt saab tulistada ka külje peale juba.
Eks see sõltub paljudest asjaoludest, kõrgusest, ROE-st, radar supporti olemasolust jne jne jne. Mõnikord peetakse sellise stsenaariumiga lahinguid, kus oma pool peabki kaotama selleks, et veenda poliitikuid uuemaid lennukeid ostma (USA-India "lahingud" on üks näide sellest vallast). Selleks pannakse omadele piirav ROE peale ja netis jutustavad piloodid mõistagi oma võidu väärtust asjaolude selgitamisega vähendama ei kipu
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist