EV energia ja julgeolek

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

Mina eriti selle peale lootma ei jääks, et meie Narva jaamade välja lülitamisest tulenev oht Venemaale väga korda läheb. Esiteks, olen kindel, et Loode Venemaa elektrivõrk ei koosne vaid ühest tuumajaamast. Lisaks ei ole Loode-Venemaa võrk isoleeritud ülejäänud Venemaa elektrivõrgust. Kui nn tasa lülitamise plaan tekib, siis kindlasti arvestavad nad võimalike süsteemi arütmiatega ning võtavad kasutusele meetmeid selle vältimiseks või silumiseks. Lõpuks, millal Venemaa on varem hoolinud oma kodanike mugavusest?
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Mittekonventsionaalse hulka kuulub ka nö energiasõda. Detsembri lõpus lekkinud dokumendist tuleb hästi välja, milline plaan härrastel idapiiri taga on.

http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1099153
"определяющим фактором в отношениях с НАТО останутся неприемлемые для России планы продвижения военной инфраструктуры альянса к российским границам и попытки придания ему глобальных функций, идущие вразрез с нормами международного права".

...

"Внимание международной политики будет сосредоточено на обладании доступом к источникам энергоресурсов, в том числе на Ближнем Востоке, на шельфе Баренцева моря и в других районах Арктики, в бассейне Каспийского моря и в Центральной Азии".

"Не исключены решения возникающих проблем с применением военной силы — может быть нарушен сложившийся баланс сил вблизи границ РФ и границ ее союзников, возрастет риск увеличения числа государств—обладателей ядерного оружия. Нарушится региональный баланс сил из-за распространения элементов стратегической ПРО в Европе и отказа ряда государств от ранее заключенных соглашений в области контроля над вооружениями или обхода их положений"

Планируется активизация в таких политических форматах, как "группа восьми", "группа двадцати", РИК (Россия, Индия, Китай) и БРИК (Бразилия, Россия, Индия, Китай). При этом важнейшим направлением внешней политики названы отношения со странами—членами СНГ, ЕврАзЭС и ОДКБ. Причем последняя организация, военную составляющую которой было решено усиливать на сентябрьском саммите в Москве, рассматривается в качестве "главного инструмента, призванного противостоять вызовам и угрозам военно-политического и военно-стратегического характера".

...

до 2020 года военные должны получить "достаточный объем финансовых, материальных и иных ресурсов", чтобы перейти к новому облику армии с сохранением потенциала стратегических ядерных сил за счет наращивания количества частей постоянной готовности и совершенствования оперативной и боевой подготовки.

Для укрепления внешней и внутренней безопасности планируется сформировать "высокопрофессиональное сообщество спецслужб РФ" и "развивать общенациональную систему противодействия международному терроризму, экстремизму, национализму, этническому сепаратизму".

...

Помимо армии и спецслужб в Совбезе РФ также подумали и о российских гражданах. В разделе "Обеспечение национальной безопасности" стоят задачи повысить качество жизни, уровень образования и здоровье нации. В числе национальных интересов упоминается и развитие в России демократии и гражданского общества, правда "высшими приоритетами" все же считаются национальная оборона и госбезопасность.

Наконец авторы стратегии ставят перед страной амбициозную цель войти в среднесрочной перспективе в пятерку мировых лидеров по объему ВВП. Главной угрозой экономической безопасности названа экспортно-сырьевая модель развития экономики, "особенно уязвимая в условиях ее доступности для иностранного капитала и подверженности коррупционным схемам".
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

energeetiline heidutus

Postitus Postitas setu »

Pilt

Hea lugeja, kahtlemata on see teemakäsitlus rubriigi "oleksoloogia" kõige kõnekam ning üldisi muutusi ja võimalusi kohalikus energiamajanduses tuleb analüüsida südikalt.

Juba pikemat aega on mind huvitanud Eesti nafta, uraani, kulla, etc "maardlad" - kujutan ette, kalli lugeja pikaks moondunud nägu, kuid kindlasti olete selle teemaga tegelikult juba pikemat aega kursis olnud. Nimelt Eesti territoorium ja majandustegevuse võimalused Teravmägedes. Siinkohal ka lennukas pilt meie kaitseväe kaasamisest.

Teravmägedes on võimalik uraani iseenesest kaevandada. Lisaks on valitsus ja EE teinud kindlaks võimalikud Eesti tuumajaamade asukohad. Mis nagu teate on mere ääres ja laevaühendus on seega olemas. Võibolla tuleb valitsusel ja EE-l planeerida ka vastav kaevandus teravmägedesse. Valitsus juba pikemat aega kurdab oma vanglate üle-täituvuse üle. Võibolla tuleks mõnigi ehitada teravmägedesse...

kindlasti olete ka kuulnud ühest maailma kihvtimast projektist Teravmägedes - Norra seemnehoidla (mis on ka igaks juhuks projekteeritud pommituskindlaks!!!) - tegelikult on Norra lubanud kasutada ka omi vanu kaevandusšahte, mida saab nö hoonena kasutusele võtta (väljaehitus, ventilatsioon, küttesüsteemid etc.) Kütet on kohapeal kivisöe näol külluses, etc.

tervitades,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Kuidas selle asja omahind seal Teravmägedel kujuneb? Venelased kaevasid seal varem (võibolla praegugi) hirmkallist kivisütt. Tegevuse mõte oli ainult luurealane kohalolu Norra valduses, majanduslikku mõtet ei olnud.
juss000
Liige
Postitusi: 383
Liitunud: 13 Dets, 2005 9:02
Kontakt:

Re: energeetiline heidutus

Postitus Postitas juss000 »

setu kirjutas:Pilt

Hea lugeja, kahtlemata on see teemakäsitlus rubriigi "oleksoloogia" kõige kõnekam ning üldisi muutusi ja võimalusi kohalikus energiamajanduses tuleb analüüsida südikalt.

Juba pikemat aega on mind huvitanud Eesti nafta, uraani, kulla, etc "maardlad" - kujutan ette, kalli lugeja pikaks moondunud nägu, kuid kindlasti olete selle teemaga tegelikult juba pikemat aega kursis olnud. Nimelt Eesti territoorium ja majandustegevuse võimalused Teravmägedes. Siinkohal ka lennukas pilt meie kaitseväe kaasamisest.

Teravmägedes on võimalik uraani iseenesest kaevandada. Lisaks on valitsus ja EE teinud kindlaks võimalikud Eesti tuumajaamade asukohad. Mis nagu teate on mere ääres ja laevaühendus on seega olemas. Võibolla tuleb valitsusel ja EE-l planeerida ka vastav kaevandus teravmägedesse. Valitsus juba pikemat aega kurdab oma vanglate üle-täituvuse üle. Võibolla tuleks mõnigi ehitada teravmägedesse...

kindlasti olete ka kuulnud ühest maailma kihvtimast projektist Teravmägedes - Norra seemnehoidla (mis on ka igaks juhuks projekteeritud pommituskindlaks!!!) - tegelikult on Norra lubanud kasutada ka omi vanu kaevandusšahte, mida saab nö hoonena kasutusele võtta (väljaehitus, ventilatsioon, küttesüsteemid etc.) Kütet on kohapeal kivisöe näol külluses, etc.

tervitades,
Minu garaazi naabriteks on kõik endised ENSVL lenduritest benskarid, kes on siia elama jäänud erinevatel põhjustel ja enamus on mõnusad vanakesed.Üks vana pajatas, et omal ajal oli neil ülesandaks mingi eri lennukiga kindlaks teha Eestis strateegiliste metallide , maardlate olemasolu.Nad lendasid kahekesi, lendur ja tema.Ja tema ütluse järgi me nii vaesed ei olegi. Aga need andmed , info läks kõik teadagi kuhu.Ta rääkis mingisugusest ribast, eriti tähtsast , rikkalikust.Selle koha pealt ma üritasin teda pigistada aga ega ta suurt ei osanud midagi täpsemalt öelda.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: energeetiline heidutus

Postitus Postitas Kilo Tango »

juss000 kirjutas:
Minu garaazi naabriteks on kõik endised ENSVL lenduritest benskarid, kes on siia elama jäänud erinevatel põhjustel ja enamus on mõnusad vanakesed.Üks vana pajatas, et omal ajal oli neil ülesandaks mingi eri lennukiga kindlaks teha Eestis strateegiliste metallide , maardlate olemasolu.Nad lendasid kahekesi, lendur ja tema.Ja tema ütluse järgi me nii vaesed ei olegi. Aga need andmed , info läks kõik teadagi kuhu.Ta rääkis mingisugusest ribast, eriti tähtsast , rikkalikust.Selle koha pealt ma üritasin teda pigistada aga ega ta suurt ei osanud midagi täpsemalt öelda.
Ei suuda tõsiselt võtta. Pigem mingi eneseupitamine. Geoloogiliste radaritega tehakse eelluuret, et kustkohast on mõtet midagi puurida. Need ei anna mitte kunagi ühest vastust, et mis seal maa all peidus on. Pealegi on georadari pildi tõlgendamine nii keeruline, et üks lendur sellega küll hakkama ei saa. Seda, et venelastel oleks olnud mingi imetehnoloogia (à la "maavärinate esile kutsumise seade jms. ulmejama) ma välistaks. Teisalt on aga Eesti üks paremini geoloogiliselt läbi uuritud paikkondi üldse. Tasub TÜ geoloogidega rääkida kui maavarade kaevandamise huvi on.
juss000
Liige
Postitusi: 383
Liitunud: 13 Dets, 2005 9:02
Kontakt:

Re: energeetiline heidutus

Postitus Postitas juss000 »

Kilo Tango kirjutas:
juss000 kirjutas:
Minu garaazi naabriteks on kõik endised ENSVL lenduritest benskarid, kes on siia elama jäänud erinevatel põhjustel ja enamus on mõnusad vanakesed.Üks vana pajatas, et omal ajal oli neil ülesandaks mingi eri lennukiga kindlaks teha Eestis strateegiliste metallide , maardlate olemasolu.Nad lendasid kahekesi, lendur ja tema.Ja tema ütluse järgi me nii vaesed ei olegi. Aga need andmed , info läks kõik teadagi kuhu.Ta rääkis mingisugusest ribast, eriti tähtsast , rikkalikust.Selle koha pealt ma üritasin teda pigistada aga ega ta suurt ei osanud midagi täpsemalt öelda.
Ei suuda tõsiselt võtta. Pigem mingi eneseupitamine. Geoloogiliste radaritega tehakse eelluuret, et kustkohast on mõtet midagi puurida. Need ei anna mitte kunagi ühest vastust, et mis seal maa all peidus on. Pealegi on georadari pildi tõlgendamine nii keeruline, et üks lendur sellega küll hakkama ei saa. Seda, et venelastel oleks olnud mingi imetehnoloogia (à la "maavärinate esile kutsumise seade jms. ulmejama) ma välistaks. Teisalt on aga Eesti üks paremini geoloogiliselt läbi uuritud paikkondi üldse. Tasub TÜ geoloogidega rääkida kui maavarade kaevandamise huvi on.
Meeldiv kuulda, et eesti riigil pilt selge oma nn. geoloogiast.Aga millegipärast tahtsivad mingid üle lombi firmad ikkagi mingeid lepinguid sõlmida, et antaks võimalus eriti suures ulatuses mingit maa-ala uurida.Milles selline huvi???
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1230
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Tuumareaktoritest

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Palun, kas siin on mõni haritud inimene, kes tunneb pisut tuumareaktoreid, füüsikat ja teisendamist ja saab mõned mu väited tunnistada tõeseks või siis ümber lükata.
St kas saaksite mu väited profi pilguga üle kontrollida.

"Krasnoje Sormovo" tehases toimus 1970 aasta jaanuaris tuumaallvelaeva reaktori primaarkontuuri katsetusel plahvatus. Tahaksin seda pauku pisut lahti rääkida...tuua see inimlikesse mõõdetesse.

Kas on õige et:

a) Primaarkontuur on see, mis transpordib soojust reaktorist sekundaarkontuuri....mis omakorda paneb tööle turbiini?
b) Lugesin netist, et primaarkontuuris on soojusekandjaks vesi?
c) Vesi on seal umbes 6-8 MPa rõhu all.
d) Kas 6-8 MPa on teisendades umbkaudu 60-80 atm?
e) Reaktoris muutub vesi radioaktiivseks, kuid need on üsna lühikese poolestusajaga isotoobid?
f) 1 röntgen on 10 millisiivertit. Seega 60 000 rem on 600 000 mSv?
g) Üks kürii on 1g raadiumi ekvivalent, st 75 000 küriid on 75 kg raadiumit?


Ja nüüd loll küsimus kah.....kui tsehhis oli kiirgus 600 000 mSv ja 10 000 mSv on kohese arstiabita juba tappev mõne nädalaga.....st tsehhi pihustus laiali 75 00 küriid, pmst 75 kg raadiumit, siis kudakurat seal üleüldse keegi ellu jääda sai? Eeldusel, et lõpetati tööpäev ära ja mindi igasuguse arsti poole pöördumata koju.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Lemet »

.
Viimati muutis Lemet, 16 Sept, 2016 8:18, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
kromanjoonlane
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:11
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas kromanjoonlane »

Minu arusaamist mööda ei vii ioniseeriv kiirgus ühtki organit hetkeliselt rivist välja- ei kuumuta näiteks aju nii, et see plahvatab vms.
Selle asemel rikub kiirgus ära rakutuumades oleva DNA, nii et rakud ei suuda enam normaalselt jaguneda. Nüüd hakkavad organid riburada mööda ära kukkuma-seda kiiremini, mida lühema elutsükliga rakkudest selle koed koosnevad. Näiteks suu limaskesta rakkude elutsüklit loetakse tundides- sestap ongi kiiritustõve esimeseks sümptomiks metallimaitse suus.
Ka kiiritusravi põhineb sellel, et esimesena surevad kiiresti jagunevad rakud, antud juhul vähkkasvaja (ja juuksejuured ka ja veel üht-teist)

Uurisin nädalavahetusel wikist täpsemalt ja avastasin tabeli, kus doosid/tagajärjed ära lahterdatud
https://fr.wikipedia.org/wiki/%C3%89che ... _radiation
Selle järgi tapab 5000 millisiivertit jah pooled kiiritadasaanud mõne nädalaga. Nad surevad kehvveresussse (kuna luuüdi hävib) ja/või sisemistesse verejooksudesse (kuna mao ja soolte limaskest hävib).
10 000 millisiivertit tapab mõne päevaga sajaprotsendiliselt kõik kannatanud, neil ütlevad üles ka kopsud.
Aga 30 000 millisiivertit tapab keskmiselt kolme tunniga ja kiiritadasaanud surevad insulti. Nii et nõustun lugupeetud kaasfoorumlasega, et 600 000 msV on väga palju.

Spekuleerin, et äkki olid töölistel kobedad kiivrid peas, mistõttu aju muust lihakehast väiksema doosi sai? Siivert ongi tegelikult kiirgusdoosi, mitte kiirgusfooni mõõtühik, mistõttu hinnang "600 000 msV tsehhis" pisut eksitav.
Ja kiirituskahjustuste vältimiseks on tõesti oluline tundlikumaid organeid paremini varjata- röntgenikabinetis ju ka pannakse meile tinaplaadikene munade peale.
kromanjoonlane
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:11
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas kromanjoonlane »

Tarmo Männard kirjutas:
Kas on õige et:

f) 1 röntgen on 10 millisiivertit. Seega 60 000 rem on 600 000 mSv?
g) Üks kürii on 1g raadiumi ekvivalent, st 75 000 küriid on 75 kg raadiumit?


Ja nüüd loll küsimus kah.....kui tsehhis oli kiirgus 600 000 mSv ja 10 000 mSv on kohese arstiabita juba tappev mõne nädalaga.....st tsehhi pihustus laiali 75 00 küriid, pmst 75 kg raadiumit, siis kudakurat seal üleüldse keegi ellu jääda sai? Eeldusel, et lõpetati tööpäev ära ja mindi igasuguse arsti poole pöördumata koju.
Leidsin teisenduskalkulaatori. Selgus aga, et radioaktiivse saaste mõõtühikuid küriisid pole võimalik kiirgusühikutesse teisendada, kui pole teada saaste isotoobiline koostis.(Üsna kindlasti polnud see raadium- raadiumekvivalent on lihtsalt mõõdik, nagu näiteks bensiinil on oktaanarv)

Kas need numbrid 60 000 rem ja 75 000 küriid pärinevad venekeelsest wikipedia artiklist?
Kui jah, siis pole tõenäoliselt tegemist tehnilise teisendusega. Näib, et artikli kirjutaja on esimese ńumbri võtnud ühest viidatud allikast (2012.a. artikkel Krasnaja Znamjas) ja teise numbri teisest alllikast (2004.a. intervjuu kellegi Zaitseviga); ning mõlemad numbrid ristanud nagu sea ja käo.
Zaitsevi number on eriti kahtlane- mehele, kes harja ja ämbriga koristas tsehhist radioaktiivset saastet, soovin südamest jõudu ja tervist, kui mees veel elus on; aga kahtlen tema faktiteadmistes. Ega need küriid siis kõrinal mööda põrandat ei veere.


Venekeelne wikipedia sisaldab üldse palju jama, seal on näiteks pikad artikkild Polzunovist, Kulibinist jne.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kriku »

TAAVI VESKIMÄGI: kui elektrit ei ole, siis ei ole midagi.
Argo Ideon
Eesti lahtiühendamisest Vene elektrivõrgu süsteemist on küll palju räägitud, aga mis seis sellega on?

Praegu talitleb Eesti elektrisüsteem ühes sagedusalas Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaa omaga. See on üks vereringe, üks orgaaniline tervik. Viimased seitse aastat oleme töötanud väga intensiivselt, et ühendada Eesti energiasüsteem idast lahti, läänega kokku. See on vajalik, et vähendada piirkonna energiajulgeoleku süsteemseid riske.

Tegu poleks unikaalse sammuga. 1995. aastal tegid sedasama Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Poola. 2002. aastal lahkusid Venemaa sagedusalast Rumeenia ja Bulgaaria.

2015. aastal viis siseministeerium läbi kriisiõppuse CONEX, mille tulemusena selgus seesama, mida olime teadnud tegelikult aastaid: kui ei ole elektrit, siis ei ole midagi. Elektrita ei ole mobiilsidet, ei ole kaugkütet, ei ole vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Tänapäeva ühiskonna toimimine sõltub suuresti elektrivarustuse olemasolust.

Meil on tarvis maandada see süsteemne risk, mis tuleneb asjaolust, et praegu hoiab meie ühtses elektrisüsteemis n-ö rooli Venemaa. Piltlikult me sõidame kõik samas bussis, aga Vene Föderatsioon on see, kes istub juhiistmel. Tema käes on rool, sidur ja pidur. Tema otsustab, kuhu pöörata, millal uksed lahti teha, kes läheb välja ja kes ei lähe.

Lahkumine Venemaa küljest ei ole ilmselt nii lihtne, et lülitame mõne kangi teise asendisse? Mida selleks tegelikult vaja on?

Oleme Balti riikides kokku leppinud, et vaatame oma energiavarustuskindluse tõstmise ja Venemaa mõju vähendamise projekti kolmes etapis.

Esimene tähtaeg on 2019. aasta. Siis me plaanime teha Baltikumi eraldamise katse. Praegu ühendavad Baltimaid Valgevene ja Venemaaga üheksa elektriliini. Lülitame need kõik välja ja proovime jätta kolm Balti riiki toimima eraldi sünkroonalana.

Meid aitab selle testi juures, et oleme ehitanud kaks Estlinki ühendust Eesti ja Soome vahele. Meil on Leedu–Rootsi kaabel Nordbalt ja on Leedu–Poola ühendus LitPol. Oleme tugevdanud Balti riikide sisemist võrku ja parandanud võrguautomaatikat. See kõik aitab kaasa, et kui peaks tekkima hädaolukord, siis me suudame hoida Balti elektrisüsteemi elus. 2019. aastal tahame seda katsetada ning selle eralduskatse järel olla veendunud, et Venemaa-liinid peaksid välja lülituma, siis tuled jäävad Eestis ja Baltimaades põlema.

Teine eesmärk on 2025. aasta, mil peame jõudma välja sinna, et Balti riigid suudaksid mitte ainult hädaolukorras, vaid vajadusel planeeritult ja kestvalt tegutseda eraldi sünkroonalana. Kõik kolm Balti riiki on endale sisemise eesmärgi püstitanud, et me selle võimekuse loome. Seda tuleb nagunii teha ka hilisema ühise talitluse valguses mõne teise Euroopa võrguga.

2030. aasta võiks olla tähtaeg, mil sünkroniseerime end mõne teise suurema süsteemiga. On valida, kas selleks saavad Põhjamaad või Kesk-Euroopa.

Miks see vajalik on?

Väikest elektrisüsteemi on palju keerulisem ning ka kallim juhtida. Kui süsteemis on väga vähe tootmisseadmeid ja väike tarbimine, siis näiteks iga tootmisseadme tööst välja langemine võib tekitada süsteemile tervikuna suuri probleeme.

Kui näiteks peaksime mingil põhjusel kaotama Narva elektrijaamad, siis nii väikeses elektrisüsteemis, nagu seda on Baltikum, võib tähendada hetkeliselt väga suurt sageduse kukkumist. Tänases olukorras Narva jaamade kadumist Venemaa ühendsüsteem ei tunnegi, süsteemi maht on nii suur. Ainult Balti riigid eraldi – see on nagu kartautoga sõitmine. Lühikest aega saab hakkama, aga Tallinnast Tartusse kardiga ju sõita ei taha. Meiega sarnast maailmavaadet jagavate riikidega ühises elektrisüsteemis töötada on nii odavam kui ka töökindluse mõttes stabiilsem.

Kas selleks on vaja ehitada veel uusi elektriühendusi Soomega – lisaks neile kahele, mis juba on?

Tänased Estlink kaablid on alalisvooluühendused, millega me saame võimsust vahetada, aga mitte sagedust hoida. Me vajame vahelduvvooluühendusi, millega me hoiame elektrivõrgus sageduse ühesugusena.

Selleks, et Balti riigid saaks 2025. aastaks eraldi töötada, on vaja Balti enda elektrisüsteemi tugevdada. Kõige selgem näide on kolmas Eesti–Läti liin, mille osas töö käib ja see peaks valmima 2020. aastal.

Praegu ühendavad Eestit ja Lätit otse ainult kaks elektriliini üle Valga. Kolmas liin läheb läbi Pihkva, ning see lõigatakse tulevikus läbi. Kaks Valga liini on nõrgad ja vanad, need asuvad ühes liinikoridoris. Uus liin läheb suunal Harku–Lihula–Sindi–Kilingi-Nõmme–Riia. Selle maksumus on 172 miljonit eurot, millest 112 miljonit paneb sisse Euroopa Liit. Ülejäänud raha oleme kogunud elektri ülekandevõimsuste rendist turuosalistele, ehk tarbijale ei lähe selle liini ehitus maksma sentigi.

Baltimaade sees tehtavate investeeringute suurusjärk kokku on 500 miljonit. Kui me tulevikus peaksime ühinema Kesk-Euroopa võrguga, tuleb ehitada teine Poola–Leedu ühendus ja tugevdada Poola sisevõrku Saksamaa suunal. Kui ühendume Põhjamaadega, tuleb ehitada tõenäoliselt sinna veel kolm vahelduvvooluühendust Soome suunal. Kui palju see täpselt investeeringuid vajab, on ennatlik öelda. Kõigepealt on tarvis põhimõttelist kokkuleppet, kas sünkroniseerime end Kesk-Euroopa või Põhjamaade suunas. See selgus peab tulema veel tänavu.

See on poliitiline valik?

Jah, see on poliitiline valik. Teine osapool peab ju ka olema valmis vajalikke võrgutugevdusi tegema. Silda ei saa ehitada ainult ühele kaldale.

Euroopa Liit on öelnud, et Baltikumi desünkroniseerimine Venemaast ja sünkroniseerimine ühe või teise elektrivõrguga Euroopas on prioriteetne eesmärk. Kindlasti Euroopa Liit kaasfinantseerib nende projektide realiseerumist. Meie senine kogemus on olnud väga hea. Estlink 2-le saime 100 miljonit Euroopa Liidu toetust, kolmandale Eesti–Läti liinile 112 miljonit, Eesti–Soome gaasiühendusele Balticconnector 206 miljonit. Sisuliselt oleme viimase kuue-seitsme aastaga projektipõhiselt pea pool miljardit eurot täiendavaid investeeringuid saanud. See on suurepärane, et oleme elektri- kui gaasivõrgu idast lahti, läänega kokku ühendamisel suutnud kaasata efektiivselt Euroopa Liidu toetusi.

Kas Eesti ise oleks saanud neid investeeringuid teha?

Kindlasti mitte. Eriti markantne on Balticconnector. Ilmselgelt Eesti gaasitarbija ei oleks kunagi sellist investeeringut tariifis välja kandnud. Ka Estlink2 on sama lugu. Kogu Eesti elektrituru avamine on tegelikult olnud edulugu – meil on 100% konkurentsile avatud turg, kus hinnad on täna madalamad, kui oleksid olnud Narva jaamade põhised reguleeritud hinnad.

Me panime Estlinki suurusjärgus 100 miljonit eurot sisse Eesti elektritarbija tariifi arvel, aga läbi madalama elektrihinna juba ainuüksi 2014. aastal tõi juurdepääs Põhjamaade elektriturule kusagil 50 miljonit eurot kasu tarbijatele läbi madalamate hindade. Saime endale Soome elektrihinna, vastasel korral meil oleks olnud Leedu hind, mis on olnud ca 20 eurot kallim kuni selle aasta alguseni. Igal juhul on ühendused Põhjamaadega toonud Eesti energiatarbijale kasu.

Lisaks infrastruktuurile oleme estlinkide kaudu saanud toimiva turumehhanismi. Samamoodi kui Balticconnector peab tooma 2020. aastaks ühtse Soome ja Balti gaasituru. Infrastruktuuru ehitamine on mõttetu, kui selle infra peale ei ole toimivaid turumehhanisme, mis laseks energial efektiivselt voolata.

Kogemus on näidanud, et ei saa tekkida abstraktset nõudlust ja pakkumist, kui ei ole infrastruktuuri. Loogika on ikka see, et taristu tuleb enne ja turg tuleb järgi. See kehtib ka laiemalt. Näiteks Rail Balticu puhul.

Mis gaas seal Soome–Eesti gaasitorus voolama hakkab?

Küsimus ei ole isegi selles konkreetses gaasimolekulis, kas see on pärit Venemaalt või tulnud meile LNGna ja siis regasifitseeritud. Meil tekib kolme Balti riigi ja Soome ühine, arvestatava suurusega gaasiturg, mille maht on ca 8–10 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Eesti oma 0,5 miljardi kuupmeetriga ei ole mingi eraldiseisev turg, kus saaks tekkida efektiivne konkurents.

See annab meie gaasitarbijatele sisuliselt võimaluse valida müüjat, nii nagu elektriga täna on. Võimaldab tekitada konkurentsi gaasimüüjate vahel, mis on hea tarbijatele.

Kui leedukad tõid Klaipėda sadamasse vedelgaasiterminali ehk laeva, mille nimi on Independence, siis kui palju see meie olukorda Eestis mõjutas?

See tähendas meile väga palju. Klaipėda LNG terminal andis meile kindlustunde, et isegi kui Venemaa kraanid on kinni, siis suudame Klaipėda ja Läti Inčukalnsi hoidla kaudu suvel Baltikumi nii palju gaasi sisse tuua, et talvel oleks gaasivarustus tagatud. Gazprom oli sunnitud ümber mõtlema kogu oma lähenemise Baltikumile ja siinse gaasi hinnastamisele.

Aprillis 2017 liberaliseerub Lätis gaasiturg. Juurdepääs Inčukalnsi maa-alusele hoidlale avaneb, see peaks soodustama konkurentsi. Gazpromi kriitiline roll Baltikumi gaasiga varustamisel on murtud. Gaasi varustuskindluse mõttes olen üsna rahulik. Me oleme astunud väga suure sammu Venemaa mõju vähendamisel gaasitarnetele. Elektriga me veel sealmaal ei ole.

Miks elektrisüsteemi Venemaast lahtiühendamine nii kaua aega võtab?

Tuleb arvestada, et ainuüksi suurte õhuliinide ehitamine nullist võtab umbes kümme aastat aega. Kolmanda Eesti–Läti liini kogemus näitab, et alustasime projektiga kusagil 2010. aastal ja valmima peaks see 2020. On planeeringud, kasutusõigused, detailplaneeringud, ehitus. Desünkroniseerimisega seotud projektid on piisavalt mastaapsed. Oleme töötanud hästi, kui 2019–2025 loome endale kindlustunde energiajulgeoleku mõttes. Kui on kas hädaolukord või julgeolekuolukord seda nõuab, siis suudame kolme Balti riigiga iseseisvalt opereerida.

Näiteks just lõpetasime Eesti Elektrijaama alajaama rekonstrueerimise Narvas, mis tähendab ühe pika sõltuvuse lõpetamist. Nüüd suudame Eesti elektrisüsteemi hoida töös ka siis, kui Narva jaamad ei peaks elektrit tootma. Narva jaamad on teatavasti läbi oma jahutussüsteemi väga mõjutatavad Vene Föderatsiooni poolt. Kui nad peaksid seiskuma, siis tuled ei kustu.
Hea intervjuu.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas 2korda2 »

On tõesti hea intervjuu.
Oleks tahtnud siiski täpsemalt teada, mis muutub ajavahemikus 2019-2025 kui "võimekus avariiolukorras eralduda" saab "võimekus planeeritud ja kauakestvaks eralduseks".
Uus liin läheb suunal Harku–Lihula–Sindi–Kilingi-Nõmme–Riia. Selle maksumus on 172 miljonit eurot, millest 112 miljonit paneb sisse Euroopa Liit. Ülejäänud raha oleme kogunud elektri ülekandevõimsuste rendist turuosalistele, ehk tarbijale ei lähe selle liini ehitus maksma sentigi.
See ei ole 100% korrektne. Võrguteenuse hind kooskõlastatakse vastavalt kuluarvestusele. Kõik kulud mõjutavad lõpptulemust. Tõsi on, et ilma EL toetusteta ja rendituludeta võiks võrguteenuse hind olla veel kõrgem (ilma uue liini ehitamiseta samas madalam).

Eesti-Soome gaasitoru on 50-50 niikaua, kuniks meil ei ole (ühel või teiselpool lahte) oma LNG terminali. Väide Leedu laeval oleva LNG tehase võimekusest on liialdatud - reaalselt pole sealt võimalik läbi lasta mahtu, mis kataks kolme Balti riigi aastaringse vajaduse. Rääkimata selle gaasi jagamisest Soome.
"Venemaa gaasikraanid kinni" on hetkel veel üsna omaenda jalga laskmise moodi üritus - Peterburi kandi gaas tuleb samuti suures osas Läti hoidlatest ja jookseb läbi meie Värska pumpla. Kui kraanid kinni, võib Peterburis jahedaks minna ;) Seega on meil otse Vene piiri ääres 2 energeetika-alast kriitilist objekti - Narva elektrijaamasid oskavad pea kõik nimetada aga Värska gaasipunkt on oluliselt vähem teada.
smr
Liige
Postitusi: 868
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas smr »

2korda2 kirjutas: "Venemaa gaasikraanid kinni" on hetkel veel üsna omaenda jalga laskmise moodi üritus - Peterburi kandi gaas tuleb samuti suures osas Läti hoidlatest ja jookseb läbi meie Värska pumpla. Kui kraanid kinni, võib Peterburis jahedaks minna ;) Seega on meil otse Vene piiri ääres 2 energeetika-alast kriitilist objekti - Narva elektrijaamasid oskavad pea kõik nimetada aga Värska gaasipunkt on oluliselt vähem teada.
siin olevad kaardid paistavad väitvad vastupidist?

http://www.mappery.com/maps/Europe-Prop ... es-Map.gif

edit: panin konkreetse kaardi lingi
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist